Koguva küla rannalt leiti saladuslik metallkera

Poolteist nädalat tagasi madala veetasemega merest Koguva küla alt leitud lõhkekehale sarnaneva metallkera tegelik otstarve on siiani selgusetu.
14. juuli õhtul leidis Kõinastu saarevaht Roberta Erelt Kõinastu laiu Koguva-poolsest otsast lõhkekeha välimusega roostevabast terasest nagadega kera ning teatas sellest politseile, kirjutas Oma Saar.

Kohale saabunud konstaabel Hillar Peegel ei osanud samuti leiule nime anda ning kustus omakorda asjaga tegelema parasjagu Muhu saarel tööülesandeid täitnud demineerijad.

Lääne-Eesti pommigrupi juhataja Janek Sõnum ütles, et ka neile on metallkera otstarve siiani teadmata, ehkki taolisi kerasid on leitud ka paaril korral varem.

Allikas: http://www.omasaar.ee/index.php?content=...4412&sec=1

http://www.elu24.ee/?id=144992

[Muudetud: 24-7-2009 InDemand]

Jaa, arvan, et see võib tõesti olla vihmuti! Aga miks mitte. Ufo see küll pole ja inimeste tehtud on see vidin kindlasti on.

14. juuli õhtul Muhumaal Koguva küla lähedalt merest leitud lõhkekehaga sarnaneva metallkera tegelik otstarve on siiani selgusetu.

Roostevabast terasest nagadega kera leidis madalast veest Kõinastu saarevaht Roberta Erelt, kirjutab Oma Saar.

"Ma ei julgenud teda igaks juhuks keerata ega pöörata," ütles Erelt, kellele kaugelt vaadates meenutas ese esmalt võrgupoid, hiljem aga pigem lõhkekeha. "Mulle tundub, et olen kusagil filmides allveelaevadel midagi sellist näinud või on see satelliidi küljest. Kuigi satelliidiosad peaksid ju atmosfääris ära põlema," arutles saarevaht.

Ka kohale saabunud konstaabel Hillar Peegel ei osanud leiule nime anda ning kutsus omakorda appi parasjagu Muhu saarel tööülesandeid täitvad demineerijad.

Lääne-Eesti pommigrupi juhataja Janek Sõnum ütles, et neilegi on metallkera otstarve siiani teadmata, ehkki taolisi kerasid on leitud ka paaril korral varem.

"Kindlasti ei ole see lõhkekeha," lausus Sõnum, kelle teada võib tegu olla mingisuguse ilmajaamaga seotud seadeldise päiseosaga.

Päästeameti pressiesindaja Marek Simulmani sõnul võtsid demineerijad kera endaga kaasa. "Õppeotstarbel, et treeningutel lõhkekehade identifitseerimisel seda kui segadusse ajavat objekti kasutada," ütles Simulman.

Metallkera olemus jäi müsteeriumiks ka kaitsejõudude mereväe spetsialistidele, veeteede ameti ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi inimestele.

Internetikommentaariumis pakkus Saaremaa ühisgümnaasiumi füüsikaõpetaja Indrek Peil, et tegu võib olla laborites kasutatava termospudeli ehk Dewari anumaga, millele viitab anuma kaelus."Näiteks füüsikalaborites hoitakse sarnaste anumate sees vedelat lämmastikku temperatuuril –196 ?C," teadis ta.

Allikas: Õhtuleht

Huvitav, kas metallkera otstarve pole siiani tuvastatud ja mis sellest saanud on? Ja kui tegemist mainitud Dewari anumaga siis kuidas nad niisama vedelevad? Varem olevat ka ju sarnast leitud eestist.

lähed katusele, viskad kõrge kaarega alla ja pildistad - ufu missugune

Tsitaat:Algselt postitas Aerling
Huvitav, kas metallkera otstarve pole siiani tuvastatud ...

No mida need "kuivamaa rotid" ikka arvata oskavad,
allveelaevnikke meil ka vähe, mõni võiks kohe öelda
et "see on merekoots, laeva küljest ära tulnud...".

Tsitaat:Algselt postitas Tehnoloog

Tsitaat:Algselt postitas Aerling
Huvitav, kas metallkera otstarve pole siiani tuvastatud ...

No mida need "kuivamaa rotid" ikka arvata oskavad,
allveelaevnikke meil ka vähe, mõni võiks kohe öelda
et "see on merekoots, laeva küljest ära tulnud...".

Ja mis asi on merekoots? Äkki seletad selle lahti? Sõnaraamat jäi hätta

Tsitaat:Algselt postitas Leena
.... Ja mis asi on merekoots? Äkki seletad selle lahti? Sõnaraamat jäi hätta

Tehnoloog (pugistab_vaikselt_omaette_naerda - keegi
ikka õnge läks ja otsima hakkas...) ka ei tea, sest ta on
samuti "kuivamaa rott" ja merest kuigipalju ei tea...

Pakun selle sõna universaalseks merendusalaseks sõnaks -
see võib tähendada siis "ükskõik-mis-asja" selles vallas.
Vahel on sellist universaalset sõna ka väga vaja...
Pole ju paha, kui keel sellest rikastub... Mul on üks sõna veel
pakkuda - krakajaka (rõhk esimese a peal) - see sobiks mõne
haralise või ebamäärase ja keerulise kujuga asja üldnimeks.
Muide, need mõlemad sõnad on kusagilt kunagi kuuldud ja
pole üldse minu väljamõeldud.

Kunagi oli Esko Tasa leiutanud "universaalse võõrsõna" -
repunseerima - see võis ka tähendada ükskõik mida ja oli
kasutatav siis kui paremat või õigemat võõrsõna polnud või
ei teadnud. Keegi üliõpilane oli selle meelde jätnud ja tollal
Esko Tasa juhitud Mnemoturniirile küsimuseks saatnud...
Isegi kuulus Hardi Tiidus oli sellele vastamisega jänni jäänud,
autor sai siis selle seltskonnale ise lahti seletada...

PS. Selle merest leitud krakajaka võiks ka repunseriks nimetada...

[Muudetud: 07 Jan 2010 Tehnoloog]

tehnoloog teeb parajat tünga, isegi lendasin orki ja kukkusin uurima.

Järelikult peab rohkem kokkutulekutel käima!
Siis teaksite, kuidas võib teisiti öelda näiteks jäätise kohta ja saaks muidu sõnamängude loogikast aimu


[Muudetud: 7-1-2010 Tom]

Võib-olla, et tegu on mingisuguse ülerõhu ventiili või rõhu stabilisaatoriga. Meenutab pisut ka protsessianduri signaalimuunduri pead. Tundub, et avatav ta siiski pigem ei ole, mistõttu võib kahtlustada miskit rõhu-vidinat.

Tehnoloogid (ametinimetuse poolest), tavaliselt teavad selliseid asju paremini. Mida meie Tehnoloog (foorumikaaslane) oskaks veel arvata...!?

[Muudetud: 7-1-2010 Weizen]

Tsitaat:Algselt postitas Weizen
.... võib kahtlustada miskit rõhu-vidinat.

Tehnoloogid (ametinimetuse poolest), tavaliselt teavad selliseid asju paremini. Mida meie Tehnoloog (foorumikaaslane) oskaks veel arvata...!? ....

Artiklis on öeldud, et kera on roostevabast terasest, võiks pakkuda et selline talub hästi soolast merevett ja ehk tõesti on mingi laeva küljest ära tulnud... Külgedel olevad nagad tunduvad olevat (vähemasti pildil on ühel näha) väikeste avadega, nende kaudu on kerale vast loodud väliskeskkonnaga ühendus. Miks aga neid mitu on, kas nö. reserviks (ühe ava ummistuse puhuks) või on sellel muu (nt. tekitatud liikumissuuna määramise võimalus vms.) kaval mõte, seda ei oska arvata. Suur ava tipneb kuuekandilise mutritaolise kraega, arvatavasti sellest on ta suure lehtvõtmega kunagi kuhugi kinni krutitud olnud... Siiski ei erista pildi järgi suurel aval sisekeeret - see on kas äratulekul (rebimisel?) siledaks muutunud, puudus üldse või pole lihtsalt pildi ebateravuse tõttu nähtav. Kuuekandilise krae ühes nurgas on näha läbipuuritud ava, selliste kaudu on vahel militaartehnikal traat läbi "punutud", et keermeühenduse lahtitulekut takistada. Arusaamatud on veel imelik nipli moodi asi suure ava krael ja veel üks väike ava... Huvitav oleks suurest avast sisse piiluda, kas miskit näha ka oleks... Ehk on seal punt katkenud juhtmeid või muud põnevat... Aga võib-olla on päris tühi seest - siis võis suure ava kaudu seal kasvõi mistahes andur olla, näiteks takistustermomeeter või mingi rõhuandur... Demineerijad on ehk rohkem sisu jõudnud uurida mitmekordse "kahjutuks tegemise" kõrvalt...

OT: Kui juba uute sõnade peale läks siis tehnoloog pidi teise sõnaga kukuluuru olema

Sonarpoi rõhupea on selline. СБА-168 näiteks (СонарБакенАвтономный. Tegelikult kasutatakse seda tehnilist detaili väga laialdaselt eri rakendustes.

[Muudetud: 7.1.10 zed]

Tsitaat:Algselt postitas Leena
OT: Kui juba uute sõnade peale läks siis tehnoloog pidi teise sõnaga kukuluuru olema

Samuti OT (kas kustutame need ära mõlemad?):
Loogiliselt ei klapi. Aga kui siiski, siis leenast saab ju teise sõnaga kekuleele

Tsitaat:Algselt postitas Tehnoloog
Samuti OT (kas kustutame need ära mõlemad?):
Loogiliselt ei klapi. Aga kui siiski, siis leenast saab ju teise sõnaga kekuleele

Mis tast ikka kustutada. Las olla, kui siia ei sobi sobib naljanurka. (Mulle pole glavlit kunagi meeldinud)