Mineviku probleemide lahendamine

See on hea lahendus et mõttes ajas tagasi minna. Nagu Butterfly Effect'is. Kindlasti peab proovima, lapsena jäin ma pidevalt teiste lollustes süüdi. Aga kuidas lahti saada enda pidevast maha surumisest? Selle käes olen vist lapsest saati vaevelnud. Lihtsalt hoian end liiga palju tagasi seal, kus seda ei tohiks teha ja see takistab mind vist igas elu valdkonnas. Arvatavasti on põhjus lapsepõlves, aga ma ei saa aru täpselt, milles. Saaks vaid aru mis seda võis põhjustada, siis ehk leiaks ka lahenduse. Oskab keegi aidata äkki?

Aitab see, et Sa igas olukorras kaalutled, et kui palju oleks vaja ennast tagasi hoida ja kui palju mitte.

Seda küll aga see tõstatab uue probleemi - ma jään liiga pikalt kaalutlema ja siis ikkagi ei tee midagi ja lihtsalt olen. Otsustusvõimetu olen ma kah kahjuks. :S

Pikalt kaalutleja võib arata, et ta mõtleb lõpuks kõige õigema otsuse ja tõe valmis, kuid seda polegi olemas. Et nii võib kaaluma jäädagi. Parem elada vast umbes, kui jätta elamata. Ideaalseid lahendusi , mida saab mõistusega ja sõnadega määratleda, vast pole, kui tegemist pole just reaalteadusliku ülesandega. Ka viimaste lahendamine on eeldatavasti vast pelgalt mäng ja kokkulepe. Vabandust! See on libe teema.
Aga iga otsuse puhul tasub ikkagi toetuda sisetundele, seesmisele häälele, mis on olemas. See ei pidavat eksima.

See vst tähendab, et põhimõtteliselt peaksin õppima endast rohkem aru saama, mida ma sisimas teha tahan ja mida mitte. Mul on veel palju õppida Aga nüüd sain vist aru vähemalt, mille poole püüelda.

Paar kirja tagasi mainitud, et äratundmine tuleb koos esmamuljega. Esmamulje kui niisugne on huvitav nähtus.
Nii et vabandan, kui nihutan juttu sutsu esmamuljega seotud teemale.
Iga algus on nagu oluliune. Sestap olen tahtnud päeva või mistahes protsessi alguses olla hästi jälgiv. Tobe oleks päeva alustada virisemisega, või tööpäeva alustada vingmumisega.
Muusikapala alguses toimib samuti sümboolne esmamulje. Ja mistahes mängu algus. Kuigi, jalgpallimängu algus ei pea igaühe jaoks veel eriti endeline olema. Väga võimalik, et mõne pikaajalise fänni jaoks on.
Ent otsuste vastuvõtmsie puhul ja sisetunde kuulamise osas on muidugimõista esmamulje väga oluline.

Selge Panin kõrvataha.

Kui ma kunagi raadiost laule lindistasin, sain ma eesmuusika ajal juba sageli aru, et kas mul tasub seda enda jaoks salvestada või mitte. Nii et eesmuusika on laulu esmamulje ja sümbol. Ent asi pole muidugi ses osas sajaprotsendiline.
Raamatu filmi algus on sageli sümboolsed. Näiteks Shvejki algus.

Esmamulje fenomenist teadlik olles võidakse ka palju valetada.
Näiteks töövestlustel, esimestel kohtumistel. Hea sisetundega saab sellele pihta. Kui keegi ei püüa kõigest hingest muljet jätta, on see ju ka positiivne mulje.

põnev teema. olen siin vähe kirjutanud ja lugenud ja võimalik et see teema juba unustatud aga...super tubli oled Tobarot. arvan, et just sedasi see käibki. lugesin enamus kirjutajate arvamustest siin aga ei pannud mitte tähele , et keegi oleks maininud nime Brandon Bays ja tema raamatuid mis ka eesti keeles ilmunud MUIDEX. esimene on "rännak" ; lugege temast ja saate aru, miks ütlen TUBLI Tobarot. just sedasi see tehnika käibki -minna mineviku situatsiooni tagasi ja lahendada need vanad teemad. Brandon (seminarid üle maailma, järgmine eestis on 21-21.nov, mul tuttavad kes seda on kogenud ja haigustest vabanenud!! ) on arendanud tehnika mis põhjalikum muidugi kui Tobarot kirjeldab aga sisu on suures joones sama. kõik meie mineviku sündmused, solvangud, hingevalu, pettumused, füüsilised üleelamised, emotsionaalsed vägivallad mille osaks keegisaanud jne on meie rakumällu talletunud. siit ka haigused -vähkkasvajad jne. Brandon vabanes kahe rusika suurusest vähist kolme nädalaga ja tänaseks on antud tervenemisprotsess tohutult edukas kogu maailmas. ja tegemist ei ole vaid tervenemisega -küllus, kanaldamine, mentaalne tasakaal -kõik käib selle protsessi alla - see on fantastiline. uurige lähemalt ja TE EI KAHETSE; ma ei ütle siinkohal et meditatsioon-mis on suurelt osalt hingamine ja enese jälgimine ja mitte sekkumine kõrvalt -ei toimiks, aga Rännak on mõjus ja töötav.

aga nende inimestega kes siin väidavad, et minevikul pole mingit olulist pointi homsega -see on küll veidi võõras arvamus minule. minevik-olevik -tulevik on kõik koos toimiv organism mis ei saa ilma teiseta -sest see on kõik üks. näed sa ju vahest unes ette asju, mis tõesti sünnivad sedasi. ja siis kui see toimub, millegi pärast sa ei mõtle sellele- et kuidas küll see juhtuda võis, et nägin aasta tagasi ette seda, mis juhtub! aga see aasta tagasi nähtu on ju mineviku nägemus -kas seda siis ei peaks hindama kui mineviku? unustame lihtsalt ära kui olematu ja tähtsusetu siga -sest see ju möödunud! miks tahad öelda, et minevik ei ole oluline sinu tänases elus. seega -on kõik üks -minevik-olevik-tulevik. sinu keha on täna siin aga su hing ei tunne ajapiirangut -sest aega kui sellist ei ole -selle sõna oleme meie oma mõistena kasutusele võtnud et kuidagigi orjenteeruda siin universumis ja oma maises elus. kõik on kogu aeg olemas -nüüd ja praegu -eilne tegu mõjutab homset elu ja homne otsus muuta mineviku võib ka seda teha -just nii nagu oma eelmises kirjutises mainisin -sa saad täna puutuda eilsesse (või siis olukorda mis oli 20 a tagasi) sa muudad selle endale positiivseks, lahendatuks ja sa oled homme vaba minevikus tekitatud tõketest (nagu näiteks pinge ja vaev mis tekitab rakutasandil haigusi ja vaimseid häireid näiteks-seega tänu mineviku muutmisele muudad oma tulevikku) - sest haigusi kui selliseid ei ole olemas.on vaid meie meel mis tekitab organismis tõrkeid ideaalselt tegutsemast ja see väljendub meile tuntud nime all "haigus" ; meie meel on täis vaenu, andestamatust, kurbust, viha, kibestumist -see on meie rakutasandil talletunud -ja siit on järgmine samm diagnooslie -kasvaja.seega -minevik on oluline meie tänases elus ja et homne oleks imelisem kui täna, peab klaarima oma mineviku -andestama endale ja teistele kes teid riivanud. teistele andestamata ei saa sa endale andestada. ja kui sa pole endale andestanud -ei saa sa kogeda elu küllust ja tema olemust nagu sind siia loodud Tegelikult on. Rahu!

No minevik on olevik on tulevik. Ei saa ju ühte teisest eraldada, sest pole midagi eraldada. Hinge jaoks on kogu olemasolev ühes ajahetkes ja igavene. Minevik on praegu ja on ka tulevik. Praegusel hetkel on meil võimalik muuta minevikku nii, et see mõjutaks reaalselt olevikku. Alberto Villoldo kirjeldab raamatus "Šamaani meetod" katset, kus tehti 100 pealine valim teatud haiguse põdejaid, kes olid haiguse kulgemises ühel kaugusel (ei mäleta enam täpselt, millisega oli tegemist) ning jagati nad juhuslikkuse järgi kahte gruppi. Ühe grupiga viidi läbi šamaanirännakuid, kus minevikule mõeldes tegeleti pingsalt haigusele keskendumise ja mõttetööl enese tervendamisega. Hiljem nende kahe grupi liikmete haiguslugusi uurides selgus, et tolle grupi, kes tegeles enesetervendamisega, liikmetel olid haigused kulgenud minevikus tunduvalt kergemini, kui teistel.

See muidugi pole mingi tõendus asja toimimise kohta, ent mõtteainet peaks andma.

Kõik mis teed praeguses hetkes, kajab läbi mineviku ja tuleviku, sest aeg ongi ainult üks.

Teema iseenesest huvitav,aga.. see minu isiklik arvamus.. teema algataja esimesena kirjutatud jutt on nagu mitte tõene,vähemalt minu jaoks küll.Jääb nagu arusaamatuks mis teda piinas,et ta selle juhtumi pidi uuesti läbi ,,elama,, Midagi ei klapi seal nagu hästi.Siiralt vabandan,kui eksin..

Jälle joome või?

Pole seitse aastat tilkagi joonud!

Erinevate aegade ühesust on võrreldud filmilintidega, mis on kuskil olemas kogu aeg, kuid me võime neid vaadata erinevatel aegadel. Võimalik, et kui me vähendame oma mõttes mineviku- ja tulevikuvahelist barjääri, saavad minevikku viivad rännakud senisest võimalikumaks. Neile, kes on sellest huvitatud. Oht on muidugi minevikku ära eksida. Ent paljude jaoks on minevikurännakud ikkagi põnevaks teemaks.
Huvialalises mõttes on minevik ja tulevik põnevad ja kindlasti ka suuresti hoomatavad. Ent komplekside või hirmudega seoses kipuvad mineviku või olevikuga seotud jäigad määratlused , ootused ning kibestumised meid segama.

(23-06-2010 20:50 )Andres K Kirjutas:  Ma ei saanud kaua aega andestamise jutust aru ja mõnikord
näis andestamine ülbitsemisena: Mina suvatsen Sulle andeks anda ... Ja mõni suvatseb andestada siis, kui on andeks palutud. Parem lasta oma südame vabaks ja mitte kellegi peale viha kanda. Enda huvides juba.

Õige jutt. Viha pidamata on palju kergem elada.
Leidsin ühe soovituse.
Kui leiad oma elust kellegi (minevikust või olevikust), kelle vastu tunned midagi muud kui tingimusteta armastust ja aktsepteerimist, siis andesta talle ja endale. Tee seda iga päev (hommikul ja õhtul) kuni pole enam ühtki inimest (kaasa arvatud sina ise), kelle suhtes tunned kurbust, süüd, kahetsust, viha, hirmu jne.

Ütle neile, kellele sa pole andestanud, kõik välja oma südame- ja päikesekeskusest ja seejärel kujusta, kuidas kuldne armastav valgus täidab nii nemad kui sinu.
Kui see on täielikult toimunud, siis lased nad kõrgemale ja kõrgemale tõusta nagu õhupallid ja vabastad nad jumala armastavasse südamesse.

Ütle neile vähemalt kolm korda mõttes, samal ajal sügavalt hingates: "Ma andestan sulle ja vabastan su nüüd täielikult. Sa oled vaba minema valgusesse." ja tunneta, kuidas kuldne valgus su keharakkudes liigub, samal ajal kui kui see inimene või inimesed hõljuvad ülespoole kuldsesse valgusesse.

http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteer...d=69695783