Miski kiusab une ajal..

Lugu ise on siis selline, et paar nädalat tagasi tundsin läbi une, et keegi nagu istuks mu peale, kui silmad avasin, ei näinud muidugi kedagi. Jäin uuesti magama ja natuke aega hiljem kuulen, kuidas keegi nagu korrutaks mulle midagi. See võis olla umbes "ma saan/ei saa" "tahan/ei taha". Tõusin istukile ja vaatasin, et äkki vend räägib minuga, kuid tema magas väga rahulikult.
Järgmisel öösel tunnen äkki, et keegi nagu hoiab mul käsi kinni, tõusin, kuid tükk aega ei õnnestunud mul seda teha, just nii nagu mõnikord on unes ka olnud. Jäin uuesti magama ning jälle tunnen, nagu hoiaks keegi mul käsi kinni. Ärkan, aga mitte kedagi ei olnud ümberringi. Jäin uuesti magama ning jälle kuulen, kuidas keegi midagi korrutab mulle. Sama fraas võis olla ja jällegi ei olnud selle taga mu vend.
Mõni aeg oli siis vaikus, aga täna öösel tundsin jälle, kuidas keegi ming kinni hoiab ja see kord mitte ainult kätest, aga üleni tundsin, kuidas liigutada ei saa ja kuidas mind nagu voodi poole surutaks. SElle peale tõusin ülesse ning mitte kedagi nähes uinusin jälle. Asi kordub. Mõtlesin juba, et lähen teise tuppa magama, aga jõudsin enne plaani teoksviimist uuesti uinuda. Ja jälle hoiti mind nagu kinni. Siis nägin juba unes, kuidas ma sellest kõigest emale räägin ning kuidas ma vannitoas olin ning tõmblema hakkasin nagu oleks mingi paha vaim sisse läinud, mis on nagu väga sürr juba. Tõusin ka selle peale ülesse, kuid ikka ei vahetanud tuba ning mõtlesin, et "mine ära, mine ära", sest kusagilt kuulsin, et siis pidavat see kiusaja ära minema. Jäin uuesti magama, külje peal, ja tunnen, kuidas ming püütakse kui kõhuli lükata ning tekki oleks nagu ka tõstetud. Jällegi tõusin ning vaatasin üle õla, justkui oleks mingit hallikat natuke läbipaistvat kogu näinud, mis meenutas kiilaspäist meest, kuid väga väikest, see kogu asus täpselt mul õla taga. Peale seda mõtlesin veelkord, et ta ära läheks ning vahetasin tuba, kus sain edasi normaalselt magada. Aga kummitama jäi see, et ma vahepeal nägin unes asju, mis oleks võinud toimuda ka päriselt, seega ma ei saa iga tõusmise kohta öelda, et tõusingi, võibolla tõusin ainult unes, aga mingid korra ma kindlasti tõusin selle kõige peale.
Väga veidrad emotsioonid valdavad mind selle koha pealt.
Kui suur on võimalus, et ma ise kõike endale ette kujutan ja uskudes, et tõesti mingi vaim mind kiusab, seda kõike lihtsalt veel enam võimendan ja tänu sellele veel enam kõike ette kujutan?
Millega seoses sellised asjad üldse tekkida võivad? Kas võib olla näiteks seotud sellega, kuidas mõni aeg tagasi nägin unes, et mulle tuli kirikust kurat kaela külge, keda vaid vähesed inimesed näha võisid? Või siis pigem praeguste elusündmustega seoses tunnen end aheldatuna vms? Või niisama mingi hakkasin lambist ära keerama???

Oleks nagu luupainaja.
Ära karda, segi sa minema ei hakka, taolist nähtust esineb ikka inimestel.
Põhjusi võib olla mitmeid - lihtsalt stress või haiglane olek, kellegi "kuri silm", voodi ebasoodne asend, mingi anorgaaniline olend on huvi hakanud tundma v miskit muud sellist.
Mida teha, on ka palju võimalusi. Siit foorumist leiab ka üht-teist.

Tundub jah luupainaja moodi. Endal on ka ikka esinenud seda mõnel korral. Arvatavasti stressi tõttu, kuna mul oli mingi aeg jube stress ja väsimus. Keegi hoiaks nagu kinni ja keegi roniks su peale, aga mitte kedagi ei ole.

No mul vanaema suri ära 2005. aastal, aga sellegipoolest ma ei usu, et tema sellega kuidagi seotud võiks olla. Noh, et nagu tema vaim mind kiusamas käib. Ta lihtsalt ei teeks mulle nii, ma ei usu seda..
Aga samas.. äkki ikka on? Ma mõtlen, et kuna ma suitsetan ja tema suri kopsuvähi tagajärjel, siis äkki ta tahab märku anda, et kui kohe ei lõpeta, siis võib kehvasti minna??

Mulle tundub see ka üsna luupainaja moodi. Selle halli vanamehe kohta ei oska ma kahjuks mitte midagi öelda. Samas see, et sa nägid unes, kuidas sa kirikust kuradi kaela said, ei saa üldse hea enne olla. Selles järeldub, see, et ka pühas paigas ei saa sa mitte kaitstud olla. Soovin suurt ettevaatlikust sulle.

Enam ei ole see miski mind igatahes piinanud. Ehk see ütlemine, et "mine ära" siis aitas, kuigi tegelikult see eriti viisakalt ei kõla..