Ameeriklased püüavad tehispäikese energiat

Peagi pannakse Ameerika Ühendriikides tööle maailma võimsaim laser, et süüdata laboritingimustes tehispäike.


Paljude teadushuviliste jaoks on ülimaks tänapäeva katseseadmeks saanud Suur Hadronite Põrkur CERNis. Kuid on ka teisi sama mastaapseid ettevõtmisi, mis koondavad tippteadlasi üle maailma ühe võimsa eksperimentaalseadme ümber.

Üheks niisuguseks on vastvalminud laserseade NIF (National Ignition Facility) Californias, USAs. Tegemist on kolme jalgpalliväljaku suuruse kompleksiga, milles võimendatakse laserivalgust.

Forte artikkel :

http://forte.delfi.ee/news/teadus/articl...d=22633429

NIF koduleht :

https://lasers.llnl.gov/

Põnev on sellel kodulehel oleva videoklipi lõpuosa...püramiidi kujutis...

[Muudetud: 4-3-2009 Aerling]

Põhja Prantsusmaal ehitatakse kah ju termotuuma elektrijaama (eksperiment jaam muidugi veel) seal tahetakse kah nagu tehispäikest luua.

Väike vihje ,et ajakirjas "Tarkade klubi" on sellest ka natuke kirjutatud märtsikuu omas

Täitsa põnev. Viimati, kui mina sellesse teemasse süvenesin (oma paar aastat tagasi), siis polnud olemas veel sellist materjaligi, mis termotuumareaktsioonide kõrgetel temperatuuridel üles ei sulaks. Nüüd peab, siis selline asi olemas olema.

no termotuuma reaktor on just kui magnetväljast anum mis hoiab seda ülikuuma ainet seal kus vaja

Tsitaat:Algselt postitas THOR-00
no termotuuma reaktor on just kui magnetväljast anum mis hoiab seda ülikuuma ainet seal kus vaja

Õige. Nimelt päike ei koosne mitte maapinnast ega isegi gaasist, vaid plasmast...seda sellepärast, et nii suurte temperatuuride korral muutub aine plasmaks. Kuid kohe kui plasma puudutab mateeriat hakkab ta sellega reageerima, ning kaob. Plasmat on võimalik hoida magnetväljade sees.

Väike infokild plasma kohta:

Plasma ei täida üht aine oleku tingimust: "Aine peab muutuma sulavalt olekust järgmisesse teatud temperatuuril". Plasma nii ei käitu, sest ioniseerunud osakesed ei muutu tingimata tagasi neutraalseks gaasiks kui temperatuur langeb 'plasmeerumis' -või ioniseerumis temperatuuri allapoole. Nii sellepärast et ioniseerumis protsess ei ole nii tugevalt seotud temperatuuriga kui näiteks sulamine või aurustumine, vaid on ka aine struktuuri oleku muutumis protsess.

Ainel on ka viies ja äsja avastatud(saavutatud) kuues olek, millest võiks kuskil mujal veelgi lobistada.

Ma ei arva, et inimesed teavad veel piisavalt aine omadustest, et väita, et plasma seda ei täida.

Jep,

Plasma, Bose-Einsteini kondensaat (BEC) ja Fermioonkondensaat on kõik niivõrd eksootilised olekud, et kinlasti mingis mõttes ei täida need 'tavapäraseid' reegleid.

See räägib nii mõndagi meie teadmistest. Inimeste poolt määritletud 'reeglid' ei vasta täiuslikult looduses esinevaid korrapärasusi. Samas looduses esinevad reeglid ei ole samasugused igas erinevas ümbruskonnas. Ekstreemsed keskkonnad nagu näiteks neutroni tähe sisemus võ aine ääretult väikeste osakeste puhul (rääkimata mustast august).

Huvitav on ka näiteks see et nii tavaline asi nagu vesi, käitub anomaalselt olles tahke (muuhulgas). Jää sulamispunkt langeb kui rõhk tõuseb.

Veel teoreetilisi aine olekuid:
degenereerunud (neutron) aine: - Neutroni tähe tumas -aine mida ei anna rohkem kokku pressida (enne musta augu singulariteeti). Prootonid ja elektronid on kokku pressitud neutroniteks ja neutronid ise pressitud fermionideks.

Kvark-gluoon plasma: hypoteetiline olek mis olevat olnud olemas universumi tekke algus hetkedel, kui tugev vastastikmõju ei suutnud veel koos hoida aatomi nukleiidi ekstreemselt kõrgete energiate tõttu. Laiali olid valgunud kvargid ja neid koos hoidvad gluonid.

Siinkojal jätaks välja 'varjatud aine'.

Arvan et meie matemaatika ja füüsika on esialgu nö. liiga 'kanged' et seletada kõike looduses toimuvat.

Vabandan kui asub teema poolest vales kohas...