Jäljed lumes

Lumes kellegi teise jalajälgedes astudes olen tundnud oma jalgades ebameeldivat tunnet, närviliseks tegevat surinat. See on vahest nii ebameeldiv, et ma pigem sumpan kaelani lumes, kui veel sinna jalajälge astun! Sama olen teinekord tundnud ka bussis istudes. Ükskord oli see tunne nii tugev, et mul hakkas füüsiliselt halb ja ma pidin istekohta vahetama.

On kellelgi veel sarnaseid kogemusi? Kuidas teie seda seletate? Ma olen oma naiivsuses alati arvanud, et äki se einimene oli halb inimene, et endast nii palju negatiivset enrgiat maha jätteis, kuid sellel on kindlasti veel nii mõnigi muu seletus?

[Muudetud: 1-30-2009 Raksha]

See on paranoia vist, tekkib kanepi suitsetamisest ning meelemürkide tarbimisest. Mõnel on see ka niisama. Peaksid psühhiaatri juurde minema, kindlasti saad abi ja ka vajadusel ravi.

Tsitaat:Algselt postitas Devilevil
See on paranoia vist, tekkib kanepi suitsetamisest ning meelemürkide tarbimisest. Mõnel on see ka niisama. Peaksid psühhiaatri juurde minema, kindlasti saad abi ja ka vajadusel ravi.

Ja nii kergekäeliselt jagadki oma "soovitusi"?

Endal on jalajälgedesse astumisega samu kogemusi olnud. Jalgades pole küll tulnud mingit surinat, aga lihtsalt kole ebameeldiv tunne on olnud.
Ma kaldun arvama, et Sa oled lihtsalt nii tundlik inimene, et ei talu teatud inimeste energiaid. Ega nad selle pärast kohe "pahad inimesed" ei pea olema, et sa nende energiaid ei talu. Lihtsalt mõnega ei sobi...

Ise pole kunagi kanepit ega muid meelemürke tarbinud. Alkoholi väga minimaalselt. Egas siis kohe hull ei pea olema, et mõnest "ninasarvikust" tundlikum oled.

Tsitaat:Algselt postitas Devilevil
See on paranoia vist, tekkib kanepi suitsetamisest ning meelemürkide tarbimisest. Mõnel on see ka niisama. Peaksid psühhiaatri juurde minema, kindlasti saad abi ja ka vajadusel ravi.

Kuigi olen siin foorumis üsna uus, annan siiski ka omalt poolt soovituse - ole oma sõnadega ettevaatlik.

Elderm, tänud Huvitav teada, et ka mõnel teisel on sarnane kogemus olnud.

Asfaldid või "paljal maal" kõndides poel seda tunnet nagu olnud, just lumel. Kas võib siis olla, et lumi hoiab seda energiat paremini kinni?

Tsitaat:

Tsitaat:Tsitaat: Algselt postitas Devilevil See on paranoia vist, tekkib kanepi suitsetamisest ning meelemürkide tarbimisest. Mõnel on see ka niisama. Peaksid psühhiaatri juurde minema, kindlasti saad abi ja ka vajadusel ravi.

Kuigi olen siin foorumis üsna uus, annan siiski ka omalt poolt soovituse - ole oma sõnadega ettevaatlik.

No mis ajast siin foorumis otsekohesust kritsiseeritakse...

Ma üldmõttes nõustuksin Devileviliga...kanep tõesti tekitab tugevat paranoiat, aga nähtavasti pole siin sellega tegemist...sellegipoolest ei tohiks paranoiat hetkega kõrvale heita...

Ma arvan, et taoliseid tundmusi võetakse liialt subjektiivselt(tihti - ma tundsin, ma tunnetasin, ma tajusin)...see mida me tunneme ei pruugi vastata olukorra enda olemusele...võiks ju näitena võtta minu enda ebaratsionaalse hirmu ämblikute ees...mina kardan, aga teine ei karda...mina tunnen hirmu, aga teine ei tunne...
Asi pole sageli olukorras või kogemuses endas, asi on inimeses, kes seda läbi elab...

Küsimus aga oli: On kellelgi veel sarnaseid kogemusi?
Vastus: mingis mõttes küll...

Kui ma näiteks näen läheduses ämbliku, tahan ma temas võimalikult kaugele hoiduda...muu võimaluse korral sumpan teeraja asemel märjas soos...

Sellest ka palutud võimalik muu seletus - sul on millegi pärast hirm astuda jälgedesse, milles sa näed on kõndinud mõni teine inimene - sa ei tea, kas inimene on olnud hea või halb...kuid halbu inimesi on nii või naa, su aju teab seda...
Pealegi su silm näeb jälgi lumes ning aju teab, et ühistranspordis istub hulgaliselt inimesi...

Tsitaat:[i]
/.../
Sellest ka palutud võimalik muu seletus - sul on millegi pärast hirm astuda jälgedesse, milles sa näed on kõndinud mõni teine inimene - sa ei tea, kas inimene on olnud hea või halb...kuid halbu inimesi on nii või naa, su aju teab seda...
Pealegi su silm näeb jälgi lumes ning aju teab, et ühistranspordis istub hulgaliselt inimesi...

Asi selles ongi - ma ei tunne hirmu "halbade" inimeste ees. See üks võimalik seletus, et see inimene, kes selle jälje tegi on paha, oli lihtsalt esimene mõte, mis selles olukorras tekkis (ma siiski eeldan, et kõik inimesed on head), samuti ei tunne ma hirmu ega vastikust kellegi teise poolt maha jäetud jalajälgedes käimise ees, sest kui see nii oleks, ei oleks ma idee poolest võimeline ühessegi jalajälge astuma. Küll ja küll olen läinud mööda kellegi teise poolt sisse tallatud rada nii et silm ka ei pilgu, end sellised juhtumid (see imelik tunne jalataldades, samuti buss) nagu kirjeldasin on üksikud harvad juhud.

See on huvitav, et olete paranoia ühe võimalusena välja toonud, sest ma poleks elu sees selle peale ise tulnud - lihtsalt ei pea ennast paranoiliseks inimeseks

Ma tunnen ka "tunnet" kui jälje peale astun. Ma ei saa öelda, et ma kardan ja halb tunne ei ole ka. Aga tunne on pigem selline, et "teise inimese sisse astun". Lume sees on kõige tuntavam, sest jälg ju näha Asfaldi peal ei tule tavaliselt meeldegi need seal ennekõndinud inimesed, et end nende peale "häälestada". Pungil täis ühistranspordis "lülitab" inimene end üldjuhul välja.

Sai käidud David Oshana meditatsiooni päevadel ja seal oli kõige tähtsam nõue et meditatsiooni ajal ei tohtinud jalalabadega teise inimese suunas istuda kuna inimese jalatalla alused eritavad toksilisi aineid ja nendest tulenev kiirgus härritava toimega.Soovitati jalatallad meditatsiooni ajal suunata seina poole.Ja see on täiesti loomulik kui inimene on jalalabatega istub sinu poole teeb olemise närviliseks.Neid inimesi on kindlast palju kes on seda kogenud.Olen oma elu jooksul seda palju kordi kogenud. Paksema nahaga inimesed ei pruugi seda märgata kuna nende energia kanalid on kinni plokeeritud kuna nende kehad on mürgiseid toksilisi aineid täis,seega on neil maailma tunnetus ja arusaam kohe teistsugune.Kaldutakse kohe rumalalt arvama et tegemist on paranoiaga ja see härra DEVIEVIL pole lihtsal seda oma elujooksul seda kogenud.Pigem on küsimus selles et seda teemat pole varem foorumis olnud ja ma arvan et kui teha statistiline uurimus siis leiab neid inimesi palju kes on seda kogenud ja seega puudub antud valdkonnas info. Inimesed pole antud valdkonnas kogemusi jaganud ja soovitakse kohe oma rumalusest pöörduda psühaatri poole.Tegelikult ongi parafoorum see õige koht kuhu pöörduda et inmesed saaksid oma kogemusi vahetada ja oma maailma vaadet avardada.