Kuigi aurik
RMS Lusitania uputati Saksa allvee laeva U-20 poolt juba 1915 aastal on siiski asjakohane kirjutada ja meenutada selle laeva saatust siin alateemas kuna 1MS oli omamoodi eelmänguks nii 2MS-le kui ka Hitleri võimule tulekule. Just "tänu" 1Ms-le said Saksamaal alguse enamuses nendest protsessidest mis viisid ka osaliselt 2MS puhkemiseni.
Nimetaks siis ka mõned neist põhjustest.
Esiteks - Versaillesi rahuleping sisuliselt tükeldas Saksamaa lõigates tema küljest riigid mis polnud kunagi eksisteerinud kui ka andes tükke teistele riikidele ning taastades riigid mis olid sisuliselt isegi tollase riigiõiguse kohaselt kaotanud oma iseseisvuse täiesti legaalselt.
Teiseks - 1MS avas piirkonna mida kutsuti maailmas nimega
Pale Of Settlement kust siis voolasid teatud usulahu esindajad massiliselt nii USA-sse kui ka Saksamaale.
Jõuame siis uuesti Lusitania juurde tagasi. Maailmas valitseva poliit-pangandus kartellile oli vaja alustada sõda. Kuigi Euroopas oli see suhteliselt lihtne sest juba aastasadu oli kohalikke rahvaid kasvatatud vaatama natukene kõõrdi oma naabrite suunas ja ka sisuliselt KÕIk valitsused olid selleks hetkeks juba täielikult selle kartelli kontrolli all siis keerulisem oli lugu Ameerika Ühendriikidega. Seal valitsesid peamiste elanikekihtide seas seisukoht (mis oli ka osaliselt Põhiseaduses sees) mis keelas USAl astuda sõtta ilma, et keegi otseselt ähvardab tema iseseisvust.
Selleks oli sellele kartellile vaja anda rahvale "kont" mida meedia saaks järada ning mille varjus on võimalik viia riik sõtta Euroopas. Selleks ohvrilambaks valitigi aurik Lusitania. Laev laaditi täis relvi ja laskemoona ning nagu oligi ettenäha lasi Saksamaa allveelaev ta põhja.
Lisaks asjast veel natuke täpsemalt. Kuna USAs ooli ja on küllaltki tugev saksa kogukond siis ei jäänud need ettevalmsitused eriti varju. Vastupidi - kuna laev oli valitud oma rolli siis valijad tahtsid olla kindlad, et sakslased saavad sõnumi kätte ning laev uputatakse. Saksa valitsus sai varakult teada plaanitud operatsioonist ja kuna ta oli kahe tule vahel - ei tohi lasta Inglismaale relvastust - ning samal ajal mitte soovides provotseerida USAd panid Saksamaa ametivõimud lausa lehte kuulutuse milles teatati, et kuna Lusitania veab relvi siis Saksamaa valitsus loeb seda rahvusvahelise sõjaõiguse rikkumiseks ja juhul kui laev siseneb Briti vetesse see uputatakse. Lisaks kuulutusele jagati sadamas ka lendlehti millede sisu oli ühene - kui lähed Lusitaniaga sõitma siis arvesta, et laev uputatakse - seega hoiatus on antud ning Saksamaa võtab endalt igasuguse vastutuse kaotatud elude eest.
Nagu teada edukam oli siiski "kartelli" propaganda ning laev seilas täies mahus Suurbritannia poole mille ranniku vetes 07. mail 1915 leidis ka oma otsa viies vetesügavustesse üle tuhande ohvri kellest 120 olid Ameeriklased.
Nagu oli oodata hakkas kohe tööle ka propaganda masin. Sakslastest tehti kohe südametud mõrvarid kes reeturlikult lasid põhja laeva millel olid peal pahaaimamatud reisijad ja ei mingit sõjamoona. Kuigi tunnistajad väitsid, et peale seda kui laeva tabas Saksa torpeedo kõlas trümmist veel vähemalt 2 plahvatust (teised, et üks suur) mis viisid laeva kiiresti allapoole veepiiri ning koos sellega ka enamiku reisijatest.
Nii USA kui ka Surbritannia valitsus on kuni siiani väitnud, et Saksamaa rünnak oli provotseerimata ning laeval sõjavarustust ei olnud on nüüdseks tõestatud vastupidist.
Juba Estonia sukeldumistega kuulsust härra Bemis leidis möödunud suvel seal sukeldudes ühest trümmist kastid mis kokku sisaldavad vähemalt kuni 4 miljonit padrunit. Enamus trümmidest on aga veel läbi uurimata ja seda lubab härra Bemis teha järgmisel aastal.
Peamine on siin see, et nagu paljude teiste asjade kohta on meil järjekordne tõend, et see poliitiline-pangandus kliki esindajad ei peatu ühegi ohverduse ees, et saada seda mida nad soovivad. Olgu siis selleks sõda või isiklikud lõbustused ja mõnud. Lisan alla veel paar linki mille vahendusel saavad huvilised lähemalt tutvuda sündmuste käiguga.
Ilusaid jõulupühi kõigile

:o
Who Really Sunk The Lusitania?
Secret of the Lusitania