20-08-2010 01:12
See on kolmas paragrahv kaheksast.
3. Valguse ringlus ja keskme / keskel oleva kaitse
Meister Lao Tzu ütles: Alates mis ajast on väljend „Valguse ringlus“ avalikustatud ? See avalikustati „õigete inimeste poolt ajal, mil kuju sai alguse“. Kui Valgusel lastakse liikuda ringis, kristalliseeruvad kõik Taeva ja Maa, valguse ja pimeduse jõud. Seda kirjeldadakse olevat kui seemnelik;jõu puhastus;mõtte puhastus. Kui üks alustab selle maagiaga tegelemisega, tundub nagu selle inimese olemuse keskel oli mitte-eksisteeriv olemus. Kui aja möödudes see saavutatud on ning kehast eemal on tekkinud veel üks keha, tundub kui mitte-eksisteeriva olemuse keskele on tekkinud eksisteeriv olemus. Ainult pärast saja päevast tööd on Valgus tõeline, ainult siis saab sellest vaimu-tuli. Peale sadat päeva, tekib Valguse keskele iseenesest tõelise Valguse poolus. Äkitselt tekib seal pärli seeme. See on nagu naise ja mehe vahekord ning viljastus. Siis peab üks olema üsna paigal, et seda oodata.(Selle sündi) Valguse ringlus on tule ajastu.
Ürgse kohastumise keskel on Valguse kiirgus otsustav faktor. Füüsilises maailmas on see Päike, inimese sees on see silm. Spirituaalse teadvuse väljavoolamine/kiirgamine ning levitamine/üldsusele avamine on ennekõike võimalik üksnes läbi selle jõu, kui see suunatakse väljapoole(voolab allapoole). Sellepärast sõltub Kuldse Lille tähendus just tagurpidi-voolavast meetodist.
Valguse ringlus pole ainult kehas õitseva seemne ringlus, see on algselt õige,loova,kujundava jõu ringlus. See pole seotud mitte momentaarse fantaasiaga, vaid kõikide ajastute kurnava teekonnaga (hinge rändamisega). Seega paus hingamisel tähendab aastat – inimeste oletuste järgi – ning sadat aastat, mis on mõõdetud reinkarnatsiooni üheksa tee pika öö järgi.(measured by the long night of the nine paths of reincarnation )
Peale seda, kui isikul on üks individualiseerimise toon seljataga, sünnib ta väljapoole, vastavalt olukordadele..ning alles siis, kui see isik on vana, pöördub ta ühe korra tagurpidi-voolamise poole. Valguse jõud kurnab ennast ära ning niriseb minema. See toob üheksakordse pimeduse (9x taassünni) maailma. Leng Yen’i raamatus on öeldud: Mõtetele keskendumisel saab üks lennata; ihadele keskendumisel üks kukub. Kui õpilane hoolitseb oma mõtete eest vähem kui oma ihade eest, astub ta rikutuse teekonnale. Ainult mõtiskluse/vaatluse ning vaikuse läbi tõuseb tõeline intuitsioon; selle jaoks on vaja tagurpidi-voolamise meetodit.
Salajaste Vastavuste raamatus on öeldud: Vabastamine peitub silmas. Kollase Valitseja Lihtsate Küsimuste raamatus on öeldud: Inimese keha õide läinud seemet peab tühjas ruumis ülespoole keskenduma.( The seed-blossom of the human body must be concentrated upward in the empty space.) Igavene elu ning sellest maailmast üle saamine on sinna lausesse hoiustatud. See on kõigi religioonide ühine eesmärk.
Valgus ei ole ainult kehas, ei ole see ka ainult väljaspool keha. Mäed ja jõed ning suur Maa on valgustatud Päikese ja Kuu poolt; kõik see on Valgus. Seega pole Valgus ainult keha sees. Arusaamine ning selgus, teadmine ning valgustatus ja kõik vaimu liikumine on Valgus; seega pole Valgus ainult väljaspool keha. Taeva ja Maa Valguse lill täidab kõik tuhat ruumi. Kuid ka ühe keha Valguse lill läbib Taeva ning täidab maa. Seega, nagu ringleb Valgus, ringlevad ka Taevas ja Maa, mäed ning jõed kõik üheaegselt. Inimese keha seemne-lille keskendumine silmades ongi inimese enda suur võti. Lapsed, võtke kuulda. Kui te ei praktiseeri meditatsiooni isegi ühe päeva, voolab see Valgus teist tasapisi välja, kes teab kuhu. Kui sa mediteerid ainult veerand tundi, paned sa tuhat ajastut ning tuhat sündi puhkama. Kõik meetodid võtavad oma aluse vaikusest. Seda suurepärast maagiat ei saa mõõta.
Kui seda teekonda on alustatud, peab üks pressima edasi, pinnapealsest sügavusteni, nüridusest peensusteni. Kõik sõltub sellest, et poleks segamist,katkemist. Algus ning lõpp peavad olema samaväärsed. Aga eesmärk peab olema jõuda Taeva laiustesse ja mere sügavustesse, nii et kõik meetodid näivad olevat üsna kerged ja enesestmõistetavad. Ainult siis on see meil peopesa peal.
Kõik pühad mehed on seda üksteisele edasi andnud: ilma vaatluseta/mõtiskluseta, pole midagi võimalik. Konfutsius ütleb: teadmine toob isiku oma eesmärgi juurde; Buddha kutsub seda Südame vaateks ja Lao Tzu ütleb selle kohta sisemine vaatlus – need on kõik üks ja seesama.
Igaüks võib rääkida peegeldusest, kuid ta ei saa selle meistriks, kui ta ei tea selle sõna tähendust. Peegelduses tuleb muuta oma teadlikku südant, mis peab ennast juhtima punkti poole, kus kujundav vaim pole veel ennast manifisteerinud. Me peame oma keha sees püüdlema vormi poole, mis eksisteeis enne Taeva ja Maa tekkimist. Kui praegu inimesed istuvad ja mediteerivad ainult üks või kaks tundi, vaadates ainult iseenda egosid ja kutsuvad seda vaatluseks, siis kuidas saab sellest midagi välja tulla ?
Budismi ja Taoismi kaks loojat õpetasid, et üks peaks vaatama oma enese nina lõppu. Aga nad ei mõtle, et üks peaks oma mõtted enda nina lõppu kinnitama. Nad ei mõtle ka seda, et vaadates oma silmadega oma nina lõppu, tuleb mõtted koguda kollasele keskpunktile. Kuhu iganes silmad vaatavad, sinna suundub ka süda. Kuidas saab vaadet suunata üles(kollane keskpunkt) ja samal ajal alla(nina lõppu), nii et see on nüüd üleval, nüüd all. Kõik see tähendab oma näpu segadusse ajamist, millega üks nätab kuu endaga kuu peale. (All that means confusing the finger with which one points to the moon with the moon itself).
Mida täpsemalt selle all mõeldakse? Väljend „nina lõpp“ on väga kavalalt valitud. Nina peab teenima silmi, kui suunaja. Kui nina pole juhatajaks, avab üks oma silmad ja vaatab kaugustesse, nii et nina pole näha Või silmalaud on liiga kinni, nii et silmad lähevad kinni ja nina pole näha. Kuid kui silmad on liiga palju lahti, teeb üks vea ja suunab nad väljapoole, nii on üks kergesti häiritud. Kui silmad on liiga kinni, teeb üks vea ja suunab nad sisse poole, nii upub üks väga kergelt unelusse. Ainult siis, kui silmalaud on õigesti poolenisti suletud, on nina lõppu täpselt näha. Seega on nina mõeldud, kui juhatavat suunajat. Peamine asi on silmalaud õigesti madalamale viia ja lasta Valgusel iseenesest enda sisse voolata, ei tohi proovida Valgust voolama panna läbi kontsentreeritud jõu. Nina vaatamine on ainult seesmise keskendumise algus, nii et silmad tuuakse nende õigesse vaatlemise positsiooni ning hoitakse nina abil suunatud positsioonis; peale selle saavutamist, ei pruugi suunajat(nina) enam vaja minna. Vaatluse paikapanemine on Budistide meetod, mida pole antud edasi kui saladust.
Üks vaatab mõlema silmaga nina lõppu, istudes sirgelt, mugavas asendis ja hoiab südant tingimuste keskmes (fenomeeni lennu fikseeritud poolusel). Taoismis kutsutakse seda kollaseks keskmeks, Budistid kutsuvad seda aga tingimuste keskel olevaks keskmeks. Need kaks on samad. See ei tähenda sõnasõnalt pea keskpunkti. See tähendab ainult oma mõtete fikseerimist punkti, mis asetseb täpselt kahe silma vahel. Siis on kõik korras. Valgus on midagi, mis on väga mobiilne,liikuv. Kui üks fikseerib mõtted kahe silma vahel olevasse keskpunkti, voolab Valgus omal tahtel sisse. Pole oluline suunata tähelepanu täpselt keskmise lossi peale. Nende väheste sõnade sees on kõige tähtsam asi hoiustatud.
„Tingimuste keskel olev keskpunkt“ on väga peen väljend. Keskpunkt on kõikjalolev; kõik on selle sisse hoiustatud; see on seotud terve loomise protsessi vabanemise vabastamisega. (it is connected with the release of the release of the whole process of creation). Tingimus on portaal. Tingimus, mida on vaja täita selle Tingimuse täitmiseks, loob alguse, aga see ei too kaasa puhkust koos paratamatu vajadusega. Nende kahe sõna tähendus on väga sujuv ja vaevu hoomatav.
Vaatluse fikseerimine on asendamatu, see kindlustab valgustuse tugevnemise. Ainult, et üks ei tohi istuda jäigalt, kui maised mõtted tulevad, vaid peab uurima, kus see mõte on, kust see algas ja kuhu see ära haihtub. Midagi ei saavutata, kui peegeldumist edasi lükatakse. Üks peab olema neutraalne, et näha kus mõtted üles tõusevad ja mitte nende tekke kohast edasi minema.
Et leida südant(teadvust) ja teadvusega teadvuse taha minna – seda pole võimalik teostada.
Me tahame tuua südame(teadvuse) kokku, et see saaks puhata – see on tõeline vaatlus. Selle vastandiks on valelik vaatlus. See viib eesmärgi puudulikkuseni. Kui mõtete voog laieneb kaugemale, peaks üks seisma jääma ning vaatlust alustama. Las üks vaatleb ning alles siis laseb keskendumisel/laienemisel edasi minna. See on duubel-meetod valgustuse tugevdamiseks. See tähendab valguse ringlevat teekonda. Ringlev teekond on fikseerimine.Valgus on vaatlus. Fikseerimine ilma vaatluseta on ringlus ilma Valguseta. Vaatlus ilma fikseerimiseta on Valgus ilma ringluseta.
[Muudetud: 8-19-2010 Swarm]
[Muudetud: 8-20-2010 Swarm]
|