Hirm, et mind jälitatakse

Ma tahaks teada miks ma kardan pimedust,üksinda kodus magamist,ja üldse pimedas magamist.
Ma ei saa oma hirmust üle ja see on endale kah vastik.:o
Tahaks üle saada aga ei suuda.


Nimelt ma kardan et keegi jälitab mind või tahab mulle haiget teha või midagi paha jne.
Ja ma olen ka sellepärast terve öö üleval olnud.Te kindlasti mõtlete et ma olen mingi 9aastane titt aga see ei ole nii paljud teavad sellest ja nad norivad mind.


edit: kaks postitust kokku, pealkiri


[Muudetud: 12. Dec 2008 Flash]

Kuskil on su hirmu juured, kuid ma kardan, et selle selgitamiseks ei jätku siin ruumi.
Seega pead sa ise uurima oma minevikku ja mõtlema/uurima kus on see probleem mis on
pannud sind niimoodi kartma.

Sellega on lugu nii, et sa pead endale selgeks tegema, mille pärast sa midagi kardad? Millest see alguse sai? Ma tean ühte tüdrukut, kes kartis öösel magada kuna tema riided kapil tekitasid hirmuäratavalt reaalse inimkuju. Kuna toas oli õhuliikumist, siis ta arvas, et see kuju vahest sätib end teisiti seisma Igatahes ta sai oma hirmust üle nii, et ükskord ta võttis julguse kokku ja liikus selle "kuju" juurde. Ta kartis küll, et see kuju võtab ´ta kinni vms Kuid ei võtnud ja ta pani need riided kappi. Sest ajast saadik on ta oma hirmudele vastu seisnud. Kui sa midagi kardad teha, siis tee see kiusust enda vastu ära, pärast hakkab parem
Ja kui sa pimedas magada kardad, soovitan sul öösel öölambi põlema panna, see tekitab paljudel tunde, et valges on turvaline

Mäletan oma lapsepõlvest (kõlab naljakalt, aga hakkasin pärast ühe Stephen Kingi õuduka vaatamist kartma voodi all elavat kolli), et lamp on tegelikult väga halb lahendus - harjud sellega liialt ära ning kui mingil põhjusel valgus kustub (lamp põleb läbi / elektrikatkestus / keegi kustutab ära), võid end poolsurnuks ehmatada. Pealegi ei saa seda võimalust päris igal pool kasutada.

Kellu näide hirmule vastu astumisest on väga hea. Proovi teinekord näiteks pimedas toas ringi liikuda - ma tean, et see tundub väga õudne, aga nii on lihtsamatel puhkudel võimalik hirmust hetkepealt üle saada. Mina näiteks võtsin julguse kokku ja piilusin voodi alla ning kompasin kogu voodialuse käega läbi, ise samal ajal hirmust vabisedes ja kujutledes, et kohe-kohe haarab koll mul käest kinni, tirib voodi alla ja pistab nahka. Ei pistnud. Läksin rahus magama ja sellest päevast on kõik ok. Mis ei tähenda, et mul ühtki hirmu poleks, aga sellest konkreetsest sain küll tookord lahti.

Lugesin kord kusagilt (viidet kahjuks tõesti anda ei oska), et uinumisel võib aidata näiteks see, kui kujutled, et su voodi ümber on purunematu läbipaistmatu kaitse, millest keegi läbi tungida ega läbi näha ei saa.

Igal juhul edu sulle! Loodan siiralt, et leiad murele lahenduse, mäletan veel liigagi hästi, et elu hirmuga on ikka väga jube.

Ma kartsin ka väiksena pimedust,Magasin pea teki all.A varsti avastasin,et see veel jubedam kui keegi mind puudutab ja ma isegi ei näe teda.
Mingiaeg hakkasin mõtteis kujustama enne magamaminekut sfääri ümber enda toa,või isegi ümber maja.Selline mõnus headuse ja soojuse ring oma lemmikut värvi.Mõne ajapärast taipasin ka,et kodu on minu kindlus ja mitte kellegil pole õigust minu kodus mulle kurja teha.Nii sain asjast üle....
Nüüd meeldib pimedus väga.
Selline lugu siis.

Tsitaat:Algselt postitas -LilleNeiu-
Ma tahaks teada miks ma kardan pimedust,üksinda kodus magamist,ja üldse pimedas magamist.
Ma ei saa oma hirmust üle ja see on endale kah vastik.:o
Tahaks üle saada aga ei suuda.


Nimelt ma kardan et keegi jälitab mind või tahab mulle haiget teha või midagi paha jne.
Ja ma olen ka sellepärast terve öö üleval olnud.Te kindlasti mõtlete et ma olen mingi 9aastane titt aga see ei ole nii paljud teavad sellest ja nad norivad mind.


edit: kaks postitust kokku, pealkiri


[Muudetud: 12. Dec 2008 Flash]

Siukeste asjade jaoks on olemas Psühholoogid.

Psühholoogid hakkavad raha sisse kasseerima,siis suunatakse veel kuskile mujale x kohta.Lõpuks on see,et pannakse rahustite ja unerohtude peale.Odavam tuleks enda seest vastust otsida või mis?

[Muudetud: 12-17-2008 Kayaman]

Tsitaat:Algselt postitas Kayaman
Psühholoogid hakkavad raha sisse kasseerima,siis suunatakse veel kuskile mujale x kohta.Lõpuks on see,et pannakse rahustite ja unerohtude peale.Odavam tuleks enda seest vastust otsida või mis?

[Muudetud: 12-17-2008 Kayaman]

Ka see on idee. Aga näha on, et inimesel ammu juba need probleemid, aga ehk pole piisavalt tuju, et endaga ise "tegeleda"

Nojah valguse käes julgen ma küll magada aga võiksin ikkagi muu viisi sellest ülesaamiseks leida

Aga ma mõtlesin et kui unerohtu võtta et siis ma jään ruttu magama ja ei kardagi.Aga et kas see võiks mu organismile halba teha (ma mõtlen kui unerohtu võtan)?
Ja äkki keegi ütleks et kui vanalt see kahjustab ja kui vanalt ei kahjusta mu organismi !!!
Näiteks - see vanus kuni see vanus kahjustab aga see vanus kuni see vanus ei kahjusta .

minul on alati siis kui on õhtu ja all tului põleb ja ma pean ülesse mineme siis kui ma olen asja võtnud siis ma jooksen ruttu alla sest mul on tunnne et keegi käib mu järgi kuigi mu majas ei kummita
:o

Teate, mina olen 27 ja ka mul on perioode, mil kardan pimedas magada. Kusjuures mulle on selge, et mingit ohtu pole, aga hirm ikka painab... Õnneks ma saan siis küünla põlema panna ja küünlavalgel saab ilusasti magada. Ohutuse mõttes võib hankida ka vastava laterna, millele küünal sisse käib - näiteks Tartus Zeppelini Koduekstras on selliseid suht laias valikus hindadega alates paarikümnest kroonist. Samuti võib abi olla leebema loomuga muusikast.

Hirmud ja kartused tulevad arvan ikka meie enda seest ja sealt samast tuleb ka vastust otsida kuidas neist üle olla.Kui väike olin siin kartsin pimedas õues olla.Natuke suuremaks saades hakkasin spetsiaalselt koolist koju tulles kasutama teist bussi,sellest tulenevalt tuli kaks kilomeetrit läbi metsa pimedas kõndida.Aitas.
Unerohtude kohta arvan ,et parem oleks neist kaugemale hoida.Keegi ei oska öelda milliseid kõrvalmõjusid võivad need pikema tarbimise juures kaasa tuua.Kas või lihtsalt sõltuvus-sa ei suuda üldse ilma nendeta enam uinuda.

Kui väiksem olin, siis ka koguaeg kartsin. Nüüd käib kuidagi hooti see kartus, aga tõesti kõige lihtsam on, kui kõnnid toas ringi ja näed, et midagi polegi tegelikult karta .