Kuidas vabaneda karmavõlast?

Noppisin siin ühe mõttetera tekstist välja, mis minu arvates ei pea paika:

Mõned kõrgemad tegelased võivad paluda ennast niiöelda ekskursioonile. Nemad sünnivad kindlustatud peredesse, muutuvad rikkaks kohe peale sündi ja elavad elu nautides ja nad ei tea mingeid materiaalseid probleeme. Seda muidugi juhul kui nad ei riku ekskursiooni reegleid.

Siit

See näitab ju et teksti autor peab nn "rikkaid" kuidagi eriliseks.
Mina olen nii aru saanud, et on olemas erineva tasandi probleeme väljakutseteks. "Rikkasse" peresse sünd võib olla palju problemaatilisem emotsionaalsel ja muul tasandil.

See väike nüanss selles tekstis näitab, et tervik, ehk siis kogemuste hankimine erinevates olukordades, ja põhjuse ning tagajärje mõiste on veidi kallutatud.

Pakun omalt poolt välja, et antud teema püstituse küsimusest, ehk siis karma võlast pole vaja kuidagi vabaneda vaid see on väljakutse. Kui juba väljakutse, ehk siis antud juhul probleem on püstitatud, siis pole midagi lihtsamat, kui tuleb antud teemaga tegeleda ning vaadata kuidas automaatselt vastavas olukorras käitud. Kui käitumine fikseerida ning seda veidi analüüsida, avastab et oi kurja, ma oleks pidanud hoopis nii ja naa tegema, mõtlema.

Kui siis olukord on nõndaviisi läbi kaalutud, tuleb varem või hiljem sarnane situatsioon elus ette ja kui vähegi oskusi on, käitud teist moodi.

Üldjuhul tulevad sarnased olukorrad ikka ja jälle elukeses kas samas või siis sarnases olukorras ette seniks kui oma käitumist muudad.

See on nagu mäng, et pead õigele küsimusele vastama või nupule vajutama, et edasi saaksid. Ja reeglid on sellised, et pead kogu aeg edasi saama. Võid ju ka mängust välja astuda, aga see on juba teine teema.

Minu jaoks on nn karma sellise olukorra, kus avastad end automaatse käitumise mustrist, mis tekitab pärast ebamugavust, rõõmu ja ka küsimusi, tabamine ning väljakutse mustrite tundmiseks ning oma mõttemaailma ning käitumiste korrigeerimiseks.

Võlg on võlg. Kui see meid kuidagi puudutab, siis järelikult oleme me selle ise omale kuidagi moodi soetanud. Keegi teine seda meie eest teha ei saa (sms laenu petturid ei lähe arvesse, krimi teema). Normaalselt mõtlev inimene tahab alati võlast vabaneda. Kui sellest lahti saab, siis oled mõnda aega õnnelik kuni uuesti igav hakkab. Ja küll sa koos eluga ikka leiad omale midagi, mis sind samale rajale tagasi juhib. Kui oled eelmistest kordadest midagi õppinud, siis on iga uut võlga natuke lihtsam/kergem, põdeda/tasuda. Sest, siin, selles maailmas oled sa TÕELISELT ÕNNELIK siis, kui sa oled õnnelik ja sa ei saagi aru miks sa oled õnnelik. Kahjuks, aga ei võeta sind sellises olekus ühiskonnas eriti tõsiselt. Korjame ja maksame edasi.

(26-07-2012 15:01 )Müstik Kirjutas:  Et siis sinu arust on siis judaism, katoliiklus, õigeusk, protestantism ja islam paremad kui reinkarnatsiooni uskuvad budism, hinduism, taoism, konfutsionaism?

Teatud tõlgenduses ei pruugi nad üldse teineteisele vasturääkivad olla, mõnes teises aga ei pruugi need jälle kuidagigi võrreldavad olla. Oluline ja parim on hoopis mõista, et need on kõik ühtemoodi surelike leiutised. Arguse idee on minumeelest väga loogiliselt reinkarnatsiooni teooriasse sissekodeeritud, seega mina pole seda sinna välja mõelnud. Nimelt see, et arad peavad millegipärast jooksma kui oravad Karmarattas, oskamata sellest väljahüpata ehk kartes surma ja vabanemist. Mistahes preetad, asurad ja põrgulased on selle kõrval kõik köömes. Kusjuures, kui Krt, võib Müstiku arvates tähendada ainult põrguasukat, siis see tähendab hoopis seda, et ta ise sünnib järgmises elus sellena. Sest minu arvates võib see ka selgelt muud tähendada. Loogish.