Kuidas vabaneda karmavõlast?

kui mõtted on kinnistunud karmarattasse siis, et sealt välja saada, kes tahab,
tuleks loobuda lineaarsest ajakasutusest, mis on nii tavaline inimühiskonnas.
muidugi võib "halbu" mõtteid asendada.. Ka see on variant - niipidi end välja töötada karmast.

Järgmises eestikeelses lingis selgitatakse põhjalikult lahti, millistest osadest koosneb karma:

http://www.hot.ee/esi/karmaanum.html

St karmat kirjeldatakse kui anumat millesse siseneb mitmest erinevast torust karma-vedeliku (materiaalsete asjade idealiseerimisest, vaimsete väärtuste idealiseerimisest, valedest veendumustest, pahatahtlikud teadvustatud teod, täitmata karmalised ülesanded, teiste inimeste mõju), ning millest väljub mitmest torust karma-vedeliku (teadvustatud heateod, positiivsed omadused, teiste inimeste mõju, täidetud karmalised ülesanded).

Kui karma anum on tühi, siis on tegu pühakuga, kes on pattudest vaba, kuid selliseid on väga vähe - valgustusliku tööga tegelejatel on karma anum 15- 25% täis - kui elu tundub hea olevat, siis on anum 30-40% täis - kui on rahapuudus ja muud probleemid on anum 50-60% täis - kui on rasked õnnetused nagu autoavarii või röövimine on anum 70-90% täis - raske haiguse korral on anum täidetud üle 90% - kui on surmav haigus, siis on anum 100% täis.



Teosoofia seisukohast asub karma keha mentaalkeha kõrgemas osas, ehk asudes hinge ja vaimu vahel.
Igaüks suudab näha karmakeha madalamaid aspekte: kui sari-mõrvarile näkku vaadates saad aru, et seal pole kahe kõrva vahel kõik korras, suudad näha karmakeha!
Karmakeha nägemine kõrgemas aspektiks on see, kui selgeltnägijad näevad otseselt karmalist keha (a'la kui situd kellegile uksetaha sõgedusest, siis on karmalisest kehast näha et järgmine päev kallab mingi suva kaak sulle klaasitäie kuse kraevahele varmavõla katteks).

Karma on lihtsamalt öeldes kannatus, miks sellest muidu välja tahetakse? Kannatus tekib vormide muutumiste aktsepteerimatusest.
Ehk siis: karma = muutus. Muutus iseenest pole halb, me kõik õpime läbi selle. "Halb" on see kui me oma kogemust halvaks hindame ja seeläbi kannatame, mis tähendab, et end ei maksa identifitseerida vormide või mõtetega mis nagunii muutuvad.

(03-06-2012 23:01 )Erfekt Kirjutas:  Ehk siis: karma = muutus. Muutus iseenest pole halb, me kõik õpime läbi selle.

Põhimõtteliselt nõus.

(03-06-2012 23:01 )Erfekt Kirjutas:  "Halb" on see kui me oma kogemust halvaks hindame ja seeläbi kannatame, mis tähendab, et end ei maksa identifitseerida vormide või mõtetega mis nagunii muutuvad.

Halba "kogemust" ei saa ju ometi heaks hinnata?
Kas üldse on võimalik oma nn patud lunastada
ilma kannatamata? See vist pole üldse meie otsustada?
Või me räägime erinevatest asjadest..

Kogemust, mis pidi nii olema, võib hinnata halvaks kuigi see tegelikult ei olnud halb. Vaid meie hinnang on selline. Näiteks ei õnnestunud meie arvates midagi mõnes olukorras kuigi see olukord just valmistas ette järgmiseks, et siis täpselt teada, kuidas selles käituda. Möödaminekutest õpib rohkem, vigade tegemine annab suurema eelduse järgmine kord paremini teha.
On neid inimesi, kes elavad väga lihtsat elu südamest ja neid ei huvita teadmised vms ja see on valik ja nii saa elada väga õnnelikult.
Meie maailm on juba selline mõtetekeskne nii, et seepärast tundubki karmarattast väljasaamine mõtetuna. Kuna meie maailma struktuur juba on selline.

Internetis reklaamib ennast Eva-Mari Priimann-i nimeline inimene järgnevalt:

Karma Vabastamine
Hinge Tervendamine Akashi Kroonikates
kaugseansid
Tel: xxxxxxxx
Tallinn

NB! Julgen arvata, et tegu siiski raha vabastuse teenusega, nagu ikka.

Kui karmav'o'last saab vabaneda, siis on vale siin teises teemas toodud kirjeldus, et ykski tegu pole ydini hea v'o'i halb!
Muidu harmoneerub meie tsivilisatsiooni praegune pilt igati sellega, et aastaks 2110 on Maa elanike arv vaid 20 000, oli aga enne 9,5 miljardit nagu oli teade tulevikust. Sellise pudelikaelaga algab uus ajastu meie tsivilisatsiooni ajaloos.
Jah, praegune elu on meile palju kergem ja mugavam, kui saab olema sel ajal elajatele. Ka 22 sajandi teisel poolel tuleb palju pingelisem ja raskem aeg, mis siiski ka elamiseks v'o'rratult huvitavam! Sel ajal ei saa enam olema paljutki, mis meie elu t'a'idab praegu, nii et peamegi oma sellealased kogemused selles elus k'a'tte saama. Ehk siis syndima uuesti veelkord enne uue ajastu saabumist. Kui aga ei suuda asjaga sammu pidada, siis tuleb ilmselt Maalt lahkuda ja kehastuda kuskil mujal... Viimane lihtsalt j'a'reldus eelnevast.
Ennustuse kohaselt elan veel 25 aastat ning lahkun magades,
kergelt ja valutult. Loodetavasti suudan oma v'o'lga selle aja jooksul piisavalt heastada, et saaksin uuesti kehastuda mitte varem kui p'a'rast 2160. aastat.

Kahjuks oled sa juba praegu uuesti kehastunud ja võibolla ka minevikus.

See "karmavõla" jutt meenutab mulle, kuidas "pimedal keskajal" kaubeldi indulgentsidega.
Maksa summa ja oled vaba uuteks "vaprateks" tegudeks kui vastikud need iganes ka poleks.
Terve kari tarkpäid kukeleegutab kui tore ja nunnu asi see karma on ja kui mahajäänud ja
kole on kristlus, shamanism ja mis muu iganes. Mis pagana poolest erineb see sarnastest
kaagutamistest kas kantslist mosheest, sünagoogist või mujalt???

Karmat ehk siis tegu ja tagajärg ma nagu ei arva, et keegi peaks kartma. Ela nagu normaalne inimene, vabanda, kui valesti teed, andesta, kui andeks palutakse. Me keegi pole ilmeksimatud ja veatud. Mis hirme siin ikka olla saab. Enamik inimesi nagunii ei usu mingisse saatusesse, eelmist ja järgmist elu. Mida neil siis paanitseda. Võtku elu nii nagu see neil läheb ja kogu lugu.
Kes aga millegisse usub, eks see tehku igast asjast ikka oma järeldused. Tema elutee, tema usukumised, tema teod ja tagajärjed.

Minu maailmapildis on inimese elu hinge elu peegeldus. Nii nagu inimlaps sünnib siia maailma ja hakkab oma esimesest elupäevast õppima ja kogema erinevaid asju läbides erinevad tsüklid, nii toimub ka see hingega inimelust inimelusse. Iga uuestisünd on uus tsükkel koos uue eluteega. See, kui algkoolis lugema ei õpi, jääb inimene hilisemas astmes hätta, nii on ka hingekogemustega. Eelneva elutee jooksul läbimata kogemused muutuvad takistuseks järgnevates eluteedes ja need tuleb tal siis tagant järgi läbida, et oma uuel eluteel hakkama saada. Nii võibki vahel elutee olla väga kirev ja "seiklusterohke". Tähelepanelikumad inimesed on märganud, et n.ö ülessanded korduvad eluteel (näiteks. Lahutad ühest joodikust, leiad kohe järgmise jne), kui esimest korda neist mööda minna või lahendamata jätta, siis tekib sarnane olukord, taas ja taas. Samas lõppevad need, kui me olukorrast läbi läheme ja sealt õpime (saame kogemuse võtta targemaks).
Lõpuks, kui inimlik elutee on läbitud, saabub selle elutee lõpp, ehk siis hing lahkub kehast (vabaneb). Nii on ka hinge enda teega, kui lõpuks on läbitud kõik kogemusteteed ta vabaneb sellest uuestisünni või kehastumise ringist.
Paljud on kuulnud ütelust, et ela oma elu nii, et surmatunnil saad rahus oma maisest elust lahkuda ilma kahetsusesta mineviku tegude pärast.
Vahet pole, kas me usume millegisse või ei usu, või milline on meie uskumus, eesmärk naeratus huulil maisest elust lahkuda peaks nagu igaühele sobima.

(26-07-2012 03:49 )excubitoris Kirjutas:  See "karmavõla" jutt meenutab mulle, kuidas "pimedal keskajal" kaubeldi indulgentsidega.
Maksa summa ja oled vaba uuteks "vaprateks" tegudeks kui vastikud need iganes ka poleks.
Terve kari tarkpäid kukeleegutab kui tore ja nunnu asi see karma on ja kui mahajäänud ja kole on kristlus, shamanism ja mis muu iganes. Mis pagana poolest erineb see sarnastest kaagutamistest kas kantslist mosheest, sünagoogist või mujalt???

Erineb ikka küll.
Kui ainujumala usund (judaism, kristlus ja islam) väidavad, et kõike põhjustab jumal, siis Buddha Dharma õpetab, et kõike põhjustab karma. Karma on keerukas põhjuste ja tagajärgede ahel, mida võib nimetada eesti keeles lihtsalt saatuseks. Kuid saatus mitte vääramatus ja fataalses mõttes, mitte mingisuguse välise jõuna, vaid nagu vanad ugrid ütlesid: “Igaüks on oma õnne sepp!”
Siin paistab selgelt budaluse sarnasus eesti usuga, erinevalt kristlusest, kus saatus on nagu jumalgi mingi ebamäärane väline jõud, mida inimene pole võimeline mõistma ega juhtima.
Soomeugrilane nagu budalanegi usub, et oma sõnade ja tegudega saame oma elu ise korrastada ja juhtida. Ta vastutab täiega oma tegude eest. Ainujumala usklik laotab suure osa vastutusest kuhugi kaugele, oma jumala õlgadele, ka selle jumala poja õlgadele, kes tapeti just nende endi pattude eest, õigemini nende pärast.
Allikas: http://www.via.ee/content/article/karma/

Aga see karmavõlast vabastamise jutt, st et keegi teine mingite meetoditega sellest vabastab, on muidugi udu kuubis.
Inimene on ise oma õnne sepp.
Usun samuti nagu Dana, et inimese elu on hinge elu peegeldus. Nii nagu inimlaps sünnib siia maailma ja hakkab oma esimesest elupäevast õppima ja kogema erinevaid asju läbides erinevad tsüklid, nii toimub ka see hingega inimelust inimelusse. Iga uuestisünd on uus tsükkel koos uue eluteega.
Ega siis me asjata sünni kord meestena, kord naistena.

Reinkarnatsiooniteooria on justkui leiutis argpüksidele, kes ei oska ühte omaenda elu täiel rinnal algusest lõpuni elada, et vajavad selleks mitut lohutavat võimalust. Tekib küsimus, kelle elusid nad õigupoolest elavad, et ühega kuidagi hakama ei saada? Nad nagu kohe taotleks ebatäielikku elu, vaid inimlik piiratud ahnus ja saamahimu on selle arguseillusiooni taga.

Ilma juhuseta pole ka mingit saatust, mis on nagu ühe asja kaks otsa. Liiga naiivne oleks parastavalt kõike kuulutada, et näet, oma karmavõlg ja viga, ise oled süüdi, et telliskivi pähe kukkus. Samahästi võiks kõike ka hoopis juhuseks pidada, shit happends!

Et siis sinu arust on siis judaism, katoliiklus, õigeusk, protestantism ja islam paremad kui reinkarnatsiooni uskuvad budism, hinduism, taoism, konfutsionaism?

Et siis esimesed on julged (need kes inkarnatsiooni usuvad)ja teised ei ole?
On ju veel sansaara mõiste.
Sansaara mõiste mütoloogiline aspekt on järgmine: ilma alguseta sansaaras on kuus liiki olendeid - jumalad, asurad, inimesed, loomad, preetad ja põrguasukad. Kuigi väliselt ei ole nende eksistents ühesugune (esimeses kolmes sfääris sündimist peetakse suhteliselt heaks, viimases kolmes aga suhteliselt halvaks), on neile kõigile ette määratud ühesugune saatus, mida iseloomustavad kannatused. Kogu sansaara kujutab endast suletud süsteemi: peale surma sünnivad olendid uuesti kas samas, paremas või halvemas sfääris, vastavalt nende poolt sooritatud tegudele (Karma). Näiteks see, kes on oma praeguses elus inimene, võib sündida uuesti inimesena, seejärel aga põrguasukana, pärast seda saada preetaks, loomaks, asuraks jne.
Minu arvates ei meeldi sulle need idamaade mõisted seetõttu, et oled arg ja kardad sündida järgmises elus looma, põrguasuka või asurana. Miks muidu su kasutajanimi on krt, mis võib tähendada ainult põrguasukat. Küllap mingis unenäos nägidki visiooni sellest, et sünnid järgmises elus mingi looma või olendina.
Või mis peaks sul olema eesti vanasõna vastu: Igaüks on oma õnne sepp?
Soomeugrilane nagu budalanegi usub, et oma sõnade ja tegudega saame oma elu ise korrastada ja juhtida. Ta vastutab täiega oma tegude eest. Vastutab ka selle eest, mis temast peale surma saab. Ainult arad inimesed mõtlevad, et pole enam tema asi mis maailmast ja tema hingest peale surma saab. Kord taaskehastununa peavad nad selles maailmas uuesti elama.
Sansaara - taaskehastumised ("ringkäik", "rändlemine"), India usundites sündide ja ühest olemisviisist teise üleminekute ahel ja sellest sansaara ringist on väga keeruline väljuda.

(26-07-2012 13:03 )Müstik Kirjutas:  

(26-07-2012 03:49 )excubitoris Kirjutas:  See "karmavõla" jutt meenutab mulle, kuidas "pimedal keskajal" kaubeldi indulgentsidega.
Maksa summa ja oled vaba uuteks "vaprateks" tegudeks kui vastikud need iganes ka poleks.
Terve kari tarkpäid kukeleegutab kui tore ja nunnu asi see karma on ja kui mahajäänud ja kole on kristlus, shamanism ja mis muu iganes. Mis pagana poolest erineb see sarnastest kaagutamistest kas kantslist mosheest, sünagoogist või mujalt???

Erineb ikka küll.
Kui ainujumala usund (judaism, kristlus ja islam) väidavad, et kõike põhjustab jumal, siis Buddha Dharma õpetab, et kõike põhjustab karma. Karma on keerukas põhjuste ja tagajärgede ahel, mida võib nimetada eesti keeles lihtsalt saatuseks.

Karmast kukeleegutamine ei erine kaagutamistest kantslist, mošeest, sünagoogist või mujalt. Ainult reeglid ja süsteem on erinevad mille alusel teatavat käitumist peale surutakse ja peale surma midagi lubatakse.

Pole küll kuulnud, et budism midagi peale surub.
Pole ka kuulnud, et keegi midagi peale surma lubab. Idamaades on usk reinkarnatsiooni sedavõrd iseenesestmõistetav, et midagi ei lubata ega suruta peale.
Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud," ütleb Buddha budismi ehk tuntuimas tekstis "Dhammapada". Seetõttu on just meele muutmine oluline teel virgumisele. Meetodeid meele muutmiseks on aga loendamatult. Neid on aja jooksul kadunud ning neid tekib pidevalt ka juurde. Buddha ei andnud oma õpilastele abstraktseid teadmisi, vaid suunas neid lähtuvalt igaühe meeleseisundist. Nii tekkis palju erinevaid õpetusi ja traditsioone. Mõned põhimõtted on aga säilinud üsna sarnastena pea kõigis budismi vooludes.
Brahmaseisund on budismi eetikas oluline nelja kõlbelise kategooria üldnimetus. See hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu ja võrdset suhtumist. Need neli, eelkõige aga kaastunne, on olulised eetilised printsiibid, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina, mis on kõikide kannatuste põhjus.

Sõnastan siis teistmoodi - mille alusel oma käitumist muudad ja mis peale surma juhtub.

to kage:
Millesse sina usud? Milline on sinu maailmapilt? Seda, mida sa ei usu, seda me vist peaks kõik teadma. Nüüd tahaks teada, milline on inimese maailmapilt, kes ei tee religioonil ja uskumisel vahet.

(26-07-2012 16:32 )Dana Kirjutas:  kes ei tee religioonil ja uskumisel vahet.

Millel see väide põhineb?

Põhinebki sinu postitustel. "Karmast kukeleegutamine ei erine kaagutamistest kantslist, mošeest, sünagoogist või mujalt. Ainult reeglid ja süsteem on erinevad mille alusel teatavat käitumist peale surutakse ja peale surma midagi lubatakse."

Kas selleks, et uskuda eluteesse mis koosneb erinevates ülessannetest peab end mõnda "gruppi" (kasutan sõna grupp, mitte kristlus, judaism või mis iganes religioone ühendus) ühendama? Uskuda võib ka ilma religioonita. Sina viide on puhtalt religioosne. Religioon on üks võimalus midagi uskuda, kuid mitte ainuke. Kui inimene ütleb, et ta midagi usub, siis ei tähenda, et ta kohe on kristlane, judaist, budist.
See, et sõna karma jookseb läbi läbi teatud religioonide, ei tähenda, et selle tähendus väljas pool religiooni muutuks võimatuks. Karmaks nimetatakse tegu ja tagajärg süsteemi.

Kui sa ei usu, et igal teol on tagajärg, siis ok. Ära usu. Keegi ei sunni seda uskuma. Või keegi sunnib? Siis saada see sundija minema ja usu seda, mida sina usud.
Mina ei tegele ühegi religioosse süsteemiga. Sõna karma kasutan oma sõnavaras sellegi poolest. Sest, seda on kergem kasutada, kui kirjutada iga kord, et igal teol on tagajärg süsteem. Sõna tähendus on kokkuleppeline, nii nagu sõna ORAV. Inimene võib Reformierakonda vihates iga kord pikalt kirjutada, et see oranžikas punane koheva sabaga loom, kes pähkleid nosib ja puuokste kõksutab. See on tema valik. Kuid kas selle pärast ei pea kõik ülejäänud sõna ORAV oma sõnavarast välja viskama, et üks kõiki kes seda sõna kasutavad Reformierakondlasteks nimetab.

Püüa nüüd kontekstist mitte üksikuid lauseid välja sorteerida, sest tekst on tervik ja ole kena vasta nüüd ka minu küsimusele. Ma saan aru, et sulle meeldib palju küsida ja provotseerida, kuid nüüd ootaks ka sinu selgeid vastusid küsimusele.

(26-07-2012 17:15 )Dana Kirjutas:  Põhinebki sinu postitustel. "Karmast kukeleegutamine ei erine kaagutamistest kantslist, mošeest, sünagoogist või mujalt. Ainult reeglid ja süsteem on erinevad mille alusel teatavat käitumist peale surutakse ja peale surma midagi lubatakse."
...
Püüa nüüd kontekstist mitte üksikuid lauseid välja sorteerida

1. Kas ma võtsin kusagil sõna sinu uskumuste vastu?
2. "Püüa nüüd kontekstist mitte üksikuid sõnu välja sorteerida." Karma on seotud religiooni(de)ga ja kasutasin seda ka selles kontekstis (sama kontekst on excubitorise ja ka Müstiku postitusel). Võib-olla teemat silmas pidades pole see õige, aga kui pöörad tähelepanu sellele, et vastasin Müstikule, siis on sinu oletus vale ja kontekstist välja rebitud eeldustel tehtud.
3. Isegi karmasüsteemi uskumusena võttes jätab pidev karmavõla üle ohkimine ja muust sellega seotust rääkimine lõpuks sama mulje nagu suvalisest usust rääkimine. Üldises mõttes ja seega vahet pole kas on tegu uskumuse, religiooni või millegi muuga. Minu arvamuse kohaselt.

Maailmapilti võiks teaduslikuks nimetada. Vaatlen, kogen, ei usu ja võtan lihtsalt teadmiseks.

Karmast on moodustumas omaette religioon. Õpetus on siis efektiivne kui õpetatav ei tea, et teda
õpetatakse. Kui karma kui kontseptsioon üldse eksisteerib siis püüd selle tulemusi oma hetke arusaamu
rakendades viib õppeprotsessi kui sellise olematuks. Tekib püüd suunata protsessi suunas mis vastab
praeguse hetke arusaamadele. Üks asi aga mida mitmed selle teema jutlustajad (ja muideks - need on
suht ebapopulaarsed) on püüdnud esile tuua on see, et meie elu siin tasandil on hoopis midagi muud
kui teistel tasanditel. Tekib tragikoomiline situatsioon kus kala üritab elada põdra elu teadmata mitte
essugi sellest mis loom see põder üldse on ja millega teda süüakse või mida tema sööb.
Selle karma ümber keerlev tramburai meenutab pimedate tsirkust kurttummadele.

---

Ela oma elu nüüd, siin ja praegust lähtudest Armastusest, Pühendumisest ja Teadmistest.
Kui karma on olemas siis leiab ta sinu ise ülesse - spikerdamine ei õpeta.

Pealegi - see karma võla jutt meenutab mulle seda kurikuulsat "juudipangandust" - kõigel on hind
"rahas" mille nemad määravad. Sinu tegevusest ei sõltu midagi. Just - nii paljukest ma seda usungi.

Ma ei vaidle põhimõtteliselt mitte vastu karma kontseptsioonile kui sellisele vaid sellele, kuidas teatud
isikud üritavad sellega teenida pannes inimesed uskuma seda mida ei pruugi olemaski olla.
Ja jahh - ma tean - mis kuulsad ütlejad on kõik rääkinud, et karma on olemas ja mida iganes.
Kuid ka miljon korda korratud vale jääb ikka valeks ja EI muutu tõeks ega materiaalseks objektiks.

No mis tobe vaidlus see siin on?
Karma võlast ei ole võimalik vabaneda.
See tuleb heastada.
Nii lihtne see ongi.

(26-07-2012 20:38 )kalldunn Kirjutas:  No mis tobe vaidlus see siin on?
Karma võlast ei ole võimalik vabaneda.
See tuleb heastada.
Nii lihtne see ongi.

Kuidas ma heastan võlga kui mul seda ei ole? Või kui küsida teistpidi - kuidas ma heastan võlga kui ma ei tea, et mul see on?

Küsisingi sinu mitte Müstiku ega excubitorise käest seetõttu, et nende maailmapilt on selles osas mis puudutab sõna KARMA mulle arusaadavad.
Samas mina ning kindlasti paljud teised ei kasuta seda sõna vaid religioosses kontekstis. Täiesti religioonikauged inimesed kasutavad väljendit, ju see on mingi karmavõlg, kui mõni asi elus nihu läheb. Vaikimisi mõtlevad just seda, et ju olin midagi teinud, et nüüd nüplit saan.

Päris nii ei saa asjadele läheneda, et lahterdada sõnu religioosseks ja mittereligioosseks. Võtame tihedalt religiooniga seotud sõna rist. Kas kõik seda sõna kasutavad inimesed räägivad religioonist, kui nimetavad sõna risttee, ristimik, ristpiste, ristsõna? Ometi nende sõnade üks osa on religiooni üks tuntavamaid sümboleid ja sõnu.
Kognitiivne lingvistika lihtsalt kord on selline, et igal inimesel on sõnadele vaid talle omane ja ainulaadne tähendus, mis tuleb tema kogemustest seoses selle sõnaga. Kuna sa oled teadusinimene, siis see teema peaks olema sulle üsna arusaadav. Selles pole mingit müstikat. Täiesti konkreetne teadusharu.
Ehk ka seetõttu mõistad, miks tekivad vahel teatud sõnade ümber arusaamatused. Eriti nende ümber, mille tähendus on ammu läinud välja mingist algupärasest kontekstist. Mina olen seoses nimetatud sõnaga kuulnud enda jaoks kõige veidramat lauset: Ma ei usu karmasse, ma usun saatusesse. Antud inimese jaoks olid karma ja saatus täiesti erineva tähendusega sõnad, kuigi minule tähendavad nad 99% (pole kindel, kas päris 100%) ulatuses samatähenduslikud. Kuigi jah, ise kasutan sõna elutee.
Maailmatunnetamine on üks lihtne, kuid selle tunnetuse edasi andmine sõnades, nii, et lugeja sellest just nii aru saaks, nagu sina seda tunnetad on tõeline kunst ja enamalt jaolt ebaõnnestub.
Sõnadega saab teist inimest hingepõhjani solvata ja üks tõsisemaid solvanguid langeb inimese maailmatunnetuse pihta.
Kahju, et inimesed omavahelistes väitlustes ei taju seda, kuidas nende sõnad (vastaspoole lihtlabane mutta trampimine) võivad haiget teha. Nad märkavad seda paraku ainult siis, kui neile endile halvasti öeldakse aga oma sõnakasutust (para-foorumist võetud näited: külahull, idiootsus, lollus, jaburus – kõik on hinnangud) nad paraku ei märka.

Ma usun, et enamik on võimelised väitlema ilma selliste kardinaalsete hinnanguteta. See, et kellegi jutt tundub uskumatu, liiga propagandistlik, lausa vastuvõtmatu ei tähenda, et me minetame oskuse asju ennast ja teisi säästvalt selgitada või ümber lükata.
Vot see ongi üks osa KARMAST. Lihtne tõde, mida kõike teavad: Ära tee teistele seda, mida sa ei sooviks, et sulle tehakse. Õppida mitte hävitama teist inimest oma sõnadega, ongi üks kogemus paljudele.

Siit muide kumab päris hästi läbi ka see, kes usuvad karmasse ja kes ei usu. Kes usuvad, üldjuhul on ümbrust säästva suhtumisega. Kes ei usu, neil pole vahet mis sõnadega nad parasjagu avalikuks tulevad.

PS. Sul pole vaja kage midagi heastada, sest sina karmasse ei usu ja sul seda pole. Ära tee välja asjadest, mis sind ei puuduta. Või kuidas sul need asjad käivad. Naiste foorumis kuupuhastuse teemal võtad ikka sõna ja jagad oma kogemusi.

(26-07-2012 21:05 )Dana Kirjutas:  Kahju, et inimesed omavahelistes väitlustes ei taju seda, kuidas nende sõnad (vastaspoole lihtlabane mutta trampimine) võivad haiget teha. Nad märkavad seda paraku ainult siis, kui neile endile halvasti öeldakse aga oma sõnakasutust (para-foorumist võetud näited: külahull, idiootsus, lollus, jaburus – kõik on hinnangud) nad paraku ei märka.

Ma usun, et enamik on võimelised väitlema ilma selliste kardinaalsete hinnanguteta.

Sihukesed hinnangud on vähemalt ausad hinnangud ja näitavad (oleneb muidugi ka inimesest) mida inimene teatud asja suhtes tunneb ja tihti on see arvamus seisukoha mitte inimese enda kohta. Teatud inimeste puhul on sarnast teksti nö loomulik lugeda ja saab aru, et ei käituta rahvaütluse "hoia nagu sitta pilpa peal" järgi vaid teatakse millest räägitakse ja oldakse ausad. Ja kui endast rääkida selliste hinnangute valguses, siis mina olen hakanud sellist suhtumist omaks võtma, et kui ma tunnen ennast puudutatuna, siis küsin endalt, et miks? Kas äkki oli tal õigus või miks ma peaksin ennast üldse puudutatuna/solvatuna/jne tundma? St, et milles on probleem, et mul selline tunne tekib?

Samas ei saa ma siin üle ega ümber sinu pidevate vihjavate hinnangute/paikapanemiste/vmt kohta, nagu allpool, mis ei ole põrmugi paremad. Kui sa tahad ilma hinnanguteta siin foorumis sõna võtta, siis ma ei saa aru nende eesmärgist.

Tsitaat:PS. Sul pole vaja kage midagi heastada, sest sina karmasse ei usu ja sul seda pole. Ära tee välja asjadest, mis sind ei puuduta. Või kuidas sul need asjad käivad. Naiste foorumis kuupuhastuse teemal võtad ikka sõna ja jagad oma kogemusi.

Ja selle "Ära tee välja asjadest, mis sind ei puuduta" asjus laseks Minaelan'il rääkida:

(26-07-2012 09:57 )Minaelan Kirjutas:  Loomulikult oleme me kõik kõigepealt ISE ehk hing; me ei tulnud siia Maale vaid teiste käskusid ja soovitusi järgima.
Kujuta nüüd ette, et lähed oma hingedekoju/teispoolsusesse tagasi ja teatad seal uhkelt, et minuga ei juhtunud mingit äpardust ega halba, kuna ma kuulasin hoolikalt endast "targemaid" ja püsisin kiivalt oma kastis ehk piirangute süsteemis.
Seda, et ka midagi head ja huvitavat ei juhtunud, ei oskagi sa seal ette kanda, sest... sa ei teagi, mis see tähendab .