Sissemüüritud inimesed

Algataks uue teema. Leidsin Õhtulehe artikli...päris põnev lugemine :

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=2698

Vana postkaart Kuressaare rüütlist

http://www.osta.ee/4590427

Kas keegi teab veel sarnaseid lugusid ?

[Muudetud: 11-25-2008 Aerling]

Eesti folklooris on päris mitmeid muistendeid nn. võtmehoidjatest. Enamasti noor neiu kes müüriti elusalt lossi seina, et edaspidi olla siis tolle ehitise kaitsevaimuks. Tema nime hoiti saladuses, sest kui vaenlane nime teada saanuks, kadunuks katsevaimu kaitsev vägi. Ega need võtmehoidjad ka oma saatusega nagu peale surma rahul olnudki, tahtsid siiski sest ametist vabaks saada (kuigi leidub lugusid et toda ametit olla ka täie teadmisega vastu võetud) nendega kohtumine ei pruukinud meeldiv olla, juhtus et vaim sai võtmekimbu inimesele kaela visata, sai tema hing vabaks ja too kes võtmekimbu sai oli seega uus võtmehoidja...

Ei tasu unustada ka Valge Daami lugu

http://www.haapsalulinnus.ee/?id=1023

Kodukandi läheduses asub üks mõis, mil nimeks Ingliste - olevatki sealne koht nime saanud mõisasse sissemüüritud neiu järgi, kes pidavat ent mingil ajal ilmutama (ingli kujuna, ehk siis selle pärast Ingliste koha nimeks?). Igatahes selle jutu avastasin ükskord "Mõisalegendide" raamatus, kuigi ei ole enam kindel, et see on nüüd veel müügil Rahva Raamatus, aga põnevaid jutukesi leidis sealt küllaga.

PS - Paljud väidavad, et Valge Daami stoori taga pidavat olema mingisugused varjud jms (kaheldav? võimalik). Ei oska nii täpselt öelda, eks igaüks näeb seda, mida ta tahab ja usub end nägevat.

Cool kuigi ma arvan et see kuidagi kuu peegeldusest ilmub aknapeale aga kes teab eks

No sõbra isa pidavat oma arust nägema Valget Daami, mille ta tituleeris koheselt mingisugusteks puuvarjudeks, mida mina ausalt öeldes ei usu, sest paljud 50+ inimesed kardavad uskuda üleüldse Valgeid Daame ja kummitusi ja muidu paranormaalseid nähtusi (isegi mu vanemad on jube skeptilised selle koha pealt, vaadaku aina veel meelelahutussaateid TV-st)...

Kui sõita mööda Risti-Wirtsu maanteed, siis kohtab teel Hanila kirikut. Mis oma ilusa ümbrusega, põliste pärnapuude ja lokkawate wäljadega mööduja tähelepanu paelub. Hanila kiriku minewik on peidetud kaugesse ajalukku, mil maksid traditsioonid, mis 20. sajangul tunduwad julmana ja ebaõigena.
1912. a. suwel, mil Hanila kirikut remonteeriti, juhtus keegi töömees kogemata altari kõrwalt papi kõnetooli alt krohwi maha tagudes jubedale leiule. Löögi all purunes sein ja awanes müüri koobas, millest paistsid inimkondid. Jalamaid teatati leiust õpetajale Hessele, kes oli oma kihelkonna asjaarmastaja arheoloog. Koobast awades leiti püstasendisse müüritud mees, wäikene weekruus rinna lähedal, müüri augus. Wanu Rooma katolikuaegseid kirikuraamatuid lehitsedes, leidis Hesse, et müüritu on Uku nimeline mees Nehatust (Hanila lähedal), kes sattudes kirikuwande alla end patu lunastamiseks laskis müürida elusalt kirikumüüri. Nagu Hesse rääkinud, olewat müüri pandud elus hani, millest kirik oma nime, Hanila kirik, olewat saanud.
A. Liiw. Hanila kihelkonna kaugemast minewikust. Ajalehest Waba Maa 1920.-30. aastad.

Sirje Simson
Eesti Kirik nr. 20, 16. mai 2001