Selline teema oli täna SL Õhtulehes:
Trooja sõja kangelane Achilleus on pärit Setumaalt, Trooja sõda toimus Soome aladel, Odysseus möödus oma eksirännakutel Hiiumaast ja Saaremaa rahvas valmistas Agamemnonile kuulsa turvise. Nii väidab Kreeka mütoloogia uurija Felicie Vinci.
Eestlased on end ikka pidanud matsirahvaks, kuid kas see tegelikult on nii? Üha enam ja enam levivad teooriad, et meie esivanemad on ühed nendest, kes rajasid kõrgtsivilisatsiooni. Miks ollakse kindlad, et me tuhandeid aastaid tagasi saabusime kusagilt Uuralite tagant? Äkki toimus hoopis teistpidine ränne? Kreeka mütoloogia uurija Felicie Vinci on üks neist, kes on veendunud, et põhjamaalased liikusid 1500 aastat eKr mööda Venemaa jõgesid lõunasse ja panid aluse Mükeene tsivilisatsioonile ning Kreeka kultuurile.
Vinci väidab raamatus "Homerose eeposte Läänemere päritolu", et Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" kirjeldavad sündmusi Läänemere ümbruses, ning suudab seda ka kohanimede, geograafiliste näitude ja klimatoloogia abil tõestada. Ehk siis: Trooja sõda peeti meist mõnesaja kilomeetri kaugusel ja sellest võtsid osa ka Eesti alade rahvad.
Styxi veed, Hadese vald... kõik on olemas
Aastasadu on üritatud "Iliase" ja "Odüsseia" tegevuspaiku sobitada Vahemere äärde, kuid tulutult. Homeros kirjeldab detailselt linnu, maid ja saari, mis kattuvad reaalsete Vahemere paikadega aga vaid kohati, suuremalt jaolt on nendega vastuolus.
Ometi annab just Homeros oma eepostes kätte niidiotsad. Näiteks tänu üksteise järel esitatud paralleelidele on võimalik tuvastada, et üks rühm Taani saari vastab kõikidele Homerose kirjeldustele Ithaka saarestiku kohta. Ning selle läänepoolseim saar Lyø sarnaneb punktuaalselt Odysseuse kodupaiga Ithakaga ja seda mitte ainult asendi, vaid ka topograafiliste ja morfoloogiliste omaduste poolest. Vahemere Ithakal pole Homerose kirjeldustega aga vähimatki pistmist.
Ühesõnaga, kui panna "Iliase" ja "Odüsseia" tegevuskohad Läänemere ümbrusse, klapib kõik täielikult. Nii geograafiliselt kui ka klimaatiliselt. Vahemere ääres ei saa Trooja lahingut pidada juunikuus kaks päeva järjest, sest vahele sekkub pilkane öö. Küll aga saab seda teha Soome aladel, kus päike loojub vaid üürikeseks ajaks.
"Odüsseial", muide, on hämmastavalt palju ühist põhjamaiste eepostega. Kui ajada näpuga järge Odysseuse teekonnal, leiame kõik kangelase külastatud paigad, kuid mitte Vahemeres, vaid Läänemeres ja Põhjameres ning just seal, kus nad peavadki geograafiliselt asuma. Kükloobid, sireenid, Styxi veed, Kirke saar, Hadese vald... kõik need on olemas, ja mitte ainult müütides, vaid ka tegelikkuses.
Trooja sõda toimusSoomes Toija linna all
"Iliase" on Kreeka luuletaja Homeros kirja pannud umbes aastal 800 eKr, eepose aluseks oli Trooja vallutamine neli sajandit varem. Türgi lääneosas kaevati välja linn, mis arvati olevat iidne Trooja, kuid see väide on saanud viimasel ajal kõikumapanevaid hoope. Nimelt kinnitavad geograafid, et too tasandik oli Homerose aegadel ja selle eel veega kaetud.
"Iliases" asub Trooja Hellespontose mere ääres. Keskaja Taani ajaloolane Saxo Grammaticus mainib taanlaste ajalugu kirjeldavas teoses "Gesta Danorum" piirkonda nimega Hellespontos, mis asub Läänemere idaosas, kohas, mida praegu tunneme Soome lahena.
Sealsamas, kuhu viitab Grammaticus, Soome aladel, paikneb linn nimega Toija, mille ümbrus on hämmastavalt sarnane "Iliases" kirjeldatuga, raiub Vinci: "See maastik oli nagu otse Homerose luulest. Kõik klapib Homerose Troojaga: kaks jõge, millest üks muutub vahepeal järveks, kolm küngast... Vaid jõe suue on tänaseks 20 kilomeetri kaugusel, aga maapinna jätkuv tõus Lõuna-Soomes rohkem kui 3000 aasta jooksul tähendab seda, et tänane Toija on võinud olla omal ajal rannikulinn."
Lisaks leidub naabruses mitmeid kohanimesid, mis viitavad otseselt eeposes esinevatele Trooja liitlaste või vastaste nimedele – Askainen ("Iliases" Askanios), Reso (Resos), Karjaa (Kaaria), Nästi (Nastes), Lyökki (Lüükia), Tenala (Tenedos), Kiila (Killa).
Torm paiskas Heraklese Eestimaa randa
"Iliase" II raamatus on 266 värsirida, tuntud kui laevade loend, milles on kirjas Trooja sõjas osalenud 29 ahhailaste laevastikku, aluste 46 kaptenit ja nende päritolumaad. Järjestus on geograafiline.
Vinci: "Kui antud "verbaalne" kaart asetada Vahemere piirkonda, leidub mitmeid ja mitmeid segadusseviivaid ebatäpsusi, kui aga siirdame selle Läänemere rannikule, siis kattuvad Homerose kirjeldused isikute ja piirkondade kohta täies ulatuses."
Liikudes piki kaarti, jõuab Vinci pärast Krapathost ja Kasost ehk pärast Klaipedat ja Cēsist Eesti aladele. Juba Herakles olla enne suurt sõda, kui naasis luhtunud Trooja rünnakult, sattunud tormiga jõukasse Kosi. Kos asuvat Eestis, seal, kus praegu on Kõo vald.
"Pärast Kosi viib laevade loend meid Hellasesse ja Phthiasse. Vaadates meie Läänemere piirkonna kaarti, paigutub Hellas Eesti rannikule Soome lahe ääres... Naabruses asuva Phthia, kus elasid Achilleuse mürmidoonlased ja Protesilaose ftialased, saab paigutada piirkonda, mis asub Eesti, Läti ja Venemaa piiril."
Nagu "Iliases" kirjas, paikneb Trooja sõja tuntuima kangelase Achilleuse kodumaa, viljakate põldudega Phthias (Pihkvas?). Lõuna-Eesti kohanimedest seob Vinci Ahja Achilleusega ja Põlva tema isa nime Peleusega.
Kas Achilleus polnud mitte Kalevipoeg?
Kõik eelnev jutt tundub esmapilgul müstilise ja uskumatuna, kuid Vinci leiab lehekülgede kaupa ühtseid jooni Põhjamaade ning "Iliase" ja "Odüsseia" vahel. Ta jõuab järeldusele, et klimaatilise optiumi taandudes ehk kliima jahenedes olid heledapäised põhjamaade meresõitjad sunnitud välja rändama lõunasse Vahemere äärde, kus nad taaslõid oma algse maailma ja tõid sinna üle ka kohanimed. Paljude põlvkondade vältel säilitati ja anti edasi mälestusi esivanemate algkodust ja vägitegudest, mis lõpuks talletusid Homerose eeposteks.
Seega: kas Achilleus polnud mitte Kalevipoeg?
Allikas:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=304402
Ka mõned lingid välismaalt (inglise keeles):
http://www.philipcoppens.com/troy.html
http://www.centrostudilaruna.it/felicevi...ftroy.html
http://www.kiskoseura.fi/troija/english/4.1.html
[Muudetud: 11-15-2008 Cassiopeia]