Luuüdi siirdamine ravist patsiendi HIV-st

HIV viirus põhjustab teadupärast immuunsuspuudulikkust ning teadupärast pole sellele senini mingit ravi leitud. 25 miljoni inimese surma põhjustanud haigusele võib aga olla leitud lõpuks toimiv ravi. Saksamaal praksist pidav doktor Gero Hutter on HIV patsiendile istutanud HIV-ile immuunse doonori luuüdi. Uus luuüdi tootis valgeliblesid, mida HIV ei suutnud nakatada ja seetõttu viirus lihtsalt kadus. Patsient on tapvast viirusest vaba juba umbes kaks aastat. UCLA teadlased on arendanud välja sarnase teraapia ning loodavad selle abil äri tegema hakata.

Allikas

Esiteks ei ole tegemist mitte HIV viiruse vaid HI viirusega ehk HIV'iga. Teiseks miks üldse luuüdi siirdamist tehakse? Sellepärast, et enda vereloome rakud on haiged vms, aga selleks, et luuüdi siirdamist saaks teha, tapetakse enda kehas kõik immuunrakud ära (kui kehasse viiakse midagi võõrast, hakkavad immuunrakud selle vastu muidu võitlema), selleks kasutatakse keemiaravi. Ja kui enda kehas on kõik immuunrakud tapetud, kuhu see HIV sai nö pesitsema jääda, siis on ju ka seletatav, et luuüdi transplantatsiooniga on võimalik HIV'ist vabaneda. Vaevalt küll aga, et nii pea seda HIV ravis laialdaselt kasutusele võetakse, sest keemiaravi ja luuüdi transplantatsioon on teatavasti väga suurte riskidega seotud ehk neil on palju kõrvaltoimeid, mis on päris tihti ka surmavad.

Uus uudis siis antud teema kohta kirjutab järgmist:

Saksa arstidel õnnestus luuüdi siirdamise teel aidsihaige täiesti terveks ravida, kuid enamikule jääb selline meetod kättesaamatuks, kuna sobivaid doonoreid on vähe ja protseduur ise väga kallis.

Patsiendile siirati geneetiliselt HI-viiruse suhtes resistentse doonori luuüdi ning 20 kuud pärast siirdamist ei leitud viirusest enam jälgi ei patsiendi veres, luuüdis ega kudedes, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator Discovermagazine'i.
Siiski ei sobi uudne ravimeetod kõigile 33 miljonile inimesele maailmas, kes praegu aidsi põevad.

Professor Rodolf Tauberi sõnul ei saa HIV-positiivsetele lubada, et ravi on leitud, kuna HI-viiruse suhtes resistentseid luuüdidoonoreid on vähe ning luuüdi siirdamine on väga keerukas ja kallis.

Äsjase ravimeetodi algidee pärineb 1990. aastatel tehtud avastusest, kus prostituute uurides leiti, et hoolimata ülikõrgest nakatumisriskist ei jäänud viirus mõnele neist külge, kuna ei suutnud tungida nende valgetesse verelibledesse.

Neil prostituutidel avastati geenimutatsioon CCR5, mis takistas HIV-l valgetesse verelibledesse jõudmast.

Hiljem on uuringute käigus selgunud, et sellist HI-viiruse suhtes immuunseks muutvat geenimutatsiooni kannab umbes üks protsent eurooplastest.

Saksamaal tehtud siirdamise puhul ei olnud protseduuri peaeesmärk aidsi ravimine - 42-aastasel patsiendil olid korraga nii leukeemia kui ka aids. Luuüdi siirdamist tehakse neile leukeemiahaigetele, kellel keemiaravi tulemusi ei anna.

Gero Hütter leidis aga sellise luuüdidoonori, kes on HI-viiruse suhtes immuunne.

Esmalt hävitati keemiaraviga patsiendi enda luuüdi ja valged verelibled, seejärel siirdati doonori luuüdi. Hütteri sõnul on olemas võimalus, et viirus peitub kuskil patsiendi kehas, kuid selle kohta ei õnnestu leida mingeid jälgi.

Immunoloog Andrew Sewelli sõnul näitas õnnestunud operatsioon, et selline meetod tõepoolest toimib. Tema hinnangul võib see viia uute ravimite väljatöötamiseni, mis võimaldaks muuta geeni toimet nii, et viiruse jõudmine valgete verelibledeni oleks takistatud.
Allikas: http://www.tarbija24.ee/?id=49692