Kas elame kaksiktäht süsteemis?

Dooh, excu, ega ma loll ei ole. Ja pealegi mina seda teooriat ei ole välja mõelnud. Ma vaatasing mingisugust dokumentaali kunagi selle kohta.

Tsitaat:Kurk
Kui Proxima Centauri on meile lähim täht, siis kas see mitte loogiline ei oleks, et me teaksime, kui Päike on kaksik. Kas siis mitte Proxima Centauri poleks ainuke variant kaksikuks (kui must auk, mida siin spekuleeriti, välja aravata)?

Proxima Centauri on hästi nähtav ja mõõdetav ja võime kindlad olla et me ei käi koos Proxima Centauriga. Ta asub siiski 4,2 valgusaasta kaugusel, mis on ikka väga pikk maa nii aeglastele kiirustele millega päikesesüsteemid liiguvad. Päikese ja Proxima gravitatsiooniväljad ei või olla nii tugevad et üksteist mõjutada.

Musta augu lisaks, kandidaadiks võivad olla ka teatud bruunid kääbused ja punased kääbused mis võivad olla väga väljapaistmatud tugevast taustamürast. Tugevaid taustamüra allikaid on näiteks Linnutee keskuse ümbruskond. Juhul kui kandidaadi taustale (meiepoolt vaadates kandidaadi seljataha) jääb Linnutee keskus, siis kattuvad kandidaadist tulenevad erinevad sagedused Linnutee keskusest tulenevate samalaadsete sagedustega, ehk sellest pudrust on raske sotti saada. Kuid otsingud käivad ja vaikselt peaks meil olema küllalt sensitiivsed vahendid et juhul kui ta sealt üles leida on võimalik eristada näiteks klassi T-kääbus.

Bruunidel kääbustel pole küllalt massi vesinik tuumareaktsiooni ülalpidamiseks. Nad ei emitteeri samasugust silmale nähtavat valgust nagu Päike. Enamus valugusest jääb infra punasele alale ja võib ka röntgen kiirgust esineda. Kõige jahedamad tuntud bruunid kääbused on T-kääbused ( Spectral class 'T' dwarfs )

Üks taoline süsteem meile lähedal (12 valgusaastat) on Epsilon Indi Ba ja Bb. Kolmik täht süsteem, kus kaks T-kääbust käivad ümber päikesetaolise Epsilon Indi.

Taevas asub ka teisi kohti kuhu mõni kääbus võib ennast maskeeruda.