öine juhtumine

pean ütlema, et ma ise ei usus seletamatudesse asjadesse, aga eilne juhtum pani kananaha küll peale.
nimelt seisis kummuti peal üks klaas(tühi, paksu põhjaga, kuiv ja käterätiku peal). öösel, umbes poole nelja ajal käis tugev pauk, justkui plahvatus. unepealt jäi mulje, nagu oleks keegi akna sisse visanud. sai lamp põlema pandud ja nägime, et see klaas oli lennanud sadadeks tükkideks, poole toa peale. justkui olekski plahvatanud. sellisteks pisikesteks tükkideks, nagu vanasti autoklaasid pudenesid. samas oli ka mõni suurem tükk, mis siis hiljem hommikuni praksusid ja mõranesid. ok, peale seda, aga mingi seletamatu ärevus, kimbatus, seest oli päev otsa õõnes, selline kirjeldamatu tunne. kuna ma ise magama enam ei jäänud, pidingi kuuest tõusma, siis jäi see tunne lihtsalt. aga mees jäi ikka kuidagi magama ja väidab, et tal oli luupainaja. ja samuti päev otsa selline sõnuseletamatult jube tunne. no ei teagi mida arvata.

oskab ehk keegi mulle, uskumatule seletada, mis juhtus.

Äkki on asi seotud unes kõndimisega. Ma isegi mõnel korral nii ringi tatsanud , et ise midagi ei mäleta aga teised rääkinud et jummala ärkvel ja tähtsa näoga ringi kõndinud ja magama tagasi läinud ise nagu oli tunne ,et terve öö rahulikult maganud.

unes kõndimine ei saa olla, sest olime mõlemad voodis ja ehmatasime unepealt üles. peale selle oli kllas ikka nii puru, et isegi haamriga annaks nii teha, aga see käis ühe hetkega. lihtsalt ei mõista, aga hirmsasti tahaks...

Ma oletan, et kõne alla võib tulla selline asi, et klaasis olid mingis sisemised pinged, mis lihtsalt sel hetkel klaasi lõhkusid. Endal on olnud sarnane kogemus, kus nägin sellisel "seletamatul" viisil purunemas 70x100 cm ukseklaasi (ei olnud ust eelnevalt puudutanud). Kuid põhimõtteliselt ei välista ma ka seda, et klaasisolevate pingete vallandamisel võis viimaseks piisaks olla mingi "para" tegur. Öös on olevusi

Muutus: Suur algustäht

Muudetud: 17-10-08 kell 11:37:35 Thorondor

Ai tupsuke, ei tea kas jõuan veel jaole - kardan, et hoolsa perenaisena oled Sa need killud juba ära visanud - kui mitte, korja nad hoolsalt kokku ja hoia alles, ehk saame Sinuga mingit kaupa teha. Ja kui veel huvilisi ilmub, siis mina olin järjekorras esimene. Muidugi võid ka oksjoni korraldada!

Muudetud: 17-10-08 kell 11:35:12 Hallucigenia

Kunagi 90ndate algul müüsid mingid tegelased loengute ajal klaasist silmi amulettideks ja muidugi oli sinna topitud ka nende jõud.
Kuna amulette kantakse otsustuskeskuse peal, rinnal siis allub amuletikandja selle jõu esindajle kelle amuletti ta kannab, näiteks risti.
Niisiis tasus mul see silmake kätte võtta kui katki ta praksatas aga see toimus juba pärast kodus sest ostja polnud mina.
Asjad mis sisaldavad mingit jõudu, võivad võõra rünnaku tulemusel puruneda, äkki oli klaas vanaema mälestus.

Ei, ma pole midagi ära visanud, kuid ei mõista, mida sa nendega küll teha tahad.

Muutus: Suur algustäht!

Muudetud: 17-10-08 kell 21:07:02 Thorondor

Tsitaat:Algselt postitas: tupsuke4
Ei, ma pole midagi ära visanud, kuid ei mõista, mida sa nendega küll teha tahad.

Vastus U2Us, mille Sa loodetavasti kätte said. Kirjuta vastu, kui on millest edasi rääkida.

Hallucigenia, mis selle klaasiga siis juhtus? Saan aru, et see katkine klaas läks mingi füüsikanähtuse illustreerimiseks? Kas läks ja mis nähtuse siis?

Põnev kogemus minu arust siiski, kuigi kindlasti häiriv ja hirmutav. Just, mis sellest siis sai?

Noh, klaasi plahvatamise koha pealt erilist suurt ma öelda ei oska, ehk tõesti mingid sisemised energiad, mis lõpuks siis valla paiskusid ja klaasi lõhkusid. Aga see ärev ja jube tunne peale seda on tingitud sellest, et hirmul on suured silmad. Kui see klaas plahvatas, siis ilmselt oli muidugi ehmatus suur ja hakkasid mõtlema kurat teab mida.

Sellesama nähtuse kohta on C.G. Jung kirjutanud:

Katalüütiline eksteriorisatsiooninähtus - Mõtete tekitatud nähtus, mis mõjutab füüsilist.
"Mulle pakkus huvi kuulda Freudi vaateid tunnetusest (ettenägemisest) ja parapsühholoogia kohta tervikuna. Kui ma teda 1909. aastal Viinis külastasin, küsisin ma temalt, mida ta nendest asjadest arvab. Oma materialistlikust eelarvamusest lähtudes kuulutas ta kogu selle küsimustekompleksi absurdseks ja tugines seejuures nii pinnapealsele positivismile, et ma pidin end tagasi hoidma, et talle mitte liiga valusalt vastu hakata. Möödusid veel mõned aastad, kuni Freud tunnustas parapsühholoogia tõsidust ja "okultsete" fenomenide faktilisust.
Ent sellal kui Freud oma argumente esitas, valdas mind kummaline tundmus. Mulle näis, nagu koosneks minu vahelihas rauast ja muutuks hõõguvaks; see isegi helendas nagu mingi võlv. Ja sellel silmapilgul käis selline mürtsatus raamatukapis, mis vahetult meie kõrval seisis, et me mõlemad kohutavalt ehmusime. Me arvasime, et kapp kukub meile kaela. Ma ütlesin Freudile: "See on niinimetatud katalüütiline eksteriorisatsiooninähtus."
"Ah," ütles ta, "see on ju täielik mõttetus!"
"Sugugi mitte," kostsin ma, "te eksite, härra professor. Ja selle tõestuseks, et mul on õigus, ennustan ma nüüd, et kohe järgneb veel üks mürtsatus!" Ning tõepoolest: vaevalt olin ma need sõnad lausunud, kui kapis käis samasugune mürtsatus!
Ma ei mõista veel praegugi, kust ma võtsin selle kindluse. Kuid ma teadsin täiesti kindlalt, et mürtsatus kordub. Freud vaatas mulle kohkunult otsa. Ma ei tea, mida ta mõtles või mida ta minus nägi! Igal juhul äratas see intsident temas umbusaldust minu vastu, ja mul olli tunne, et ma olin talle kuidagi liiga teinud. Ma ei rääkinud temaga kunagi enam nendest asjadest." C.G.Jung "Mälestused, unenäod, mõtted" /lk 147-148/

Samas raamatus kirjeldab ta veel suure söögilaua lõhkemist ja noa purunemist suure pauguga. Mõlemil juhul oli tegemist esemetega, mis mõistuslikult lähtudes EI oleks saanud puruneda lihtsalt niisama "lambist". Jung seletas seda psühholoogilise energia suure kontsentratsiooniga, mis hakkab teatud tingimustel materiaalset maailma mõjutama.

Trodoon, kas seal raamatus siis kirjeldatakse ka, MIS tingimusel hakkavad need psühholoogilised energiad materiaalset maailma mõjutama? Oleks väga hea teada.

Ei, kõik jääb lahtiseks.
Jung "mängis" kahel "rindel" - ühelt poolt oli ta ühiskonna poolt tunnustatud tõsiteaduslik akadeemik, teiselt poolt tunnistas aga "teise maailma" olemasolu, kuid ei saanud seda oma teaduslikesse töödesse sisse panna. Seega seda valdkonda ta tunnistas, aga eraldi ei uurinud. Vähemalt niipalju-vähe kui mina tean.

Ma ise olen arvanud, et "teine maailm" otseselt meie füüsilist maailma mõjutada ei saa. Kuid kui vahendajaks on inimene või muu energiakogum ...
Või kui inimene või muu energiakogum mõjutab "maatriksit" (nähtust, mis tekitab maailmu), siis ilmneb tulemus füüsilise maailma peal.

Lisan:
Kahju, et Hallucigenia kommentaari antud teemale pole.
Siiski võib tõenäoline olla ka selline variant, et ärritunud aju toodab mingeid laineid, mis suudavad siiski otseselt füüsilisi objekte mõjutada.
Ja siis veel selline variant muidugi, et objekt on tõesti niivõrd sisepingeid täis, et pole vaja mingit lisamõjurit, et teda purunema panna.


[Muudetud: 4-27-2009 troodon]