Füüsika: rikutud sümmeetria.

Füüsikapreemia tõi rahvusliku uhkuse puhangu Jaapanisse, sest esimest korda olid kõik laureaadid tõusva päikese maa juurtega. Kõigi töö on seotud sümmeetriarikkumistega osakeste tasandil, aidates tublisti kaasa arusaamisele, mis sel väikseimal tasandil toimub.

Jaapanist pärit, Chicago ülikooli füüsik Yoichiro Nambu oli esimene, kel tuli mõte rakendada sümmeetriarikkumiste põhimõtet ehk seda, kuidas tasakaalus olnud süsteemid ühel hetkel äkitselt ühele või teisele poole kalduvad osakestefüüsikas. Tänavusest ­auhinnast poole pälvinud Nambu näitas, et rikutud sümmeetriaga saab seletada mitmeid kvantmaailma nähtusi.


Teise poole jaganud Makoto Kobayashi ja Toshihide Maskawa avastasid, et sümmeetriarikkumised aitavad põhjendada, miks meie universumis domineerib aine, aga antiaine puudub pea täielikult.


Meeste arvutused näitasid, et kvarkidevaheline nõrk vastasmõju toob kaasa sümmeetriarikkumise, millega annab seletada aine seljavõitu antiaine üle. Siiski mitte täiel määral. Füüsikud loodavad, et veitsi ja Prantsusmaa piiril paiknev LHC eksperiment, mis praegu küll paranduses, aitab paljastada mõne veel võimsama sümmeetriarikkumise, mis aine-antiaine probleemi lahendaks.


Ka LHC enim oodatud tulemus osakestele massi andev Higgsi boson on sümmeetriarikkumise tulemus.

Muudetud: 11-10-08 kell 14:43:36 villu

Tõestati järjekordselt, et ei ole võimatuid asju - on saamatud inimesed

Päevalehe kirjutis teemal lõpeb nobelist Steven Weinbergi lausega: "Mida arusaadavam Universum näib, seda mõttetum ta tundub".

Üritasin seda teemat vaadata väheke teise nurga alt, ja igal pool tulid vastu 3-sed moodustised. Praegu murtakse pead selle kvarki kallal, niipea kui sinna sisse saadakse leitase selle sees järgmised nimetamist väärivad 3 punkti, mis selle kavrki moodustavad. Tean küll, et järgmise lause peale lähevad tõsifüüsikud segi - aga mul suht ükskõik, sest kirjeldan seda, mida näen. kogu asi koosneb justnimelt nendest omavahel miskipärast ühenduses olevastest 3-punktilistest kogumitest, kuna punktid on erineva jõuga/raskusega, siis see on kogu süsteemi toimemehhanismiks, need kolmikud moodustavad omavahel nagu pindasid, ja süsteemi toimimine käib läbi erinevate kolmikute omavaheliste suhete. Koolimatemaatikast on meeles et 3 punktiga sai tasapinda määratleda.

Muudetud: 18-10-08 kell 12:44:40 Liine

Tsitaat:Algselt postitas: villu
Kõigi töö on seotud sümmeetriarikkumistega osakeste tasandil,

... aga muidugi on sümmeetriarikkumistel looduses märksa rohkem erinevaid ilminguid, sh ka vahetult meeleliselt tajutavaid. Nt lumehelbe ja vihmatilga (veepiisa) erinevustest saame kõik aru (kuigi keemiliselt on mõlemad sama H2O). Füüsik ütleb: vedelikud on isotroopsed (kõik suunad on võrdväärsed), kristallid aga (nt "õhus hõljuv lumekristall") anisotroopsed (neis eristuvad täiesti kindlad mittevõrdväärsed suunad). Protsess, mille käigus vedelik muutub kristalliks ongi näide sellisest spontaansest sümmeetriarikkumisest. Sõna "spontaanne" sisaldab vihjet protsessi juhuslikule iseloomule - milline kristall antud vedelikupiisast just saab, selle määrab Suur Juhus - aga kord juba kristalliks saanule on see valik pöördumatu - just sellise kristallina on ta määratud oma elu elama. Kuni Suure Sulani - mis muudab kõik individuaalsed erinevused olematuks - kuni Ümbersünnini uuteks kristallideks.

Tsitaat:Algselt postitas: Liine
Praegu murtakse pead selle kvarki kallal, niipea kui sinna sisse saadakse leitase selle sees järgmised nimetamist väärivad 3 punkti, mis selle kavrki moodustavad.

Asi on pisut hullem - ega neid kvarkegi pole õnnestunud eraldi kätte saada. Vastastikmõju nende vahel on nii tugev (ja eripärane), et kui neid püüda mõne osakese (näiteks tuumaosakese prootoni) seest kätte saada, siis tuleb sinna niipalju energiat sisse ajada, et selle arvelt (ee võrdub emmtseeruut!) tekivad uuede kvargid, mis kohe moodustavad uued liitosakesed. Seega - näha nagu oleks, aga kätte ei saa (põhimõtteliselt). Mis aga kolmikutesse puutub, siis on ka osakesi, mis kahest kvargist koosnevad. Üldreegel on sihuke, et kui kvarkidel endil on murdarvulised laengud (+/- e/3 või 2e/3), siis neist moodustunud liitosakestel vaid täisarvulised.

PS.: Paranda väike näpukas - Steven Weinberg. Aga koolimatemaatika on Sul hästi meelde jäänud!

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
/viewthread.php?tid=1489]lumehelbe[/url] ja vihmatilga (veepiisa) erinevustest saame kõik aru (kuigi keemiliselt on mõlemad sama H2O). Füüsik ütleb: vedelikud on isotroopsed (kõik suunad on võrdväärsed), kristallid aga (nt "õhus hõljuv lumekristall") anisotroopsed (neis eristuvad täiesti kindlad mittevõrdväärsed suunad). Protsess, mille käigus vedelik muutub kristalliks ongi näide sellisest spontaansest sümmeetriarikkumisest. Sõna "spontaanne" sisaldab vihjet protsessi juhuslikule iseloomule - milline kristall antud vedelikupiisast just saab, selle määrab Suur Juhus - aga kord juba kristalliks saanule on see valik pöördumatu - just sellise kristallina on ta määratud oma elu elama. Kuni Suure Sulani - mis muudab kõik individuaalsed erinevused olematuks - kuni Ümbersünnini uuteks kristallideks.

Ma kahjuks olen väga nõrk füüsikas ( koolis pendeldasin hinde 2-3 ja hiljem 3-4 vahel ) aga minule andis selle lõigu lugemine tegelikult vastuse inimese ja kõige olemasoleva eesmärgi kohta. Kõigil on oma funktsioon st. kord oleme lumekristall ja siis muutume veepiisaks ja nii kõik osakesed on pidevas muutuses, et luua see kaunis Universum mis meie ümber on. Me oleme osake ja samas loojad (i)

Tsitaat: Mis aga kolmikutesse puutub, siis on ka osakesi, mis kahest kvargist koosnevad. Üldreegel on sihuke, et kui kvarkidel endil on murdarvulised laengud (+/- e/3 või 2e/3), siis neist moodustunud liitosakestel vaid täisarvulised.

Et siis nagu tervikut tähistatakse 1-ga? Ja see 1 saadakse murdosade liitmise tulemusel. Kas nn. kahest kvargist koosneval asjal saab kolmas osapool olla nt. antiainest, elik 2 ülitugevat + ja üks - tasakaalustuseks?

Tsitaat:Algselt postitas: Liine
Et siis nagu tervikut tähistatakse 1-ga? Ja see 1 saadakse murdosade liitmise tulemusel. Kas nn. kahest kvargist koosneval asjal saab kolmas osapool olla nt. antiainest, elik 2 ülitugevat + ja üks - tasakaalustuseks?

Olgu siis vastuseks pisut "kvarkomaatikat". Tuntud kvarke on kokku 6 (+ igal oma antikvark), "tavaaine" kokkupanekuks läheb vaja aga vaid kahte kergemat: u-(sõnast "up") ja d-(sõnast "down") kvarki. Nende laengud on vastavalt +2e/3 ja -e/3, kus e on elementaarlaeng (elektroni laeng).
Aatomituuma moodustavad osakesed prooton (p) ja neutron (n) pannakse siis kokku järgmiselt: n=udd (kogulaeng 0) ja p=uud (kogulaeng +e). Neutronite ja prootonite vahel mõjuvaid tugevaid tuumajõude (tuumaenergia allikas!) võib ette kujutada "pallimänguna", kus neutronid ja prootonid vahetavad kahest kvargist koosnevaid osakesi - piioneid (vanasti öeldi piimesoneid), nt "pii+"=u(anti-d) - kontrolli, et piioni kogulaeng on jälle täisarvuline (+e), arvestades seda, et antikvargil on vastasmärgiline laeng.

Päris lihtne näeb välja see eksistentsi põhialus, vaja on "0"-i ja "+"-i, ja ongi asi olemas, liikumapanemiseks läheb vaja " -", ilma selleta ei hakka asi tööle. Tänud!