Dominiiklaste kloostri energiasammas

Sattusin mina reedel oma eksirännakutel Dominiiklaste Kloostrit uudistama ja minu huvi lisaks sellele vanimale ehituskompleksile tõusis veelgi kui piletit müünud armas papi
mulle nagu muuseas ütles, et ma oma mõtted siis kapiitlisaalis puhastaksin...Tuleb välja, et Dominiiklaste Klooster on ehitatud energiasamba kohale nii, et see läbib
kapiitlisaali keskelt. Jõudes kapiitlisaali " puhastasin " siis mõtted ja seisin saali keskele. Ausalt öeldes ei tundnud ma midagi....aga mõtteid ka ei tulnud....ühesõnaga tagant järgi mõeldes seisin ma seal nagu üks lihakeha ( ei tundeid ei mõtteid ) umbes viis minutit Praegu on enesetunne hea aga ega see enne sammast mul ka kehv ei olnud---nii, et ei teagi kas seal on miski energiasammas või mitte. Kui seda selle papi käest küsisin siis tema vastus oli, et see on pendliga kindlaks tehtud, et on sammas ja küllap dominiiklased juba teadsid kuhu klooster ehitada

Kas keegi teist teab sellest Dominiiklaste Kloostri energiasambast veel midagi ? Või on midagi kogenud seal?

Kindlasti soovitan neil kes seal käinud ei ole sinna aga minna. Ikkagi Eesti vanim ehituskompleks ! 13 saj ! Kindlasti minge ka Müürivahe tänava poolselt küljel sisehoovis asuvasse kloostri keldrisse kus praegu kunstigalerii. Sattusin vaimustusse seal...

Enamus kirikuid-kloostreid peaks olema ehitatud energeetiliselt tugevatesse kohtadesse, eks siis selle kloostriga ole samamoodi. Sageli oli nii et vallutajad ehitasid oma pühakoja eestlaste püha koha peale, oli see siis hiiekoht või midagi muud.

Keskaegse Tallinna dominiiklaste kloostri ümberehituste käigus 19. sajandi II poolel leiti siit surnud inimeste luid. Sellega ehk on ka seletatav, miks Mathieseni trükikoja omanik kuulis öösiti siin trükipressi salapärast töötamismürinat. Mathiesen olevat käinud vaatamas, aga sisse jõudes valitses ruumis vaikus. Trükikoja keldris oli plekksepatöökoda, mille põrand oli tehtud iidsetest hauaplaatidest. Seal töötavad inimesed kogesid kummalisi asju. Töökoda mattus öösel paksu tahmaga, mõnikord sadas võlvialusest käigust töökotta kiviprahti ja mulda. Ruumi täitsid tihti tolmupilved ja imelik müra. Kloostriruumides on kuuldud ka vaikseid palveid lugevaid ammusurnud dominiiklasi.

Muuseas, Gert Helbemäe on kirjutanud huvitava jutustuse "Sellest mustast mungast", kus tegelasteks dominiiklaste ordu vennad.



[Muudetud: 27-11-2010 Müstik]