Tume vool

ehk Suur Koll nurga taga. Nagu tumedast ainest ja energiast ja Universumi kiirenevast paisumisest veel küll poleks - nüüd on astronoomid täheldanud, et "kõik see kupatus" kihutab ilmaruumis pöörase kiirusega (ligi 1000 km/s) ühes kindlas suunas. Mis seda sinna sikutab, pole näha. Aga nägema ulatume me mitte kaugemale kui 13,5 miljardit valgusaastat (nii kaugel on valgus suutnud liikuda alates Suurest Paugust). Seal nägemise piiride taga (ehk sadade miljardite valgusaastate kaugusel) võib ent olla asju, millest meil aimugi pole - nt pirakas Suur Koll ( ), kelle tohutu mass kõike enda poole kisub. Või ehk koguni aegruumi enese mingid veidrused. See teade ei peaks aga kedagi muretsema panema - päralejõudmine võtab palju aega. On kiiremaid asju, mille pärast muretseda (14. oktoober, aasta 2012 jms ). Space.com uudis.

- tähelepanelikul ja juurdleval lugejal võib eelnev tekitada küsimusi, mida ma siinkohal ette seletama ei hakka.

Mille järgi nad seda "kihutamist" mõõdavad või arvutavad ? Kui selle punanihke järgi siis tekib ju lausa kahtlus, et kas ikka kihutab ?! Siit võib ka järelduda, et vennad küll midagi mõõdavad aga kas nad on ka kindlad (ise kindlasti ehk), et mõõdavad õiget asja ja saavad sellest õieti aru ?

Tsitaat:Algselt postitas: excubitoris
Mille järgi nad seda "kihutamist" mõõdavad või arvutavad ? Kui selle punanihke järgi siis tekib ju lausa kahtlus, et kas ikka kihutab ?! Siit võib ka järelduda, et vennad küll midagi mõõdavad aga kas nad on ka kindlad (ise kindlasti ehk), et mõõdavad õiget asja ja saavad sellest õieti aru ?

1. Ega nüüd Doppleri efektis kui sellises vist küll kahelda maksa ega püüda kõiki selle abil seletatud nähtusi kuidagi teisiti seletada.
2. Aga viidatud tulemuses kahtlen ma märksa enam kui Doppleri efekti abil seletatud kosmiliste objektide spektrite punanihkes ja sellest tuletatud Universumi paisumises*. See, mida uurimuse autorid kasutavad, on miskisugune suht keeruline ja täpsuse piiril töötav tehnika (uue efekti esmakordne jälgimine). See seisneb mikrolainelise kosmilise reliktkiirguse uurimises, mille omadusi mõjutab vastamõju vaadeldavas galakatikateklastris oleva ülikuuma gaasi aatomitega. Tulemused viitavat sellele, et klastrites ilmneb keskmistamisel teatud osakeste liikumiste eelisuund ja erinevate klastrite liikumissuunad sihivad kõik samasse taevapunkti. Kel soovi, võib uurida originaalartikelid siin ja siin.

* milles ju ka kahelda võib ja mida tehaksegi, nagu Sa isegi siin viidanud oled, mis aga (see kahtlemine siis) eriti produktiivseks pole osutunud (vähemalt senini).