•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 62
  • 63
  • 64(current)
  • 65
  • 66
  • ...
  • 74
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Eesti majandus ja selle allakäik
(31-12-2013, 21:48 )kage Kirjutas:
(31-12-2013, 15:39 )Obama Kirjutas:
(31-12-2013, 15:14 )Tutanhamon Kirjutas: Fakt: keegi meist ei tea, mis oleks saanud, kui Kreekale poleks laenu antud.
Mina tean mis oleks saanud kui Kreekale poleks laenu antud - oleks tekkinud väga hea võimalus süsteemi sitast puhastada.
Kuna võimalus on ainult võimalus ja mitte kindlalt juhtuv asi, siis jätaks võimalused välja ja pigem kirjelda meile mis siis oleks toimunud kui Kreekale laenu poleks antud. Võttes väiksemalt ja teemat arvestades - mis oleks Eestis praegu teisiti?
Kui Kreeka finantseerimise osas poleks jõudud kokkuleppele, siis oleks Kreeka pankrotistunud ja kõik võlakirjainvestorid oleksid oma rahast ilma. See on küll moraalselt hea, kuid see tähendaks raha väljavoolu Itaaliast, Hispaaniast, Portugalist ja teistest kriisiriikidest. Kogu Lõuna-Euroopa oleks rahast tühjaks jooksnud. Suure tõenäosusega oleks kõik kriisiriigid võtnud kasutusele oma valuuta, mis oleks kõik nende kodanikud, kes on võlgu eurodes, mitmekordistanud nende laenukoormuse. Tänu raha ja ettevõtete väljavoolule oleks tööpuudus suure tõenäosusega mitmekordistunud. Kodusõda ei oleks võimatu.

Võite küsida, et mis see meisse puutub. Kohe jõuame siia ka. Kõigi nimetatud riikide kukkumisega oleks Euroopa pangandus ohus, kuna kõigi pankade varade seas on ka nende riikide võlakirju. Puudujääk on triljonites eurodes, mis tuleks kas trükkida või maksumaksjatel kinni maksta. Pangad ei annaks enam mitte kellelegi laenu, kuna peavad katma oma kapitali puudujäägid. Raha lahkumise ja panganduskriisi tulemusena oleks terve eurotsooni majandus (julgen spekuleerida, et vähemalt) 10%-lises või sügavamas langus. Väikeriik nagu Eesti põeks selle tõenäoliselt läbi 2-kordselt. Ei hakka rääkima kadunud töökohtadest, kulude kärbetest jne. Näiteid pole vaja kaugelt otsida, USA kinnisvarakriis on sellest ehe näide, mis toimuma hakkaks.

Ehk siis lihtne on emotsionaalselt öelda, et miks peab Kreekale eestlane laenu andma (mida ta tegelt ei tee, vaid garanteerib seda laenu), kuigi tegelikult see võib eestlasele endale sama hädavajalik olla.

Aga noh, see on ainult spekulatsioon ja on olemas see 0,01% tõenäosust, et Eesti majanduskasv sellest hoopis paraneb ja töökohti tekib juurde.
Tutanhamon - ütle palun miks peaksid riigid-rahvad erapankade võlgu kinni maksma?! Island, Kreeka ja mitte ainult. Ega Eestigi on sabas ja jällegi - mitte ainult. See, et erapangad juhivad riikide rahaasju ja selle eest võtavad röövvellike protsente on pehmelt öeldes ebaaus. Või on sul teine arusaamine või info mis pangad paremasse valgusesse paneks?
(02-01-2014, 14:24 )excubitoris Kirjutas: Tutanhamon - ütle palun miks peaksid riigid-rahvad erapankade võlgu kinni maksma?! Island, Kreeka ja mitte ainult. Ega Eestigi on sabas ja jällegi - mitte ainult. See, et erapangad juhivad riikide rahaasju ja selle eest võtavad röövvellike protsente on pehmelt öeldes ebaaus. Või on sul teine arusaamine või info mis pangad paremasse valgusesse paneks?

Mind ei huvita miks peaksid - mind huvitavad seadusepügalad mille alusel.....tambitakse maksumaksja raha erapankade päästmissewink
See, et riigid on garanteerinud mingi osa hoiustest ei ole vabandus vaid kohustus see ka tagada, mitte aga panka päästa, et saaks jälle otsast alustada. Kuidas selle teemaga sobib kokku võrdse kohtlemise põhimõte?

Tsitaat:Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest.

Seda, et vabandatakse välja sellega, et kui pank jääb päästmata tekitab see tööpuudust, usaldamatust ja kõike muud halba on täisjama mida mina tõsiselt ei võta. Pank peab täiega vastutama oma tegude eest oma enese ja omanike materjaalsete väärtustega. Mida rohkem panku pankrotti läheb ja kaob seda tugevamaks pangandus muutub.


(02-01-2014, 12:49 )Tutanhamon Kirjutas: Kui Kreeka finantseerimise osas poleks jõudud kokkuleppele, siis oleks Kreeka pankrotistunud ja kõik võlakirjainvestorid oleksid oma rahast ilma. See on küll moraalselt hea, kuid see tähendaks raha väljavoolu Itaaliast, Hispaaniast, Portugalist ja teistest kriisiriikidest. Kogu Lõuna-Euroopa oleks rahast tühjaks jooksnud.

See tähendab ainult seda, et need kes tegid nendesse võlakirjadesse rumalaid investeeringuid riiklikul tasemel tuleks võtta vastutusele. Nii lihtne see ongi.

Aga muidu Su poolt toodud seletus on ju täpselt sama kui mina ostan mingeid kahtlase väärtusega aktsiaid ja hävin. Kuna aga oli plaan minna poodi ja osta mõned õhupallid või mis iganes aga raha läks nagu investeeringuga kaotsi, poeuksel aga kohtan Sind ja, et ost tegemata ei jääks annan sulle molli ning võtan enamuse su rahakoti sisust ning sammun rõõmsalt edasi? Või ei ole?

Excubitoris, Faraday, olen teiega 100% päri, et pangad ja teised suurinvestorid peaksid oma kehvasti sooritatud investeeringute eest täiel määral vastutama. Selleks ei tohiks aga eksisteerida too-big-to-fail efekti, millest tulenevalt ei saa riik lubada mõnedel pankadel pankrotistuda, kuna sellega kaasnevad kulud oleksid suuremad.

Samme tuleks astuda selles suunas, et lähendada kogu pangandussektorit kommunaalteenusele, st pangandus poleks mitte raha teenimise koht vaid modernse infrastruktuuri tagamine. Pangandus täna juba ju on sama vajalik eluks kui elekter.

Regulaatorid peaks astuma samme, et pangandust reguleerida. Mida kõrgemal tasandil vastav regulatsioon jõustub, seda parem. Tooks näiteks praeguse UK ja EL diskussiooni, kus UK ei nõustu EL poolt initsieeritud finantstehingute maksule, mis peaks pankrottide tagatiseks tulevikus olema. UK kaotab sellega businessit, kaitseb oma sisepankureid.

Ehk siis minu mõtte kokkuvõte oleks selline, et kuna pangandust pole suudetud ohjata tänaseni, siis peab selle praegu ka kinni "tampima", aga astuma kiiresti samme, et seda tulevikus enam ei juhtuks. EL on õnneks mõningaid samme astunud (finantstehingute maks), USA-s on aga paraku mõlema erakonna toetus finantssektori poolt piisavalt suur, et sealne turg taas liberaliseerimise teed vaatab. Kaotame too-big-to-fail efekti ja võib vabalt lasta pankadel oma võetud riskide eest vastutada, ilma et lihtinimene sellest väga kannataks.
(02-01-2014, 16:02 )Tutanhamon Kirjutas: Samme tuleks astuda selles suunas, et lähendada kogu pangandussektorit kommunaalteenusele, st pangandus poleks mitte raha teenimise koht vaid modernse infrastruktuuri tagamine. Pangandus täna juba ju on sama vajalik eluks kui elekter.
Kas see on nali? Pangandus ei ole sama vajalik kui elekter. Pankadele on antud MONOPOL korjata igalt tehingult oma äranägemist mööda pisikest kümnist. Või see ei ole monopol kui saan oma maamaksu tasuda ainult läbi panga? Ahjaa...maamaks...maks eraomandilt? Või erastatud maa ei ole eraomand? Ilmselt ei ole.
Et elekter kõrvale ei jääks siis mis juhtub siis kui meid tabab korralik magnettorm ja pangad on nädalaid maas?


Tsitaat:Regulaatorid peaks astuma samme, et pangandust reguleerida. Mida kõrgemal tasandil vastav regulatsioon jõustub, seda parem. Tooks näiteks praeguse UK ja EL diskussiooni, kus UK ei nõustu EL poolt initsieeritud finantstehingute maksule, mis peaks pankrottide tagatiseks tulevikus olema. UK kaotab sellega businessit, kaitseb oma sisepankureid.
Loen siit välja, et UK omab veidi tervet mõistust.

Tsitaat:Ehk siis minu mõtte kokkuvõte oleks selline, et kuna pangandust pole suudetud ohjata tänaseni, siis peab selle praegu ka kinni "tampima", aga astuma kiiresti samme, et seda tulevikus enam ei juhtuks. EL on õnneks mõningaid samme astunud (finantstehingute maks), USA-s on aga paraku mõlema erakonna toetus finantssektori poolt piisavalt suur, et sealne turg taas liberaliseerimise teed vaatab. Kaotame too-big-to-fail efekti ja võib vabalt lasta pankadel oma võetud riskide eest vastutada, ilma et lihtinimene sellest väga kannataks.

Panganduse ainukeseks ohjamisvahendiks on nende võrdsustamine tavaliste äriühingutega. Läheb põhja siis läheb. Usu, see aitab.
Kas pead seda õnnetust silmas?
Kas oleks võimalik lihtsalt lahti seletada mis kasu toob see mistahes EL i riigi kodanikule kes maksab makse?
Või siis mis lisaväärtuse annab pangandus skp le?
Nali? Ei olnud nali Smile Pangandus on tänapäeval sama vajalik kui elekter. Seda ma räägingi, et pankade turuvõim tuleb ära kaotada ja pangandusteenus peaks olema kõigile omahinnaga kättesaadav.

Mis puudutab finantstehingute maksu, siis kellel on terve mõistus, jäägu igaühe enda otsustada, aga kirjeldan veidi, mismoodi kaasaegsed börsid toimivad. Börside all pean silmas nii näiteks valuutaturge kui ka muid finantsintstrumente.

Kõigil tõsisematel pankadel on oma kõrgsageduslikud kauplemisrobotid (HFT ehk high frequency trading). Pangad ehitavad oma kauplemismaju võimalikult lähedale börsi kesksüsteemidele, et saada mingi info kätte kõige esimesena. Kui on oodata mingit olulist infot, siis iga pank saadab börsile miljoneid väikeseid ordereid, mida pole plaanis kunagi täita. Nende eesmärk on broneerida endale orderite täitmise järjekorras hea järjekorranumber. Kujutlegem olukorda, kus te panete üles orderi, et osta näiteks aktsiat. Kuna teie pank saab selle info teilt, siis nad saavad soovi korral enne teie orderit lisada sada orderit samale tasemele ENNE TEID. Ehk siis kui hind peaks sellele tasemele tulema, saab pank soovi korral ise vajalikud ostud ära teha ja teieni järjekord lihtsalt ei ulatu. Siin on üks video, kuidas kõrgsageduslik kauplemine töötab http://www.youtube.com/watch?v=NYWrtvSCziQ

Sellised orderid on põhjustanud mitmeid krahhe lähiajaloos. Sellised orderid võimaldavad pankadel ja teistel suurinvestoritel manipuleerida valuutakursse, aktsiate hindu jms. Nüüd siis finantstehingute maksu juurde. Maksuga tahetakse maksustada neidsamu ordereid, ükskõik, kas order täidetakse või mitte. Seega ei saa pank enam paisata turule miljoneid ordereid, mida ta ei plaani täita.

Selle vastu võitleb UK, kuna nende pangad ei saa enam oma suurklientidele pakkuda HFT teenust läbi manipulatsiooni. See, kas õigus on EL-l või UK-l, otsustab igaüks.

Siin mõningad näited HFT manipulatsioonist:
http://www.zerohedge.com/news/2013-06-11...ion-action
http://www.zerohedge.com/news/2013-11-11...umber-hits
http://www.zerohedge.com/news/2013-01-06...-investors
(02-01-2014, 16:55 )Tutanhamon Kirjutas: Nali? Ei olnud nali Smile Pangandus on tänapäeval sama vajalik kui elekter. Seda ma räägingi, et pankade turuvõim tuleb ära kaotada ja pangandusteenus peaks olema kõigile omahinnaga kättesaadav.
Kui elektrit ei ole siis pean käsitsi lehmi lüpsma, pangal jäävad lüpsmata inimesed. Käsitsi on neid keeruline lüpsta. Inimestel kellel pole sularaha või muid vahetatavaid väärtusi elektrita olukorras kannatab tühja kõhtu või läheb marodööritsema...või tuleb aitab mul lehmi lüpsta.
Tänapäeval ja omahinnaga teenust pakkuv ärietevõte? Nali? Igasuguse äriettevõtte eesmärk läbi aegade on olnud ja on kasumi teenimine. Ka tänapäeval ja tulevikus. Hetkel on probleem selles, et ei mõisteta lihtsat tõde - lappida maksumaksja arvelt seda mida ei ole võimalik lappida on oluliselt kallim kui alustada uue ja terve majandusmehhanismiga kus on hoopis teised finantsinstrumendid.

Tsitaat:kirjeldan veidi, mismoodi kaasaegsed börsid toimivad. Börside all pean silmas nii näiteks valuutaturge kui ka muid finantsintstrumente.

Kõigil tõsisematel pankadel on oma kõrgsageduslikud kauplemisrobotid (HFT ehk high frequency trading).

Ma kasutaks freguency tõlkimisel antud juhul sõna kiir või välk.
Ehk siis arvutiprogramm mis jälgib hetkel börsil toimuvat olukorda ja teeb etteantud parameetrite järgi kiir/välk oste kui ka müüke.

Tsitaat:Pangad ehitavad oma kauplemismaju võimalikult lähedale börsi kesksüsteemidele, et saada mingi info kätte kõige esimesena.

Kas saab ka ehituskunsti näiteid või halb tõlge? Ma ei ole kindel, et New York Stock Exchange serverid asuvad samas hoones kus kontor ise. Võimalik, et asuvad. Ja kui ka asuvad siis ei oma füüsiline HFT serveri asukoht NYSE asukohast mitte nii suurt tähtsust kui omab võrguühenduse segment, liikluse kvaliteet ja programeerija oskused. Või?
Võimalik, et ma mõistan paljusid asju veidi valesti, aga minu arvates ei tuleks võtta kasutusele finantstehingu maksu vaid kaotada teenus nagu sponsored access. Ehk siis kaotada võimalus millele ülalpool viitasid.

Võimalik, et panin millegagi pange, aga loota ühelt talumatsilt arusaamist finantsinstrumentidest oleks samuti palju tahta.

Lihtsat kaasaegset börsi toimimise seletust ei täheldanud.
Pole neid värdjalikke pankasid ega värdkeskpanku ülde vaja!!! JUST NIMELT VÄRDPANKASID, need tuleks kohe lõpetada, ära hävitada, nende juhid ja omanikud vastutusele võtta rahvaste ning riikide riisumise eest, ja vastutusele tuleb nad võtta nii, et saaks ka määrata kõrgeimat karitusmäära kuni hukkamiseni. Juurteni tuleks see värd-rööv-bandepangandus välja juurida, ja ei ole vaja siin vaikselt arglikult määgida-miks küll valitsus ei maksusta meil välispankade röögatuid kasumeid.
Julgelt ja vapralt tuleb kõikkidel neile röövelpankuritele molli anda!
(02-01-2014, 17:58 )corporis Kirjutas: Pole neid värdjalikke pankasid ega värdkeskpanku ülde vaja!!! JUST NIMELT VÄRDPANKASID, need tuleks kohe lõpetada, ära hävitada, nende juhid ja omanikud vastutusele võtta rahvaste ning riikide riisumise eest, ja vastutusele tuleb nad võtta nii, et saaks ka määrata kõrgeimat karitusmäära kuni hukkamiseni. Juurteni tuleks see värd-rööv-bandepangandus välja juurida, ja ei ole vaja siin vaikselt arglikult määgida-miks küll valitsus ei maksusta meil välispankade röögatuid kasumeid.
Julgelt ja vapralt tuleb kõikkidel neile röövelpankuritele molli anda!

Molli peaks andma ka roppsuu röökuritele kes pröökavad kuskilt kuuldud tõdesid ise sisu mõistmata? Mis asja on su postil eesti majanduse ja selle allakäiguga?
corporis, et siis ässitaja ei ole, aga verd tahaks näha? See, et sa hetkel kõvemini määgid ei tee sinust veel revolutsionääri. Smile Liigsed emotsioonid pelgalt...

Vägivald tekitab vägivalda!

Täienduseks oma üleelmisele postile - Finantstehingu maksu kehtestamisel kaotab ainult tavaline tehingutegija. Sponsored access i puhul saadetakse samapalju ordereid kui on tavatehingu soove ja .... edasi saab juba kahe näpuga välja arvutada ja visuaalselt printida selle maksu mõtekuse.
(02-01-2014, 16:02 )Tutanhamon Kirjutas:
Samme tuleks astuda selles suunas, et lähendada kogu pangandussektorit kommunaalteenusele, st pangandus poleks mitte raha teenimise koht vaid modernse infrastruktuuri tagamine.
Pangandus täna juba ju on sama vajalik eluks kui elekter.

/-/

Yes(!), lõpuks ometi tuli see "õnnetu" mõte ära, sarnast iseseisvat mõtlemise oskust olen ma juba üsna kaua oodanud.

Kokkuvõttes pangandus peab olema majandust ja inimest teenindav struktuur - vereringe. Pangandusel ei tohi lubada majandust juhtida/survestada jne s.h. ei tohi olla raha TEENIMISE koht.
(02-01-2014, 18:11 )Eithea Kirjutas: Kokkuvõttes pangandus peab olema majandust ja inimest teenindav struktuur - vereringe.

Ja kuidas seda teostada? Tasuta pangandus nagu tasuta transport Tallinnas?
(02-01-2014, 18:16 )Faraday Kirjutas:
(02-01-2014, 18:11 )Eithea Kirjutas: Kokkuvõttes pangandus peab olema majandust ja inimest teenindav struktuur - vereringe.

Ja kuidas seda teostada? Tasuta pangandus nagu tasuta transport Tallinnas?

Teenustasud jäävad. Kas sa oled nüüd juba Keski Irl`ist üle läinud, et tasuta teenused nii südamelähedased?
(02-01-2014, 18:23 )Eithea Kirjutas:
(02-01-2014, 18:16 )Faraday Kirjutas:
(02-01-2014, 18:11 )Eithea Kirjutas: Kokkuvõttes pangandus peab olema majandust ja inimest teenindav struktuur - vereringe.

Ja kuidas seda teostada? Tasuta pangandus nagu tasuta transport Tallinnas?

Teenustasud jäävad. Kas sa oled nüüd juba Keski Irl`ist üle läinud, et tasuta teenused nii südamelähedased?

Ma pole ühegi poliitsekti liige. Tasuta Tallinna transporti nimetasin iroonilises võtmes.
Kui teenustasud jäävad, mis siis muutub?
Vahendan iseseivuspartei.ee

Aktsiisi tõsteti jaanuaris 2008, juulis 2009 ja jaanuaris 2010.
Aktsiis ja käibemaks moodustavad kütusehinnast kokku üle 52%.
Ansip tõstis kütuseaktsiisi 17,7% kõrgemaks kui nõuab Euroopa Liit.
Ansip nõuab Eesti põllumeestelt 5,2 korda kõrgemat kütuseaktsiisi kui nõuab Euroopa Liit.
Elektrienergia aktsiisi alammäär on Euroopa Liidus 1 euro. Ansip küsib igalt Eesti elanikult 4,47 eurot.
Ansip peatas 1. juunist 2009 riigipoolsed maksed II pensionisambasse.
Inimestel ei ole enam võimalik üheski riigipoolses lubaduses kindel olla. Ansip annab, Ansip võtab.
Majanduskriisi ajal olid pensioniosakute hinnad madalad, 2012. aastal on nad oluliselt kõrgemad ning sama raha eest saab vähem osakuid, ning seega pensionipõlves vähem pensioni.
Ansip võttis II pensionisambaga liitujatelt laenu, kuid kuhu jääb intress?
Võid kindel olla, et Ansipil on hea Eestis elada, sest tema kodulaen on makstud.
Ansip ei soovi kehtestada riigiettevõtete juhtidele palga ülempiiri, milleks võiks olla Eesti Vabariigi presidendi ametipalk.
Tänu Ansipile teenivad riigiettevõtete juhid ühes kuus rohkem kui miinimumpalgaga töötaja 3-4 aasta jooksul.
Ühegi riigiettevõtte juhi tööülesanded ja vastutus ei ole suuremad kui Vabariigi Presidendil. Ometigi palganumber on suurem.Ansip lõpetas 2009. aasta lisaeelarvega õppelaenu kustutamise noortel emadel ja riigiteenitujatel.
Ansip võttis ära maksusoodustuse õppelaenu intressidelt.
Ansipi valitsemise ajal on vähenenud tasuta õppekohtade arv ja kõrghariduse üldine rahastamine, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma.
Ansipi otsuste tõttu on üliõpilaste põhitoetus vähenenud 1000 kroonilt 875-le ning täiendav õppetoetus 500 kroonilt 440 kroonile.
Ansip tõstis 2010. aastal rahva tervist arvestamata pensioniea 65. eluaastale.
Ansip otsustas 2009. aasta alguses kaotada pensionide ja toetuste tasuta kojukande.
Ansip vähendas pensionide ostuvõimet, kuna on tõstnud erinevaid makse.
Ansipi valitsemisajal on riigi erakorraline pensionireserv tühjaks tehtud.
Ansip lubas tööandjal lõpetada töölepingu kasvõi e-maili või SMS-i teel.
Ansip otsustas oluliselt lühendada töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu.
Varem oli tööandjal kohustus maksta koondamishüvitiseks sõltuvalt staažist kuni 4 kuu palk, aga Ansipi arvates piisab ühe kuu palgast küll ja veel.
Ansip muutis uue töölepinguseadusega töötaja kaitsetuks.
Maagaasi aktsiisi tõus 127% (157 kroonilt 357 kroonini) 1000 m3 kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 11% (5620 kroonilt 6228 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Diislikütuse aktsiisi tõus 12% (5165 kroonilt 5787 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 6% (6228 kroonilt 6615 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Diislikütuse aktsiisi tõus 6% (5787 kroonilt 6148 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Erimärgistatud kütuste aktsiisi tõus 64% (1056 kroonilt 1736 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Elektriaktsiisi tõus 40% (50 kroonilt 70 kroonile) 1 MWh kohta 1. märtsist 2010.
Käibemaksu tõus 18 protsendilt 20 protsendile 1. juulist 2009.
(02-01-2014, 18:27 )corporis Kirjutas: Ansip nõuab Eesti põllumeestelt 5,2 korda kõrgemat kütuseaktsiisi kui nõuab Euroopa Liit.

Mis põllumajandust puudutab - kas see on täna oluliselt kõrgem võrreldes teiste riikidega, eh kuidas on muutunud suhtarv?
[Pilt: aktsiis.JPG]

Kui elektriarve piirduks elektriaktsiisi ja elektri hinnaga poleks ju probleemi. Kõige suurem osa elektriarvest on elektrilevi ja käibemaks.

PS: Mis selle ansipiga algavate lausete läbu mõte oli? Ma suudan sellise ka sm. Burešini või kelle kohta kokku kirjutada. Proovi lause haaval ja argumenteeritult. See on foorum mitte meeleavaldus punasel platsil.
(02-01-2014, 18:27 )Faraday Kirjutas:
(02-01-2014, 18:23 )Eithea Kirjutas:
(02-01-2014, 18:16 )Faraday Kirjutas:
(02-01-2014, 18:11 )Eithea Kirjutas: Kokkuvõttes pangandus peab olema majandust ja inimest teenindav struktuur - vereringe.

Ja kuidas seda teostada? Tasuta pangandus nagu tasuta transport Tallinnas?

Teenustasud jäävad. Kas sa oled nüüd juba Keski Irl`ist üle läinud, et tasuta teenused nii südamelähedased?

Ma pole ühegi poliitsekti liige. Tasuta Tallinna transporti nimetasin iroonilises võtmes.
Kui teenustasud jäävad, mis siis muutub?

Mina ka ei ole ühegi sekti liige seega ära Keski mulle paku.
Nagu sa ise enne ütlesid, kes hakkama ei saa pankrotti edasi laenamine jne...tuleks panganduse sektorist välja viia (kaob pankade turuvõim), hoiustamine võiks jääda, tavahoiustele ja jooksvale kontole nagu nii enam intresse ei maksta, seega jha, kes tahab oma hoiustega börsil osaleda või vene ruletti mängida või laenu võtta jne...tehku seda mingis teises struktuuris - ise tegi ise vastutab ( võit või kaotus).
Hiljuti jooksis läbi selline uudis et mingisugune islami pank soovis Euroopasse siseneda. Protsente ei võta ja laenu annab ka ausalt. Mitte iga asja peale.
No kui kuulete sõna - islam. Ärge ikka päris pöördesse ka minge.
Ei maksa seostada kohe terroristidega. Usust ja rahvusest sõltumata jaguneb inimkond nii - pööbel, need kes midagi teavad ja kõrgklass.
Mõtlen vaimsust selle all!
Riskid on panganduses aktsionäri jaoks isegi täna täiesti olemas. Mitte keegi ei keela riigil juhtimisprohmaka teinud kommertspanka riigistada.
Pankade vilets juhtimine kajastub täna börsil nagunii. Ei ole haruldane sugugi kui suurpanga aktsionärid on kaotanud tänaseks 90% oma varast. Väiksemaid panku on USA-s sadu ka pankrotti läinud. Nii see on, ja nii see peabki minu arvates olema. Aga öelda, et päästetakse panga aktsionäri, ei ole siiski korrektne. Päästetakse ikka suurt kommertspanka institutsioonina, ja just ahelreaktsiooni vältimise pärast.

Mina olen kogu aeg seda meelt olnud, et räige pankrottide laine puhastaks süsteemi mõneks ajaks alustaladeni paremini ära küll, aga küsiks, et kas see oleks vastuvõetav just rahavamassidele? Julgen arvata, et mitte. See tähendaks gloobaalse ulatusega depressiooni, täiendav süvavaesus sadadele miljonitele, jne. Ma arvan, et antud juhul ei ole isegi kriitilisemad nende seast tegelikult selleks valmis. Valmis ollakse selleks vaid soojas toas jutustades.
Tutanhamonil on ses suhtes ilmselgelt õigus, et suured kommertspangad on kaasaegse majanduse hädavajalik infrastruktuur ja vereringe. See aga ei tähenda, et aktsionärid nendes riske isegi praegu ei võtaks. Null on nendegi jaoks käega katsutav reaalsus.

Veel ma küsiks, et kui kogu tarbijaskond tunneb, et pangad nendele mitte mingisuguseid teenuseid ei paku ja ainult võtavad tehingutasusid, kaarditasusid jne, siis miks need kaardiga maksjad, pangas raha hoiustajad üldse kriitilise taseme saavutasid? Tänane pooleldi sunduslik raha pankadesse panemine ja elektrooniliste maksete peale viimine, saab toimuda vaid siis, kui kriitiline hulk teenust juba kasutab. Miks see kriitiline hulk hakkas kasutama teenust, mis on nendele kahjulik ja ebameeldiv? Olid nad rumalad või mugavad?

Mida Eithea räägib? Et pangad tegelegu ainult hoiustega? See peab ikka kuradi loll ettevõtja olema kes omale vaid kohustusi võtab.
(02-01-2014, 19:09 )Akronüüm Kirjutas: Mida Eithea räägib? Et pangad tegelegu ainult hoiustega? See peab ikka kuradi loll ettevõtja olema kes omale vaid kohustusi võtab.

Veelkord, panga sissetuleku moodustavad teenustasud, tavaline hoius ja jooksevkonto juba praegu intresse ei teeni, edaspidi laenu andmisega pank ei tegeleks, tavalisel hoiusele intresse ei maksa, ole kena räägi, millest pangal need kohustused tekivad?
(02-01-2014, 18:03 )Faraday Kirjutas:
(02-01-2014, 17:58 )corporis Kirjutas: Pole neid värdjalikke pankasid ega värdkeskpanku ülde vaja!!! JUST NIMELT VÄRDPANKASID, need tuleks kohe lõpetada, ära hävitada, nende juhid ja omanikud vastutusele võtta rahvaste ning riikide riisumise eest, ja vastutusele tuleb nad võtta nii, et saaks ka määrata kõrgeimat karitusmäära kuni hukkamiseni. Juurteni tuleks see värd-rööv-bandepangandus välja juurida, ja ei ole vaja siin vaikselt arglikult määgida-miks küll valitsus ei maksusta meil välispankade röögatuid kasumeid.
Julgelt ja vapralt tuleb kõikkidel neile röövelpankuritele molli anda!

Molli peaks andma ka roppsuu röökuritele kes pröökavad kuskilt kuuldud tõdesid ise sisu mõistmata? Mis asja on su postil eesti majanduse ja selle allakäiguga?
FARADAY!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
SEE ON VÄGA OTSESELT SEOTULT EESTI MAJANDUSEGA!!!!!!!!!!!!!!!
Me ei saa enne eesti majandust korda kui ei ole tehtud lõplik lahendus röövelpangandusega!!!!!!!!!!!!

(02-01-2014, 19:49 )corporis Kirjutas: Me ei saa enne eesti majandust korda kui ei ole tehtud lõplik lahendus röövelpangandusega!!!!!!!!!!!!

Majanduse kordategemine ei hakka pangandusest. Alustada tuleb inimeste haridusest ja riigijuhtimisest. Selleks, et midagi muuta on vaja midagi teha - alustades õppimisest ja osalemisest alustuseks kas või KOV is. Millegi muutmine võtab aega väga kaua. Inimeste mentaliteeti ei ole võimalik muuta ühe ööga. Samuti ei vii edasi kenakõlalised loosungid mis enamuses räägivad millegi ümberjagamisest. Puht isiklik arvamus mida püüdsin edastada võimalikult lihtsalt ja viisakalt.

PS: Mis pangandust puudutab, siis olen siin juba korduvalt väitnud, et ainuke mõistlik tegu on lõpetada pankade päästmine maksumaksja raha eest. Kodusõda ja majandusbuumi sellest ei tule, küll aga aitab muuta edaspidi väärtushinnanguid.
Teoorias on mõned päris tugevad aga....

Viimased nii kaks lehekülge võtaks nii - meile on vaja Aadut ja KIIRESTI.
Tema pani oma riigis panga(d) paika ja see on põhjuseks miks teda
siiani kirutakse - ametlikult.

Islami pangandud ei võta protsente, kuid teenus tasud on seal krõbedamad.
Idee ja alus mõnevõrra ausam aga viimasel ajal enam suurt vahet pole.
Kuna olen viimased nädalad olnud mõnevõrra tehnilistel põhjustel info
töötlemisel raskustes (sinult tabeti ja 3g EI ole võrreldavad pc-ga) siis on
raske osaleda, kuid mäletan, et hiljuti oli pangandusega seotult mitu kriisi
nii Okeaania kui ka Punase mere piirkonnas. Tehti isegi katset riiki pöörata,
kuid lääne/juudi pangad said oma tahtmise ja neid lubati kohalikule ehk
siis islami turule. See oli aluseks pretsetendile ja järgmised aastakümned
näevad ka islami panganduse varjatud judaiseerimist või siis ehk nimetada seda "rotchildifitseerimiseks"!



Faraday - sinu eelmine postitus. Osaliselt sul õigus - asi hakkab sellest, et õige jõud peab pääsema nii Toompeale kui Kadriorgu ja siis KOHE tuleb käsile võtta pangandus. Ühiskonna praeguse taseme juures ilma ei saa.
Meenutaks oma tõlgitud ja siin korduvalt tsiteeritud Leon Degrellet - võim on käes ja nüüd algab töö. Esmalt vahetas Aadu KOHE välja Riigipanga direktori ja natsinaliseeris Riigipanga - veebruari alguses1933 - nädal hiljem sai ultimaatumi - taastada eelnev olukorda või muidu. Hitler saatis pankurid pikalt. 23.03.1933 kuulutasid maailma juudis 3.Riigile sõja. Ülejäänyd on juba ajalugu...

(02-01-2014, 20:16 )excubitoris Kirjutas: Teoorias on mõned päris tugevad aga....

Viimased nii kaks lehekülge võtaks nii - meile on vaja Aadut ja KIIRESTI.
Tema pani oma riigis panga(d) paika ja see on põhjuseks miks teda
siiani kirutakse - ametlikult.

Noh siis peaks sulle ju ka CCCP sobima. Oli üks ja tore hoiukassawink Sabas pidid küll seisma, et makse maksta aga ei nöörinud su käest neid korralikke pükse mida sul ei olnud.

Aga nali naljaks. Hetkel ei kannata ei ajastu ega ka riikide võrdlus eriti võrrelda. Seega oleks vaja veidi teistsuguseid radikaalseid lahendusi.
Probleem on just selles, et milliseid ja milliste meetoditega. Vähemalt minu arvates.


PS: Sellega mis kirjutasid juurde täiesti nõus aga seda ei ole kahjuks minu nägemust mööda muutunud maailmas juba tehnilistel põhjustel ellu viia. Kahjuks. Samas ei saa jätta lausumatta ühe tuntud kurjategija sõnu - õppida, õppida, õppida - või kuidas nad ka olid. Õppima peab ka oma vaenlastelt.

Õige jõu saamiseks toompeale on kõige keerulisem saada valimisseadus muudetud - isikupõhiseks ja lõpetada tsirkus erakondade valimisnimekirjadega. Edasi on juba ilmselt millegi muutmine oluliselt lihtsam.
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 62
  • 63
  • 64(current)
  • 65
  • 66
  • ...
  • 74
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Eesti keel ja rahvas on välja suremas ... villu 66 51,255 25-03-2017, 13:28
Viimane postitus: xcad

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat