[Faraday]

Mille alusel arvad, et "suur osa"? Tunned neid isiklikult või mõni muu trikk?
Kardan, et teed lihtsalt oletusi, et saada kinnitust oma versioonile.
Aga tõega on nagu on - seda on üks aga kuna see on suurem kui arvatagi
oskame siis kahjuks on meil kõigil vaid osa sellest ja see ongi probleemide
aluseks. Tehes oma killukesest omale suur ja absoluutne tõde eiratakse
aga suuremat pilti ja teiste inimeste osakesi.

Suur osa nendest kellega olen sellel teemal suhelnud. Keeruline?
Võimalik, et väljendasin tõe koha pealt ennast veidi valesti. Pidasin silmas neid lauslollusi mida on võimalik faktidega kinnitada või ümber lükata. Lihtsalt tühi loosungite kisamine ei ole kohe kindlasti tõde ega tõe kuulutamine vaid pigem näitab kisaja harituse taset.

Mis sellesse killukesse puutub, siis jah, minupärast tee oma killukesega mis tahad. Ma ei ole kunagi kellelegi püüdnud püha tõtt pähe määrida

[Celtic]

Meie valitsusele võib kõiksugu asju ette heita, ent minu arust on kõikse suurem viga neil see, et ei osata inimestega suhelda. Suhtekorralduslikust küljest on meie ministrid alla igasugust arvestust. Rääkida majandusedust ja positiivsetest näitajatest ajal, mil tuhanded pereisad on oma peredest eemal, Soomes, orjatööd tegemas, on ilgelt suur PR prohmaka. Siinjuures pole oluline, kas need mehed ka midagi muud peale joomise ja küproki panemise teha oskavad või mitte, asi on hoopis selles, mil moel valitsusametnikud ei näe, mis on inimeste jaoks oluline.

Oluline on turvatunne, julgeolek, kindlustunne. Teadmine, et elu läheb edasi, kui midagi juhtub, sest tingimused selleks on olemas. Praegu neid tundeid inimestel ei ole. Sisejulgeolek on viidud pea miinimumi, koondades päästetöötajaid ja kiirabiarste. Olgugi, et enamus kiirabisid reaalselt EI VAJA kiirabiarste, ei ole seda suudetud tänaseni inimestele selgitada ja inimesed arvavad senini, et uuest aastast nad enam arstiabi ei saa. Valitsus võtab vastu otsuseid arvestamata sellega, et vahel oleks tarbekas arvestada ka inimestega ja neile veidi oma otsuste tagamaid selgitada. Seaduseid võetakse vastu üle põlve visates, savi see inimeste nurin. Ja mitte kordagi ei leita aega, et selgitada inimestele, miks selliseid ebapopulaarseid otsuseid vastu võetakse.

Riik võiks toetada maamajandust. Näiteks läbi selle, et maapiirkondadesse rajatavate ettevõtete maksukoormus oleks väiksem. Riik aga EI SAA rajada ise töökohti. Mis jama sellest välja tuleks? Nagu Savisaare reisisaatjad - mõttetu ja inimesi alandav linnuke Keskerakonna resümeel. Igal töökohal, igal palgal peab olema majanduslik kate. Ettevõte ei saa maksta töötajatele rohkem palka, kui tema reaalne ettevõtlustootlikus lubab. Riik ei saa siia kuidagi sekkuda. Riigi võimuses on vaid maksudega mängida. Praegu on nii, et ettevõtja maksab enda töötaja eest sotsiaalmaksu, tulumaksu ja kogumispensioni maksu. Kui ma oleks ettevõtja, siis milline peaks olema see reaalne stiimul, mis mul käsib töölise palka tõsta, teades, et seejuures kasvavad minu väljaminekud ka jõudsalt? Miks peab tööandja maksma töötaja eest sotsiaalmaksu?

Äkki Tutanhamon oskab selle kasutatava maksupoliitika tagamaid avada?

[euroruubel]

Ma saan aru, et Ligi on viimaks avastanud (käibemaksu)pettused ja tahab nende vastu võidelda - näpud on nii põhjas, et mujalt ole eriti võtta. Aga miks ta peab seda kirvemeetodil tegema ?

kasvõi see plaanitud 1000euroste arvete letti ladumine - tuleks ettevõtja - tööinimese arvelt, mitte tõhustatud riikliku sektori arvelt.

[Tutanhamon]

...
Riik võiks toetada maamajandust. Näiteks läbi selle, et maapiirkondadesse rajatavate ettevõtete maksukoormus oleks väiksem. Riik aga EI SAA rajada ise töökohti. Mis jama sellest välja tuleks? Nagu Savisaare reisisaatjad - mõttetu ja inimesi alandav linnuke Keskerakonna resümeel. Igal töökohal, igal palgal peab olema majanduslik kate. Ettevõte ei saa maksta töötajatele rohkem palka, kui tema reaalne ettevõtlustootlikus lubab. Riik ei saa siia kuidagi sekkuda. Riigi võimuses on vaid maksudega mängida. Praegu on nii, et ettevõtja maksab enda töötaja eest sotsiaalmaksu, tulumaksu ja kogumispensioni maksu. Kui ma oleks ettevõtja, siis milline peaks olema see reaalne stiimul, mis mul käsib töölise palka tõsta, teades, et seejuures kasvavad minu väljaminekud ka jõudsalt? Miks peab tööandja maksma töötaja eest sotsiaalmaksu?
...

Tänud, Celtic, absoluutselt nõus kõigega, mis välja tõid! Mis puudutab maksupoliitikat, siis nagu viitab ka IRLi kampaania eelmistel valimistel (maksudega ei mängita), päris hästi ei teata, mida maksudega võiks ja saaks teha. Kunagi sai maksupoliitika kujundatud ettevõtja-keskselt (tööjõud oli odav, kasumeid ei maksustata, maksustatakse dividende). See tõi Eestisse kõvasti investeeringuid. Võrreldes 90-ndatega ei ole Eesti enam odava tööjõu riik (võrreldes näiteks areneva Aasiaga) ja aeg oleks hakata maksustama kasumit tööjõu asemel. Ehk siis võiks vähendada makse tööjõule ning hakata maksustama ettevõtjate kasumit.

Üks suurimaid probleeme majanduses laiemalt on see, et võrreldes 90-ndatega on sissetulekute proportsioon ettevõtjate ja töötajate vahel nihkunud olulisel määral ettevõtjate kasuks. St ettevõtjate kasumid moodustavad suurema osa SKP-st kui see oli 90-ndatel. Riik peaks seda maksupoliitikaga tasakaalustama, tehes töötajate palkamise odavamaks ning maksustades ettevõtjate kasumeid. See võimaldaks vähendada tööpuudust ja parandada üleüldist heaolu. Paraku meil maksudega ei mängita

[Ken]

See on tõesti mõistlik jutt. Olen isegi mõelnud vahest, et peaks enda peremeheks hakkama aga üksi kardan, et jään hätta ja tööjõu võtmine oleks liigne luksus. Kui jalad alla saaks, siis vast ei muretseks nende maksude pärast nii palju.

[Faraday]

Maksudega ei ole ka minu arvates mõistlik mängida ehk siis igasugused maksumuudatused tuleks enne hoolega läbi kaaluda. Sellega täiesti päri, et maapiirkondades aitaks maksupoliitika muutmine tekitada uusi ettevõtteid ja seeläbi ka töökohti. Häda on aga selles, et tõenäoliselt tekivad suhteliselt väiksed ettevõtted/väiketootmised kus reaalne kasum jääb võrreldes teiste piirkondadega suhteliselt väikseks (logistika + veel mõned tegurid ja sab väikse miinuse). Kas on oluline vahe kuidas raha väikeettevõtja käest ära võetakse? Ehk siis makstes töötaja tulumaksu ja sotsiaalmaksu, enda tulumaksu ja sotsiaalmaksu + töötuskindlustused + koolitused + võimalik autokompensatsioon + etc. Töötajaid tavaliselt need maksud mida ta ise ei maksa suurt ei huvita vaid loeb see mida ta reaalselt kätte saab. Samuti arvab üks osa inimesi, et töövahendid tulevad kuskilt "tasuta asjade august". Seega - kas oleks võimalik seletada mis oleks teisiti kui töötaja palkamine oleks odavam ja see võetakse teistpidi tagasi.

Mis dividendidesse puutub, siis siin peaks tegema olulise muudatuse - meil teenitu pealt peab tulumaks jääma meie riiki.

Astmeline tulumaks? Meil juba on astmeline tulumaks!
Kui sa saad puhtana kätte 500 eurot siis on sinu tulumaks 15,3%
kui aga 1500 eurot siis 18,6% palgast. Miinimumpalga puhul 10,7%.

Sai vist segane jutt aga tahtsin öelda, et mõtteruumi on ja midagi on vaja muuta. Mida ja kuidas on väärt arutelu.

PS: Minu teada läheb riigi eelarvest pool või rohkem sotskulutusteks. Või eksin?
Lisaks on vist esimese ringi maksumaksjaid ainult iga kümnes meie hulgast. Või eksin?
Ei vihjanud mitte millelegi vaid lihtsalt küsisin.

[Tutanhamon]

Tähelepanekud on õiged, Faraday. Kasumi maksustamine (näiteks 15% kasumist) lahendaks ka meie riigis teenitud kasumi mured (mis täna tihti rändavad riigist välja). Kasumi maksustamine töötajate suure maksustamise asemel võimaldaks vähendada uue töötaja palkamisega seotud riski ning võimaldaks inimestel kõrgemat palka saada, lisaks muudaks see ettevõtjate ja töötajate poolt teenitava tulu proportsiooni töötajate kasuks. Kui siduda dividendide jaotamise õigus kasumiga, siis poleks muret ka sellega, et ettevõtjad hakkaksid meelega kasumit väiksemana näitama.

Eesti põhimõte on alati olnud see, et hoida maksusüsteem lihtsa ja arusaadavana. See oleks lihtne ja arusaadav, lisaks veel ühiskondlikult aktsepteeritav muudatus (minu arvates).

[Faraday]

Kasumi maksustamine töötajate suure maksustamise asemel võimaldaks vähendada uue töötaja palkamisega seotud riski ning võimaldaks inimestel kõrgemat palka saada, lisaks muudaks see ettevõtjate ja töötajate poolt teenitava tulu proportsiooni töötajate kasuks. Kui siduda dividendide jaotamise õigus kasumiga, siis poleks muret ka sellega, et ettevõtjad hakkaksid meelega kasumit väiksemana näitama.

See kehtib kindlasti suurtootmise puhul. Aga kas ka meie konnatiigis võimalike väikeettevõtjate puhul? Eriti vaesemates maapiirkondades? Ehk peaks piirkondi vaatama veidi erinevalt? See teeks küll süsteemi segasemaks ja annaks teistpidi valskuse võimalusi kuid näiteks kaoks ilmselt suur osa vaesemate piirkondade mustast ärist. Hetkel räägin ääremaast. Kindlasti on Tallinna kandis teised lood.

Mainisin musta äri. Kas oli just õige aeg ja koht seda mainida aga kui juba sõna sisse tuli siis mind hämmastab nende inimeste mentaliteet kes peavad seda kas just ainuõigeks aga paremaks kui ametlikult tööd teha.
Nõus, saavad täna veidi rohkem aga kaotavad pensionis, haigekassa kaarti ka pole...jne. Ilmselt tuleb selle peale ümberjagajatelt kurje sõnu.

Eesti põhimõte on alati olnud see, et hoida maksusüsteem lihtsa ja arusaadavana. See oleks lihtne ja arusaadav, lisaks veel ühiskondlikult aktsepteeritav muudatus (minu arvates).

Sellega olen päri.

PS: Ei saa minu arvates panna ühele pulgale rahvusvahelisi suurettevõtteid, kohalikke ettevõtteid ja väiketootjaid.

[VironShaman]

Häid pühi kõigile.
Celtic, sul on head soovid, no näiteks võiksid pitsitada tänapäevast maamõisnikku Faradyt, miks maaelu ei edene. Mõisnike jaoks edeneb küll, ainuke viga, et Brüsseli luti otsas rippudes saadakse sealt hullult vähem nutsu kui Saksa ja Prantsusmaa mõisahärrad ja sellega on kasulikum mitte toota vaid kesa künda ja hektaritoetust korjata. Maal ei ole töökohti ega ka tule, sest tehnika võimaldab mõne inimesega pidada tuhaneid hektareid tulundusmaad endiste ühismajandite territooriumil. Mõisnik kiidab Brüsselit ja põhjab veel maalejäänud majanditeaegseid tänaseks palja pepuga töötuid kelle ainuke lohutus aastate vältel on olnud ajutised tööotsad mõisnike juures ja virelemine, virelemine ning veelkord virelemine mingi muutuse lootuses või lootusetuses. Aga maad hõivasid ju endised omanikud ja ühismajandite juhid. Kus on kogukonnamaad mida saaks anda neile külavaestele kasutusse. See kõik ärastati reformi käigus julmalt ja vaestelt nende vautsereid kokku ostes. Küla ei tõuse enam, ta ei vaja tööjõudu ja mida vähem rahvast maal seda suurem võim mõisnikel. Kui maa on ära jagatud siis on seal võimatu peale omanike huvide ka midagi uut teha, pealegi on valdade eesotsas just needsamad mõisnikud jagajad kellele ja kui palju. Nii et kui Farady tegelikku siinkemplemist vaadata siis mida ongi ühel mõisahärral vabal ajal muud teha kui siin rahulolematuid "sante" pilada ja irvitada.
Mis aga Ülikooli puutub siis see õpetab ju "õieti" maailmast aru saama, annab kristliku kaardipaki pihku ja vastavalt kaarte jagades saavad kõik aadliteenritele vajalikud arusaamad ära seletatud.
Nii majandusteooriad kui filosoofiad, ainuke viga selles, et mõnede maailma asjade selgitamiseks oleks vaja uut kaardipakki, aadlike kaardipakki aga seda ülikool ei õpeta kasutama, seda saab ainult aadlihärrad suletud teenritele suletud usundi kaardipakist teada, aga kes õpetaks selgeks näiteks ivriidi, ivriidis kirjutatud pühakirjad aadlile koos nende võimalustega mida annavad loomade ohverdamine ja selle kaudu kõrgemates maailmades kolamine, seal kuhu ei pääse kõrgelt haritud kloostriteenrid segama.

[Tutanhamon]

...

See kehtib kindlasti suurtootmise puhul. Aga kas ka meie konnatiigis võimalike väikeettevõtjate puhul? Eriti vaesemates maapiirkondades? Ehk peaks piirkondi vaatama veidi erinevalt? See teeks küll süsteemi segasemaks ja annaks teistpidi valskuse võimalusi kuid näiteks kaoks ilmselt suur osa vaesemate piirkondade mustast ärist. Hetkel räägin ääremaast. Kindlasti on Tallinna kandis teised lood.

Mainisin musta äri. Kas oli just õige aeg ja koht seda mainida aga kui juba sõna sisse tuli siis mind hämmastab nende inimeste mentaliteet kes peavad seda kas just ainuõigeks aga paremaks kui ametlikult tööd teha.
Nõus, saavad täna veidi rohkem aga kaotavad pensionis, haigekassa kaarti ka pole...jne. Ilmselt tuleb selle peale ümberjagajatelt kurje sõnu.

...

PS: Ei saa minu arvates panna ühele pulgale rahvusvahelisi suurettevõtteid, kohalikke ettevõtteid ja väiketootjaid.

Point on õige, et võiks tegelikult regionaapoliitikat teha ka erinevate maksumääradega. Läbi selle teostada rikkuse ümberjagamist. Mõningad eurotoetused seda arvestavad, mõnda toetust antakse ainult ettevõtetele, kelle tootmine asub reaalselt maapiirkonnas. Samas ega reaalselt ei peaks vist riigi eesmärk olema viia mingi suurettevõtte tootmine kuhugi maale (mis teeks raskemaks oskustööjõu kättesaadavuse muuseas). Peaks vast meetmed olema konkreetset tüüpi ettevõtluse edendamiseks, miks mitte 0%-line käibemaks toiduainete tootmisele, väiketurismile jms.

Aga Faraday, äkki tood välja oma mõtted, kuidas maaelu olukorda parandada. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis elad-tegutsed ise maapiirkonnas?

[Faraday]

no näiteks võiksid pitsitada tänapäevast maamõisnikku Faradyt, miks maaelu ei edene. Mõisnike jaoks edeneb küll, ainuke viga, et Brüsseli luti otsas rippudes saadakse sealt hullult vähem nutsu

Sulle teadmiseks VS. Ma ei ole saanud mitte kunagi mitte mingit euroraha!
Sega sinu jutt mingist lutist minu puhul on alatu laim ja vale.
Talul ja mõisal on ka vist väike vahe.
Veel oled sa valetanud, et peale nõukogude okupatsiooni viis talumees oma toodangu läbi soome piiteri turule. Ka see on täielik vale.

Miks Sa valetad VS?

---

Point on õige, et võiks tegelikult regionaapoliitikat teha ka erinevate maksumääradega. Läbi selle teostada rikkuse ümberjagamist. Mõningad eurotoetused seda arvestavad, mõnda toetust antakse ainult ettevõtetele, kelle tootmine asub reaalselt maapiirkonnas. Samas ega reaalselt ei peaks vist riigi eesmärk olema viia mingi suurettevõtte tootmine kuhugi maale (mis teeks raskemaks oskustööjõu kättesaadavuse muuseas). Peaks vast meetmed olema konkreetset tüüpi ettevõtluse edendamiseks, miks mitte 0%-line käibemaks toiduainete tootmisele, väiketurismile jms.

Aga Faraday, äkki tood välja oma mõtted, kuidas maaelu olukorda parandada. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis elad-tegutsed ise maapiirkonnas?

Ma mõtlen selle peale. Mõtteid on aga kas aega ka nende süstematiseerimiseks. Mis rikkuste ümberjagamisse puutub....siis mida Sa rikkuste ümberjagamise all mõtled? Loodan, et mõistsin veidi valesti.

Oskustöölistega on nagu on. Kummalisel kombel on oskustöölisi/spetsialiste kes oleks rõõmsalt maal nõus oma tööd tegema üsna palju. Ja seda mitmel-setmel põhjusel. Maale on võimalik luua oma pisitalu/elustiilitalu. Sõltuvalt muidugi inimesest ja tema eluväärtuste hinnangutest. Kellele sobib korter, kellele linnamaja, kellele privaatne elamine täiesti omaette. Hetkel tundub maaluksus olema odavama otsa kandis. Samuti kui töö on kuni paarikümne kilomeetri kaugusel ei ole ka logistika probleem. Puuduvad ummikud ja ajakulu on ilmselt väiksem kui mustamäelt lasnamäele ja vastupidi liikumisel. Samuti käib ilmselt Tallinnasse tööle inimesi oluliselt kaugemalt.

Jah, olen talumees ja näen laste ja lastelaste silmis siirast rõõmu, et nad saavad oma suved maal veeta. Lisaks, et elu ei peaks nii lihtne olema olen ka väikeettevõtja ja mu töö viib mind üle eesti. Pealinna küll haruharva ning seetõttu ei oska ka sealset eluolu kommenteerida.

[Tutanhamon]

Väljendasin end ebatäpselt jah. Mõtlesin seda, et üks variant oleks riigil doteerida teatud sektoreid (jagada varasid ümber), teine variant oleks teha ühele või teisele sektorile või regioonile soodustusi (näiteks madalamad maksumäärad). Siis pole otseselt tegemist varade jagamisega, küll aga efekt on samalaadne. Seda mõtlesin..

Jään huviga ootama, mil oma mõtted jõuad kirja panna.

[Faraday]

Väljendasin end ebatäpselt jah. Mõtlesin seda, et üks variant oleks riigil doteerida teatud sektoreid (jagada varasid ümber), teine variant oleks teha ühele või teisele sektorile või regioonile soodustusi (näiteks madalamad maksumäärad). Siis pole otseselt tegemist varade jagamisega, küll aga efekt on samalaadne. Seda mõtlesin..

Jään huviga ootama, mil oma mõtted jõuad kirja panna.

Sellega päri. Mõtete kirjapanemisega on nagu on. Siia satuvad teadagi hetke emotsioonid. Kõige süsteemsem mõtlemine on kahjuks kas metsas puid tehes või autoga pikki maid sõites. Mõlemal juhul keeruline neid kirja panna
Kuid kuna mul ka endal pisike soov mõned mõtted/nägemused/arusaamad kirja panna siis arvan, et rahulikult ja emotsioonivabalt saan mõned mõtted viisakas vormis uue aasta Jaanuaris siia pandud. See ei tähenda, et vahepeal siia lollused minupoolt postitamata jäävad

[excubitoris]

Selle pika ja omamoodi arutluse sekka ütleks, et varade jagamine ri ole kunagi hea mõte. Oleme seda siin Eestis korduvalt üle elanud ja arvan, et aitab küll. Samas aga maksudega "mängimine" ehk maksusoodustused on teine ooper. Mõistlikult kasutades võivad nad anda vägagi häid tulemusi ja mitte ainult põllumajanduses. Samas ütleks - protokolli tarvis, et maksude osas olen arvamusel, et need peaksid olema minimaalsed. Riigi peamiseks sisse tuleku allikaks peaksid olema logistikast (teed) ja maavaradest tulevad tasud - mitte maksud. Ehk siis riik peaks olema tunduvalt "õhem" kui ta on hetkel. Aga see on juba siit läbi käinud arutlus ja ehk ja teise teema jaoks.

[togli]

Arutelu igati tore ja kena, on aga üks "aga".
Meie maaelu sai surmahoobi üheksakümnendate teisel poolel. Kolhoosikorra lagunemise järel püüdis rahvas talud ja taluelu taastada, tehti meeletult tööd hoonete kohendamiseks ja tehnika soetamiseks. Loodeti et vanasõna "põllumees põline rikas" veel kehtib ja tööga on võimalik oma pere rahuldavalt ära elatada. Paraku meie valitsejad seda meelt ei olnud ja koos venemaa toiduainetele kehtestatud boikotiga lasti talukultuur hääbuda. Seda taastada on aga ääretult raske, ei ole ju enam loomi, hooneid ega inimesigi kes oskaks ja tahaks oma elu maatööga siduda.
Majanduspoliitika on meil ülimalt lihtne - riik (kes peaks ühiselu korraldajaks-planeerijaks olema) on nagu mingi võõrkeha keda huvitab vaid saadav tasu. Selle "riigi" jaoks ei ole vahet kas tema alamaid vägistatakse või röövitakse, peatähtis et midagigi selle eest makstakse.

Miks meil kaudsed maksud euroopa liidus peale Itaalia suuremad on, on ka lihtsalt seletatav. Esiteks tegeleb vaid tagasihoidlik protsent elanikest tootva tööga (tegeleb millegi loomisega) ja sellestki suur osa on välismaiste korporatsioonide palgal (ehk välismaise peremehe sulased). Valdav enamus palgatöötajaist mitte ei loo uusi väärtusi vaid jagavad loodud väärtusi ümber (arstid, õpetajad, juuksurid, müüjad jne.jne.). "Riik" kui "äriettevõte" või maffiajõuk on muidugi rahul - iga tehingu pealt saab ju väikese nutsu. Kokkuvõttes aga on seis üsna nutune - väheste väärtuste loojate tööga peetakse ülal mitte ainult ise ennast, vaid ka lapsi-pensionäre ja kogu riigiaparaati. Arusaadavalt sellistes tingimustes mingist üldisest jõukuse ning rahulolu kasvust rääkida ei saa.
Tegelen veidi statistkaameti kodulehel ja üritan ka selle põhjal midagi ametlikele andmetele põhinevat kokku seada. Paraku on seal ülevaadete saamiseks asi üsna keeruliseks tehtud ja ettevõtete rahvuslikku kuuluvust üldse ei kajastata...

[Faraday]

Arutelu igati tore ja kena, on aga üks "aga".
Meie maaelu sai surmahoobi üheksakümnendate teisel poolel. Kolhoosikorra lagunemise järel püüdis rahvas talud ja taluelu taastada, tehti meeletult tööd hoonete kohendamiseks ja tehnika soetamiseks.

Meie maaelu ja majandis sai surmahoobi nõukogude liidu okupatsioonist. Tapeti, küüditati ja võeti käest. Tapeti ka põllumaa. Segati fosfori ja nitraatidega. Kartulid läksid keetmisel siniseks. Oli tervislik ja õigusteta tore ning vaffa elu? Kas tõesti on keeruline mõista, et hävitada saab mõne aastaga aga uuesti ülesehitamine võtab aega inimpõlvi? Või tead kiiremat teed? Näiteks vingudes ja virisedes saab kiireimini haljale oksale? Või peab halja oksa kandikul kätte tooma?

Või on probleem, et erinevalt kolhoosiajast saab varastamise eest molli?

PS: Lükka palun need faktid ümber:

1991 – ENSV Ülemnõukogu võttis vastu Põllumajandusreformi seaduse. Eesti NSV ülemnõukogu esimeheks oli Arnold Rüütel, eesti NSV ministrite nõukogu esimees ministrite Edgar Savisaar, M. Laar oli ÜN lihtliige ja IL ei kuulunud valitsusse. Seadus likvideeris kolhoosikorra ja selle järgi jagati kolhooside-sovhooside vara “ümber”. Kes selle vara said, on teada – punaparunid, endine Maarahvaliit, nüüdne Rahvaliit. Maainimesed ei saanud tööaastate eest EVP-sid, millega oleks saanud erastada maad või eluruume.

1992-1994. Isamaaliidu valitsuse algatusel ja järgmiste valitsuste jätkamisel püüti tehtud ülekohut heastada. Maainimestele anti õigus vahetada tööosakud EVP-de vastu, ühtlustati maa- ja omandireformi õigustatud subjektide ring. Maainimesed said õiguse erastada oma korter või maa EVP-de eest.

1995-1999 valitses Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse koalitsioon, peaministriteks olid Tiit Vähi ja Mart Siimann, põllumajandusministriteks Ilmar Mändmets ja Andres Varik, koalitsiooninõukogu esimeheks kõik need neli aastat Arnold Rüütel. 1999 kevadel oli põllumajanduse sügavaim kriis - 1 piimaliitri kokkuostuhind oli 1 kroon ja 10 senti, toimus massiline põllumajandustootjate pankrotistumine ja laostumine. 1999 andsid Riigikogu valijad koonukatele ja punaparunitele hävitava hinnangu. Maarahva Ühendus maskeerus Maaliiduks (hiljem Rahvaliit ja praegu EKRE) ja asus toimunu eest süüd veeretama M. Laarile ja Isamaaliidule ja teeb seda tänini.

[excubitoris]

Ehk jääd oma bookmargi juurde?

Ehk paneksid oma arvuti üldse kinni?
Või vähemalt logiksid siit ennast välja/minema?

[Tutanhamon]

...
Miks meil kaudsed maksud euroopa liidus peale Itaalia suuremad on, on ka lihtsalt seletatav. Esiteks tegeleb vaid tagasihoidlik protsent elanikest tootva tööga (tegeleb millegi loomisega) ja sellestki suur osa on välismaiste korporatsioonide palgal (ehk välismaise peremehe sulased). Valdav enamus palgatöötajaist mitte ei loo uusi väärtusi vaid jagavad loodud väärtusi ümber (arstid, õpetajad, juuksurid, müüjad jne.jne.). "Riik" kui "äriettevõte" või maffiajõuk on muidugi rahul - iga tehingu pealt saab ju väikese nutsu. Kokkuvõttes aga on seis üsna nutune - väheste väärtuste loojate tööga peetakse ülal mitte ainult ise ennast, vaid ka lapsi-pensionäre ja kogu riigiaparaati. Arusaadavalt sellistes tingimustes mingist üldisest jõukuse ning rahulolu kasvust rääkida ei saa.
Tegelen veidi statistkaameti kodulehel ja üritan ka selle põhjal midagi ametlikele andmetele põhinevat kokku seada. Paraku on seal ülevaadete saamiseks asi üsna keeruliseks tehtud ja ettevõtete rahvuslikku kuuluvust üldse ei kajastata...

See artikkel ei kajasta kindlasti kaudsete maksude osakaalu. See kajastab väga konkreetset tüüpi ettevõtte maksukoormuse (vt uuringut siin, lk 139 metoodika http://www.pwc.fr//assets/files/pdf/2012...s_2013.pdf)
See maksukoormus on arvutatud ettevõtte kohta, kus on näiteks:
- 60 töötajat, 4 juhti, 8 assistenti ja 48 töötajat
- alustas tegevust 2010
- tegutseb suurimas linnas
- toodab keraamilisi lillepotte (!!!)
- jne jne jne

Ehk siis müütide murdmisest küll juttu ei saa olla. See artikkel on väga eksitav. Ühtlasi on käsitletud kolme konkreetset maksu.

Statistikaametis on statistika olemas mitteresidentide ja residentide lõikes ettevõtete kohta, selle alusel peaks numbrid kokku saama.

[Eithea]

[quote='togli' pid='192406' dateline='1388082537']

Ehk siis müütide murdmisest küll juttu ei saa olla. See artikkel on väga eksitav. Ühtlasi on käsitletud kolme konkreetset maksu.

Statistikaametis on statistika olemas mitteresidentide ja residentide lõikes ettevõtete kohta, selle alusel peaks numbrid kokku saama.

Maksuamet on maksuinfo saamiseks õige koht, esiteks kõik erasektori firmad ei ole statistika kohuslased ja teiseks erasektorit ei huvita Statistikaamet (niivõrd kuivõrd, eriliselt ei tee selle ameti jaoks keegi tasuta tööd), toodab tööd juurde- sisuliselt varjatud riigimaks, mida kasseeritakse natuuras ehk tööna.

[excubitoris]

Faraday lihtsalt unustab (loodan), et kõik need "rüütlid - laarid - isa-kodu ja muud liidud" on lihtsalt ühe poliitilise kliki "sõrmed". Kõik need omavahelised nääklemised ja "sõjad" on pinnapealsed tsirkuse etendused mis kunagi ei lähe süsteemi tegelike puudujääkide või eesmärkide kallale.
Seda iseloomustab Naljanurgas olev nali mille siia kopeerin.

X: Andrus, müü Eesti mulle maha.
Ansip: Kas koos eestlastega või ilma?
X: Ikka ilma.
Ansip: Siis pead veel mõne aasta ootama

[mutionu]

Tead sa mine maale ja räägi maainimestega ja nad ütlevad kuidas tegelikult lood olid. Kogu seda Isamaa kampa eesotsa Laariga nimetab iga aus maainimene põllumajanduse hävitajaks. Faraday ära aja meile kärbseid pähe.

Kulla inimene, oled sa rase? "... ära aja meile kärbseid pähe". Selline kõneviis olla ikka rasedate, kuningate ja hullude privileeg.
Mismoodi Laar põllumajanduse hävitas? Ehk siis mismoodi oleks pidanud, sinu arvates, tegema?

[euroruubel]

Laari peale pole mõtet pahandada. Neile anti valida - kas teete "lääne" tahtmise järgi või saadetakse sinna tagasi, kust tulite....
Küsimus selles praeguses süsteemis - kui sügavale oli vaja pugeda, et miinimum "tingimusi" saaks rahuldatud uute isandate tarvis.
Seda varianti - kaitseme omi rahvuslikke vms huve - polnud ette nähtud.

Tüüpiline hea politseinik-halb politseinik mäng, kus halva politseinikuga hirmutades( venemaa) - sunniti vastu võtma kõike läänest "hea" sildi all.

Vahe jookseb vast sealt, kas end maha müüa naha ja karvadega või püüda võita aega, täita nõudmisi minimaalselt, teha paberil ja püüda hoida omi.

[Tutanhamon]

Kuigi minu hinnangul ei ole Jürgen Ligi parim rahandusminister Eestile, on tal selles osas õigus, et häid uudiseid ei mäleta keegi. Konkreetsemalt on minu hinnangul majandusolukord kehvem, kui rahandusminister seda väljendab. Ning see on seotud eelkõige varitseva ohuga maailmamajanduses kui Eesti poliitikad ja otsused. Sellest aga sõltub nii riigieelarve täitumine kui ka olukord tööturul.

http://www.e24.ee/2643464/taispikk-inter...leta-keegi

[theodor]

Ligi jändab ametiautodega, aga tõelist vargust ta ei näe. Üks võlusõna on kütus, uurigu seda, kuidas läbi fiktiivsete arvete meie riik vastu pükse saab nii, et lohiseb.

[euroruubel]

Ligi jändab ametiautodega, aga tõelist vargust ta ei näe. Üks võlusõna on kütus, uurigu seda, kuidas läbi fiktiivsete arvete meie riik vastu pükse saab nii, et lohiseb.

Reform on mingi 15 aastat võimul old ja selle "maksupettuse paradiisi" ise loonud - arvestame, et riigikogus opositsioonist valitsusele vastast pole, ehk on saanud teha, mis tahavad valitsuses. Aga ometigi süüdistab Ligi eeskätt kõiki eestlasi....(noh kasvõi lahmiv väide "me oleme kõik kaabakad" - mis muide läheb põhiseadusega mõttega vastuollu, neid Ligi lahmivaid pärleid maksude teemal on lühikese ajaga kogunenud juba omajagu...)