Kõhe kogemus kummitustega

See oli päris mitu aastat tagasi, kui sõitsin emaga Pirital. Teele jäi ka üks vana maja, millel oli ühelt poolt tavaline traataed ümber ja teisel pool kivimüür. Traataia poolsest osast möödudes nägin aias üht musta-valgekirjut koera kes minuga kaasa jooksis. Seda ma ei mäleta, kas ta ka haukus, aga ma ei usu eriti. Kui jõudsin teisele poole maja(ema oli juba palju kaugemal) ning kaarja sissepääsuava juurde, istus see koer ühe üleni mustas oleva mehe kõrval. See oli vägagi kõhe, mehe nägu ei olnud näha. Siiani kardan sellest majast mööduda, õnneks enam ei ole sinna eriti sattunud. Eriti kõhe oli see, et nad seisid nagu kujud ja justnagu pingsalt jälgisid mind, liikumatult..
Maja ise mahajäetud, üks välisseingi puudub ja sisesein kokkukukkumise äärel ehk imelikult kaardunud..Kui viimati mingi aasta-paar tagasi sealt juhuse tahtel möödusin, oli sissepääsuava kinni pandud.
Ehk on see mingi sõjaaegne maja ja mingite jubedustega seotud? Mis te arvate? ..

See võib tõesti olla mingi sõjaaegne maja, aga kui see on sõjaaegne maja, siis kuidas see saab olla nii terve? Sõda oli ju nii kaua aega tagasi...

Tegelt see ikka suht lagunenud maja. Katustki ei tohiks enam peal olla, või kui, siis ainult mingil määral.

Ja kus see kõhe kogemus kummitusega on? Ja kui sõitsite siis peaks mainima ka, et ratastega...

Vabandust, unustasin.

Kogu see sündmus oligi kõhe..sa ei ole vist sellise asjaga kokku puutunud, et ei saa aru. Sest et ausalt öeldes on ikka üpriski hirmutav, kui sellise asjaga kokku puutud..

Väike mõnus näpuharjutus Sulle, Krissu: mis on selle maja aadress?
Kuna jutu järgi oled sealt ikka mitu korda mööda käinud, siis DELFI kaardi abil ei tohiks see olla eriline probleem maja üles leda ja meile teada anda!

Tegu oli siis kõheda kogemusega, mitte kummitusega?

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Väike mõnus näpuharjutus Sulle, Krissu: mis on selle maja aadress?
Kuna jutu järgi oled sealt ikka mitu korda mööda käinud, siis DELFI kaardi abil ei tohiks see olla eriline probleem maja üles leda ja meile teada anda!

Ei tea aadressi kahjuks, aga tean, et see asub kohe jõe ääres. Seal lähedal on üks kordatehtud maja ja natuke kaugemal veel mahajäetud maju. Jõgi on sealkohal lai ning maja ees on mingi oja kust saab väikese silla kaudu üle. Suht kõrval on ka elurajoonid.
Vaatasin kaarti ja sealt küll aadressi ei selgunud.

Tsitaat:Algselt postitas: Krissuke
Vaatasin kaarti ja sealt küll aadressi ei selgunud.

Ei pole siin mingit hädatsemist, anna siis koordinaadid!
See käib nii:
1. Tipi otsinguaknasse Pirita, siis saad kaardi, kust jõge kenasti näha on.
2. Vali ülevalt servast aerofoto, siis on kõik palju selgemini arusaadav.
3. Tee mõõtkava maksimaalselt suureks (kaardi vasakust ülanurgast), siis on näha ka lausa üksikud puud.
4. Otsi mööda jõge liikudes oma maja üles.
5. Mine kursoriga maja kohale.
6. Ülal paremal väikeses aknas on siis näha koordinaadid: N: <arv> E: <arv>, kirjuta need kaks arvu üles.
7. Postita kõik see joru( N: <arv> E: <arv> ) siia foorumisse.

Nii. Ma arvan, et see koer oli päris. Ja see "mees mustas" seal, oli mingi puu vari, lagunenud seina vari või tõesti ka päris. Lihtsalt mõni asotsiaalsete eluviisidega härra, kes oli üleni mustas ja kapuuts vms peas, et nägu näha polnud. Siiski läheks seda maja hea meelega uurima, kui koordinaadid saaks .

Pakun, et käisime kunagi seda kanti ka vaatamas:
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=2794&page=5

ehk see siis: http://www.album.ee/node/11269749/50074594 , http://www.foto24.ee/album/25573/s8

Ja poodunaljagi seal tehtud : http://www.para-web.org/viewthread.php?t...3#pid56779


Minu hinnang : tavaline maha- ja hooleta jäetud maja. Arvatavasti nägid mõnda kodutut (nemadki mõned kummitust meenutavad) tema parima neljajalgse sõbraga.

Muudetud: 13-8-08 kell 11:34:30 Tom

Võib küll olla jah..tundub, et jah see sama maja. Täh vastuste eest.

Tegu siis Scheeli perekonnale kuuluva mõisaga kose-lükatil.Kunagine lapsepõlve aegne mängumaa..vanemad ei lubanud tollal seal eriti kolada,kuna läinud sajandi algul üks tüdruk seal kaevu kukkunud ja uppunud.

See tuletab juba Ringi meelde.

peaaegu..kuigi see oli õnnetusjuhtum.Hiljem betoneeriti kaevusuue kinni,et sealt keegi rohkem alla ei kukuks. N-liidu ajal oli seal Balti mereväe staap..sellest ka kasarmud ja maaalused ehitised.Suurim peaks olema 5 korrust maa alla,sinna viis lift.
Aastaid tagasi sattusime seal ühe kodutu peale kes oli seal kunagi teeninud ja nüüd tagasi tulnud,kuna kuskil elada ei olnud.Mõne krooni eest oli ta lahkesti nõus meile ekskursiooni maa all tegema,vanal olid isegi taskulambid kaasas.Seletas siis, et kus asus meeskonnaruum ja raadioruhf jne.
Aga jah ei või olla päris võimatu ,et see tütarlaps seal ringi uitab..ise pole küll midagi näinud.Aga ümbruskonnas käisid kunagi jutud, et see või too olla midagi imelikku näinud..just lapsed.

Lapsed ongi para-le rohkem vastuvõtlikud.

ise pole kummitustega kokku puutunud aga emal mul kogemus olmas.

nimelt kolis ta pärandusega saadud vanasse tallu kus oli elanud vanaisa.
alates kolimisest oli tal kogu aeg selline tunne et keegi jälgib(jälitab) teda ja nii mitu kuud.
üks öö siis kui ta selle tunde päras polnud suutnud magama jääda tõusis ta lihtsalt voodis istuli ja ütles et vanaisa palun ära käi mul kannul, ma kardan ja sa võid nüüd rahus minna.

peale seda see tunne kadus.
keegi teine seal majas midagi imelikku ei tajunud.

Ma olen selline, kes usub igat puuvarju ja kahtlast asja kohe paranormaalseks tunnistama, kuid olen sellest ka pärast aru saanud, et olingi mingi vari vms. Aga mul ka paar aastat tagasi on ikka selliseid juhtumeid ka mis on väga tõepärased, ühes väga vanas majas, selle maja ülemisel korrusel olen kuulnud mitmeid hääli, igasugust uutamist, karjumist jne.., olin siis kuskil 12 vist ja väga hästi ma mäletan kuigi ma selliseid asju ei kartnud, ei uskunud, olin väga kohkunud et lausa nutsin...
See võis olla mistahes loogiline asi,või kujutasin ette, aga tol hetkel oli küll hirm Nägin ka igasuguseid varje akendest, aga usun, et see võis olla minu kujutlusvõime vili.
Ma arvan, et sa ise tead kui tõeline ja jube see asi oli ja keegi teine ei tea öelda kas see oli päris või mitte.

Ma olen näinud igast varje, mis esmapilgul tunduvad suht parana, kuid kui lähemalt vaadata, on sllele täpne ja loogiline seletus olemas. Näiteks olen näinud enda hommikumantlit pimedas, mis oli täpselt seisva, pikema mehe kujuga. Vaatasin et wtf. Siis kunagi nägin ühest aknast nagu mingi tüüp istuks laua ääres, vaatasin väljas sisse, a tegelt oli puuoks, mis omistas akna peegedusest täpselt istuva mehe kuju. Neid juhuseid on palju olnud. Kuid ühele asjale ei ole ma mitme aasta jooksul leidnud sobivat ja loogilist seletust: must vari, hüppas puu otsast alla(umbes 2 meetri kõrguselt), ilma vähemagi vaevata jooksis paar meetrit ja kadus.
Ehk siis jutu point on selles, et pimedas vormistavad esemed väga imelike kujusid, kuid väga paljud asjad on lihtsalt asjad.

Briti perekonna diivanis kummitab

Suurbritannias Bristolis elava perekonna sõnul on nende elutoa diivanis kummitus.

Hotelliteenistujana töötav Christine Strange selgitas, et vanast, pärandusena saadud diivanist hakkasid järsku kostma hääled, mis kogu aeg valjemaks muutusid, kirjutab newsvault.com.
«Ühel pühapäeva hommikul istusin diivanil ja jõin teed, kui istumise alt kostis kummaline häälitsus. Arvasin, et koer on end diivani alla peitunud, kuid teda seal ei olnud,» meenutas naine.

Ta lisas, et koer tuli teisest toast hääle peale diivanit nuusutama, kuid jooksis sellest siis ehmatades eemale.

«Diivanist kostvad hääled on läinud järjest valjemaks. Vahel on need isegi nii valjud, et meil on raske televiisorit vaadata,» selgitas inglanna.

Naise abikaasa Nigel Strange keeldub juba ammu sellele diivanile istumast.

Perekond on oma kummalisest diivanist rääkinud ka asjatundjatele ning nende arvates võib olla tegemist millegi üleloomulikuga.

Strange`id ei kavatse diivanist siiski vabaneda, vaid loodavad ekspertide abiga välja selgitada, mis neid hääli tekitab

POSTIMEES -kurioosumid-

Mm.. otseselt ei ole ise kummitust silmast silma näinud. Küll aga isa rääkis kuskil kuu aega tagasi, et ta oli õues, saagis talveks küttepuid. Oli üksi kodus. Silma nurgast nägi nagu oleks keegi üle õue läinud. Aias. Algul arvas, et on silmapete. Natukese aja pärast nägi uuesti sama asja silmanurgast. Et selgusele jõuda, läks ja hõikas, et kas keegi on. Vastust ei saanud.

Mul endal vist ei ole selliseid kõhedaid kogemusi, kuid mul sõbranna rääkis,et hakkas magama jääma ja vaatas ukse poole. See olilahti ja uksel seisis tume kogu. Kuigi need uksed ei püsi lahti vaid lähevad ise kinni.(H)

Meenub üks kogemus, mis ei ole otseselt minul endal aga minuga seotud. Oli see aasta tagasi. Elasin siis sõbranna juures vanas puumajas.
Tol õhtul läksin oma praeguse elukaaslase juurde ööbima. Sõbranna toas hakkas laest vett tilkuma (ülemise korruse naabrite pesumasin lekkis) ja ta otsustas minu tuppa minu voodisse minna magama. Kuna mul on kass, siis sõbranna mängis natuke kassiga ja jäi siis magama.
Olles kergelt juba unne suikunud, tundis ta kuidas miski rõhus ta jalgadele ja miski oleks nagu ta nägu puudutanud. Loogiline- kass. Aga kass magas oma diivanil omas pesas. Rahulikult.
Sõbranna siis arvas, et lihtsalt uni või miski, keeras teisele küljele ja uinus taas. Olles jälle suikuma jäänud tundis ta uuesti rõhumist jalgadele ja ta justkui kuulis, et keegi nagu oleks talle kurjalt öelnud "mine ära!"
Naersin, et mis ta siis läks ilma küsimata minu voodisse magama.
Ei ütle 100%-lise kindlusega, et asi oleks vaim olnud. Võimalik, et ta oli lihtsalt unesegane ja mitte magades oma toas võis segadusse sattuda.
Isegi peaaegu paanikasse sattunud, kui võõras kohas magama jäänud

minul on ka olnud kokku puuteid vaimude ja tontidega :mina ja mu sõbrannad kutsusime väla rohelise mehe me antsime talle porgandi ja mõlemalt poolt oli ilusti sirgelt lõigatud siis me läksime teise tuppa vahe peal ei käinud seal keegi ja kui vaatama läksime oli porgandit hammustatud

Mul on ka omad kogemused.ma läksin sõbrannadega koolist koju .olime mänguväljakul kui nägin oma pinginaabriga seal nägu me olime ehmatusest peaaegu, et pisarateni läinud.hiljem läksime iga päev mänguväljakult mööda ja veetsime seal umbes veerand tundi asja uurides.me leidsme sealt palju asju mis meid aitaksd uurimisel.NB!SEE JUHTUS AASTA TAGASI.