Lihtsalt ma ei saa aru - elu mujal peab olema

ta mõtles üldse...põhinumbrid küll, sest peale 0;1;2;3;4;5;6;7;8;9 hakkab jälle 10;11;12;13 jne.......

Mateeria on tühjus. Meie maailm on tegelikult täiesti tühi. Jah, osakesed jagunevad küll prootoniteks jms, vähimad algosakesed on kvargid vist, kuid ainuke asi millest nad koosnevad on tühjus, ja seda väidavad ka füüsikud. Sest tegelikult jagunevad osakesed tühjusesse -- lõputult, kui teile nii meeldib öelda. Seega ei saa olla võimalik, et maailm on just selline nagu ta on, see võib samahästi olla ka hoopis teistsugune, kõik on justkui meie endi ettekujutuse vili, tühjus võib võtta ükskõik missuguse vormi.
On täheldatud, et osakesed tekivad ei kusagilt ja kaovad ei kusagile, keset tühjust. Tegelikult ei ole siin maailmas mateeriat, ei sind ega mind, kõik on üks -- tühjus, mis tegelikult väljaspoolt vaadatuna võib olla selles suuremas maailmas mingi mateeria ja osakesed on lihtsalt tühjuse nimelise mateeria nn keerised -- viimane on minu teooria.

Teine keeruline asi millest on raske aru saada, on nende osakeste liikumine. Kujutame ette, et on üks tühjusest tekkinud osake keset tühja ruumi, ruum on täiesti tühi, ta on ainuke oskae. Nüüd miks ta liigub paremale selleasemel, et liikuda vasakule? Hiljutiste teooriate ja teaduste kohaselt toimub ühel osakesel korraga mitu liikumist, kuid kurat, kes sellest küll aru saab?
Teine võimalus on, et üksikut osakest ei eksisteeri, eriti kui arvestada asjaolu, et osakesed võivad jaguneda lõputult. Ja seega võime väita, et iga vahemaa tagant mõjub osakeste vahel mingisugunegi jõud ja sellest ka osakese suund?
Või sõltub osakese suund lihtsalt tühjuse nimelise mateeria liikumisest. Seda mateeriat võib siis kujutleda kui veena mis on täis keeriseid ja ainet võib kujutleda nendest keeristest tekkinud kujuna -- keeruline, aga jah.

Muidugi arvan ise, et me ei suuda ette kujutada seda, mida me näinud ei ole, ja kuna me pole väljaspool maailma käinud, siis ei suuda me ka maailma mõista. Me saame mõista ainult keskkonda milles me elame. Universum jääb igavesti saladuseks.

taaskord pean mainima et olen stringiteooria osas vägagi äraootavas seisukorras
kui suudetakse tõestada stringide olemasolu, seletab see nii mõndagi

Tsitaat:Algselt postitas: celtic
taaskord pean mainima et olen stringiteooria osas vägagi äraootavas seisukorras

Ootaks minagi. Ka stringide "vanematelt vendadelt" - braanidelt.
Mis aga sellesse puutub, et

Tsitaat:Algselt postitas: kal
Mateeria on tühjus.

jne, siis:
Tühjusel ja tühjusel on vahe. Kui me ütleme, et "Tuba oli tühi", siis harilikult tähendab see seda, et toas ühtegi inimest polnud. Aga võib tähendada ka seda, et
- lisaks inimeste puudumisele polnud toas ka mingeid asju;
- lisaks eelnevale oli sealt õhkki välja pumbatud;
- lisaks eelnevale oli tuba ka ideaalselt ekraneeritud, niiet mingid välised väljad (magnetväli, raadiolained, valgus jms) ei suutnud sinna tungida;
- lisaks eelnevale oli tuba vabas langemises, miska raskusväli tema sees oli kõrvaldatud.
Kõikide väljade "nullvõnkumised" tuppa muidugi jääksid, sinna pole miskit parata.
Sinu tühjusekujund, kal, on kahepalgeline – üheltpoolt kasutad Sa teda maailma tunnetamatuse (filosoofiline realtivism) kinnitamiseks, teisalt on aga Su tühjus vägagi omadusterikas – temas sünnivad-eksisteerivad-kaovad osakesed-keerised (mida miskit ots pidi mõõta ja isegi kasutada saab) jne. Niiet öeldes, et “Mateeria on tühjus” – ega me polegi eriti midagi öelnud! Sisukam tõde on palju konkreetsem.
Kui Sa aga ütled, et

Tsitaat: Me saame mõista ainult keskkonda milles me elame. Universum jääb igavesti saladuseks.

siis – kas me ei elagi Universumis? Muidugi selle ühes väikeses nurgakeses, kust me aga järjest kaugemale välja piilume. Kui Sa aga tahad lihtsalt väita, et kogu tõde Universumist ei saa me kunagi teada, siis seda võiks isegi uskuda. Vastupidine oleks ju igav ja kurb!

Ma püüdsingi väita seda, et see mis on meie jaoks tühjus universumis on tegelikult mateeria, olek.
Sinu sellel tühjuse seletamise puhul ei saagi tühjust eksisteerida, sest siis ju poleks midagi, kaasaarvatud universumit. Seega jääb üle ainult rääkida tühjusest mis midagi võimaldab, tühjusest kui massist, näiteks.

Ja see, et me ei suuda ette kujutada seda, mida me kogenud pole, peaks tähendama seda, et meil ei saa olla õrna aimugi mis on selle universumi taga ja mis on selle alge.



Muudetud: 2-5-06 kell 17:32:26 kal

Muudetud: 2-5-06 kell 17:32:58 kal

Tsitaat:Algselt postitas: kal
Ma püüdsingi väita seda, et see mis on meie jaoks tühjus universumis on tegelikult mateeria, olek.

Jah, ega me siis ilmselt eriti vaidlegi ... pisut liialdades võib ka öelda, et kogu füüsika areng ongi olnud tühjuse tundmaõppimise lugu. Näitena võib tuua kujutluste arengu elektromagnetvälja kohta, mis esialgu oli teatud abivahend selgitamaks laengute vastastikmõju läbi tühjuse, omandas aga seejärel iseseisva eksistentsi õiguse (raadiolained) ja mis - on olemas isegi siis, kui teda olemas ei ole - st, et teatud kvantefektid (nullvõnkumised, Casimiri efekt, Bohm-Ahranovi efekt) on olemas ja mõõdetavad ka siis, kui EM väli klassikalises mõttes puudub (pisut pikemalt oli sellest juttu siin).

Tsitaat:Ja see, et me ei suuda ette kujutada seda, mida me kogenud pole, peaks tähendama seda, et meil ei saa olla õrna aimugi mis on selle universumi taga ja mis on selle alge.

Jah, kui rääkida asjadest mis on (ja põhimõtteliselt jäävadki) väljaspoole meie tunnetuse piire, siis ei saagi meil neist olla isegi "õrna aimu". Ja on siis rohkem nagu usu-maitse-kokkuleppe küsimus öelda, et nad siiski seal piiri taga olemas on. Või ei ole. Samas küsimus sellest, mis oli nt enne Suurt Pauku, ei pruugi olla taoline küsimus - igatahes on selle kohta juba ilmunud mõningaid teaduslikke hüpoteese.

ma ka olen universumi peale mõelnud aga avastasin et oioi liiga
palju korraga ei tohigi!

aga mingil põhjusel tulevad mulle ka enamasti sellised naljakad (et mitte öelda väärakad) mõtted nagu

Tsitaat:Algselt postitas: Zpikerdaja
Mõtlesin...äkki oleme hoopis elektronid tiirlemas aatomituuma ümber??

igatahes..keegi ütles ükspäev et sirgjoon jõuab
samasse punkti tagasi kust ta algas..
sellest ma ei mõista ka aru mitte

Tsitaat:Algselt postitas: Lenore

igatahes..keegi ütles ükspäev et sirgjoon jõuab
samasse punkti tagasi kust ta algas..
sellest ma ei mõista ka aru mitte

Ehk olin see mina, aga kui oli keegi targem ja kes seda paremini põhjendada oskas, siis sa võiksid siia mõne viida anda

ma ei ole küll ühtegi korraliku põhjendust leidnud
aga äkki oli see lihtsalt mingi järjekordne matemaatiline anomaalia
et võrrandite teel leitakse mingi väärakas tulemus mis ei ole mõistuse ega
loogikaga võetav

bah..matemaatika ei ole mul just mingi tugev külg

sellegipoolest.. tsiteerin persoon X'i: siis, et Eukleides ütles, et punktil ei ole suurust -
on null suurusega [...] et geomeetriline sirgjoon on kõige lühem tee kahe punkti vahel. sirgjoone pikkus ulatub lõpmatuseni aga laiust sellel ei ole. ehk siis siuke võimalus on kyll, et kui lõpmatust saab mingiks punktiks nimetada siis sirgjoon jõuab samasse punkti tagasi lõpmatuses, aga see on mingi ülimalt filosoofilne ju..

ja tsiteerin veel: ..et ta päris samasse punkti jõuaks siis oleks vaja aru saada mingist Einstein'i ajapaindumise terooriast... relatiivsusteooriast kus on mingid siukesed graafikud, et valgus ja aeg painduvad...

sirget joont ei olegi olemas, et ongi aja ja ruumi paindumine ning ükski joon ega pind ei saa laieneda lõpmatuseni, sest et ei ole olemas sirgeid jooni peale meie nägemise joone mis on seatud horisondi järgi

:o

Muudetud: 2-6-06 kell 15:22:56 Lenore

tegelikult kui tuua sisse Einstein, siis ka planeedid mis tiirlevad ümber päikese... kulgevad sirgjoont pidi.
arvatavasti sealt ka see teadmine.

päike, kui suure gravitatsiooniga keha painutab aegruumi enda ümber... sama tulemuse saab kui linale asetada raske kuul - kuul vajutab linale lohu.

sama on päiksega... ning planeedid kulgevad ümber päikese poolt moodustatud lohu külgi. kui lohk sirgeks lükata siis jääb planeedi trajektooriks sirgjoon.

Meie oleme Universumist avastanud umbes 0.00000001 % isegi vähem ... Seega mida pole nähtud seda ka ei usuta , tänapäeva inimesed on liiga kinni oma Elus et mõelda reaalselt millegi üle , seda juhtub iga inimesega , see on lihtsalt tema arusaam kõigest , ta mõtleb lihtsate asjade üle millest ta aru saab , mitte selle üle mida ta ei mõista ,
eriti võib seda öelda Ameerika kohta , ameerika on tegelikult kõigi maa peal olevate rahvaste segu , ikkagist ju alguses läksid sinna Inglased , prantslased , hollandlased , peale seda hakati importima sinna mustanahalisi , siis hakkasid inimesed sinna rändama ning lõpuks segundusid kõik maailma rahvad ühte kohta ja vaadake mis välja tuli , täielik lollus ja taunsus , inimesed kes seal elavad ei tea isegi seda et maailmas on selline koht olemas nagu Eesti , kuigi meie teame kõiki maailma riike peast juba 15 aastaselt , inimesed erinevast riigist mõtlevad ka teisiti , sest nemad saavad asju aru ainult oma emakeelest , kui inimene sünnib ilma siis saab talle varsti selgeks oma emakeel , mille järgi ta hakkab asju aru saama ning mõtlema .

Universum on täielik mõistatus meile , väga väike võimalus on et meie oma eluajal seda näeme kuidas inimene kuu peale oma esimese koloonia rajab . Ei näe me ka seda kuidas esimene inimene näiteks saturni peale ronib . Inimesed arenevad hetkel ülikiirelt edasi , elu muutub elektrooniliseks , kõik asjad hakkavad funkama elektri jõul , mis võibolla varsti otsa saab , maavarad on otsa lõppemas , kui häda käes siis inimesed hakkavad oma peaga mitte persega mõtlema ning juhtub ime , me leiutame mingisuguse mooduse kuidas hakata elama teistel planeetidel , suudame ennast säilitada .
Seda tehes saame me suurema väljaaate Universumile ning ei mõtle enam selliseid rumalaid mõtteid nagu kas jumal on olemas või mis seis jalgpallis jäi. Usun et peale selle sammu võtmist avastame me uusi elusorganisme oma galaktikas/naaber galaktikas , kellega me kas sõbruneme või sõdima hakkame , täpselt samamoodi nagu filmides .
On veel võimalus et Galaktika on vaid üks aatom mingisugusest suurest kogusest , või on Galaktika hoopiski mingisugune katseprojekt kõrgelt arenenud rassile , kes seda uurivad ja millega lõbu eesmärgil mängivad/jamavad .
Tõesti , mis jura ma ajan , kui hakata rääkima mingisugusest asjast mida ise ei mõista siis võib tõesti sellist jama hakata ajama nagu ma präegu ajan , ei suudagi uskuda mida kõike me Universumist leida võime , tegelikult on võimalik jällegi et käib üks väike nõks ning me kaome siit universumist igaveseks , mingisugune meteoriit mis on juba miljon aastat meie poole kohutanud tabab meid ning me ei saa mitte midagi sinna parata , me lendame lihtsalt ribadeks ning meist ei jää mitte muhvigi järgi peale selle ameerika lipu kuu peal .

Universumi võib lahti mõtestada kui matrixi , ainult suur lõpmatu hulk numbreid , millest me aru ei saa, ja seda osa millest me aru saame kutsume me matemaatikaks .

Universumil on kindlasti olemas lõpp , nagu on ka lõpp olemas glaktikal ja põhimõtteliselt kõigel ( elul ) , kuid on vaid aja küsimus millal me selle leiame , kui leiame , kui meie rass peab vastu selle ajani . Sellest asjast ei tasu mõelda kuna nigunii midagi huvitavat meie eluajal ei juhtu , Meie peaksime elama oma elu lihtsalt edasi ilma reaaltajuta , mõtlema selle peale mida selga panna kooli , kuidas öelda kellegile kes sulle meeldib et sa meeldid mulle , olla koguaeg mõttes ning unistada asjadest mis pole tegelikult olemas , vaielda ning kakelda oma sõpradega, mõelda millal ja kus pidu pidada või savu tõmmata . Deem kuhu ma selle jutuga jõuda üritan.. lihtsalt reaaltaju kadus ära ning ma jäin mõttesse mis ma kirjutan. Peaks magama sättima juba , sattusin liiga hoogu ja unustasin isegi selle ära et ma unine olen , ei viitsi oma juttu üle kontrollida ega vigu parandada mida ma kohe kindlasti teinud olen . Head ööd , swarm

Inimestele on põhimõtteliselt tajutav ca. 3% terviklikust tegelikkusest (see on tunduvalt enam kui 0,0001%).
Seda on üsnagi palju.

97% osas võime vaid saada teavet nendelt, kel on võimalik tajuda enamat.

Reaalsuse avaram tunnetamine on võimalik, kuid enamus inimesi on valinud mitteteadmise, sest teadmine on liiga piinarikas ja vastutusrohke. Kergem on mitte mäletada.

Veel enne 2000.a. paljut varjati, et inimesi säästa.
Nüüd on teavet rohkem, kuid enamus inimesi valib ikkagi mitteteadmise, sest alateadvus takistab informatsiooni vastu võtmast; teadmatus on kergem.

Mind huvitab mida siis varjati meie eest?

NB!Tegin uue kasutaja sest vana ******* ära.

Lugesin nüüd need pikad postid läbi ja teen isikliku mõtiskluste postituse!
Esiteks, et ma ei suuda leppida lõppmatusega, et see on ja läheb ja lähe ja läheb jnejne. Sealmeie galaktik piiri taga ja sellistes kohtades kuhu päike ei ulatu on absoluutne null. Seal ei ole midagi järelikult ei saa seal olla ka füüsika seadusi:!?
Kust tuli suur pauk millest see tuli kas ta lihtsalt tuli tühjusest mis oli enem seda kas oli mingi suur planeet või päike või lihtsalt ühel hetkel juhtus midagi ebanormaalset. Kas äkki sai kõik alguse energiatest, kuidas tekkis esimene tahke asi ?! Kust tuli esimene energia kaua on ültse see reaalsus olnud, me oleme täiesti mõttetud tegelikult elu on ka täiesti mõttetu peale selle, et meile on antud meie väikeses ajas ja ruumis arendada ennast! Aga mõtle nüüd, et tegelikult ei olegi mingit suur saladust tglt ei ole mitte midagi sest alguses kunagi ei olnud mitte midagit ei olnud meid kes oleksime saanud selllele mõelda ega midagi. MUl jookseb juhe kokku kuna ma pole kunagi nii kaugele mõelnud mul hakkab pea valutama! TEkib selline mõttetu tunne, et tglt ei ole midagi mitte midagi olemas ja mitte midagi ei ole pärast ja enem ja ültse ei ole mitte midagi.
Jäin mõtlema, et ega tglt ei ole ju maakeral võimalik sirget joont tõma joon mis oleks igapidi sirge mitte ühtpidi, sest joon jääks alati kumer natikenegi kasvõi.
Hakkan kohe Einsteini teoorijaid uurima sest tõsiselt need on huvitavad!
Üks mõte tuli veel. Meie ümber põhineb kõik samamoodi on tuum ja selle ümber liiguvad prootonid neutronid ja igas rakus on tuhandeid molekule ja prootoneid neutroneid. Meie päiksessüsteem on samasugune keskel on raskus ja selle ümber liiguvad teised. Vahest püüan ma end lohutada sellega, et mõtlen sellele, et äkki oleme me niiväikesed teiste jaoks et me võime olla teises reaalsuses mõne inimese käe raku sees ja väiksemgi asi nahakoorumine mida iganes võib muuta meid igaveseks. Aga tekib küsimus kas neil oleks aeg sama mõistega äkki oleks vahe nii suur, et meie galaktika ei suudaks kunagi nende 1 sekundit läbi elada!? Aeg on suhteline ja see mida me teeme on suure algust. Poleks teoorijaid siis poleks olnud nende tõestajaid poleks ka olnud meid !!

Tsitaat:Algselt postitas: ffr
igakord kui hakkan mõtlema universumile jään s0ügavalt mõttesse, et kuidas see kõik saab võimalik ollla, me elame mingil planeedi peal mis on sa mingist lõpmatta suurest universumist,ja avalikult ei tunnistata UFOde olemasolu, sest see on ju nii ebareaalne et meie oleme ainuykesed kes siin universumis olemas oleme,kindlasti vägakaugel on tehnoloogiiselt vära arenenud olendid,ja need mustad augud,vms mis vaatepilt võib küll olla meist väga kaugel teistes galaktikates,mis seal toimub jms.see on lihtsalt nii uskumatu,ma tahaks nendele küsimustyele kunagi vastust saada, sooviks kohtude maa väliste olenditega.Oh jah
Unistused PS! (ma soovin sõbralikke tulnukatega kohata,mitte mingite katsette tegijategaa,sooviks E.T kohtuda,ta oli sõbralik)

Muudetud: 27-4-06 kell 19:41:55 Hallucigenia

Kindlasti pole me yksi , sama moodi m6tlevad kusagil teisel planeedil mingid ufod et me oleme terves universumis ainukesed targad olendid, ja et ainult nende planeedil on elu.

Njah inimintelekt pole piisavalt tark et veel universumist "täielikult" aru saada! aga küll jõuab millalgi ka meie kord ^^"

Tsitaat:Algselt postitas: miraioh
Njah inimintelekt pole piisavalt tark et veel universumist "täielikult" aru saada! aga küll jõuab millalgi ka meie kord ^^"

Tark? Aga kui on mingi takistus ,mis seda ei lase ja aru saamine ei ole asjakohane?