Meie galaktika keskel on tohutu must auk?

Aga miks need kehad, mis sinna sisse kukkumas on, midagi muud ei kiirga. Igasugu alfa ja beta kiirguse ja madalama sagedusega elekrtomagnet laine ei ole nii kergesti uuritav või on kogustes tühine võrreldes gammakiirgusega ?
Või oli mul selles osas õigus, et gammakiirgus on lissalt ainsana nii võima vms., et on võimeline põgenema musta augu lähedalt, ainult, et pinna poolt, mitte seest ?

Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Aga miks need kehad, mis sinna sisse kukkumas on, midagi muud ei kiirga. Igasugu alfa ja beta kiirguse ja madalama sagedusega elekrtomagnet laine ei ole nii kergesti uuritav või on kogustes tühine võrreldes gammakiirgusega ?
Või oli mul selles osas õigus, et gammakiirgus on lissalt ainsana nii võima vms., et on võimeline põgenema musta augu lähedalt, ainult, et pinna poolt, mitte seest ?

Kõigepealt mis EM kiirgusesse puutub - auku kukkuva aine EM kiirguse spekter on tegelikult (osakestevaheliste põrgete tõttu) ülikõrge temperatuurini kuumutatud aine (plasma siis antud tingimustel) soojuskiirguse spekter, lihtsalt kui temperatuur on nii kõrge, siis kiirguse intensiivsuse spektraalne maksimum nihkubki röntgendiapasooni (gammapiirkonda üldiselt siiski mitte) - see tähendab tegelikult miljonikraadiseid temperatuure. Tuleb muidugi ka nähtavat ja raadiokiirgust (palja silmaga vaadates peaks must auk olema üks väga ere asi!) aga röntgenkiirgus on kõige intensiivsem.

Mis puutub alfa- ja beetakiirgusesse (elektronid siis), siis peaks neil tõesti raskem olema musta augu käest pääseda (kuna need osakesed erinevalt footonist omavad seisumassi). Ka saab siin jutt olla vaid juba olemasolevate alfa- ja beetaosakeste kiirendamisest paokiirusteni (nende tekkimiseks osakeste põrgetel on vaja veelgi suuremaid energiaid).

Põhimõtteliselt on Su oletused seega õiges suunas.

Äkki see must auk hoopis paiskab välja mateeriat. Et nii nt laieneb meie galaktika. Korrapäratud "galaktkad" võivad olla korrapäralistest eraldunud tähtede kogumid. Mida arvata sellisest teooriast.

Tsitaat:Algselt postitas: jokker
Äkki see must auk hoopis paiskab välja mateeriat. Et nii nt laieneb meie galaktika. Korrapäratud "galaktkad" võivad olla korrapäralistest eraldunud tähtede kogumid. Mida arvata sellisest teooriast.

Siis ei saaks ta nagu olla must auk definitsiooni järgi ... sest sealt ei pääse midagi välja (kui Hawkingi kiirgus maha arvata, mis vähegi suurema musta augu korral tühine on). Mis galaktika(te) evolutsiooni puutub ... sellest ehk oskab mõni siin foorumis midagi enamat arvata - et mis probleemid ja kas pakutud viisil neid lahendada annab ...

kuskilt lugenud siit, et must auk imeb sisse igast kraami ja lõpuks paiskab kõik välja
oleks vo tõenäoline, et kunagi eksisteerinud miskisugused teised galaktigad, siis imase suur must auks sisse ja miskilt maalt paiskas välja tekitades nii uue galaktika

miks ta peaks välja sülitama?

kogu see musta augu evolutsioon on suuresti teoreetiline astrofüüsika. keegi ei tea veel kui kaua must auk eksisteerib ning kui suurt massi tähetükike lõpuks omab.

Musta augu eluiga (kui miski teda väljast ei "toida" ja ta kaotab oma massi vaid tänu Hawkingi kiirgusele) = (musta augu mass/Päikese mass)kuubisx10astmes66 aastat. Võrdluseks Universumi eluiga (Suurest Paugust) = umbes 1,5x10astmes10 aastat.

Tsitaat:Algselt postitas: jokker
kuskilt lugenud siit, et must auk imeb sisse igast kraami ja lõpuks paiskab kõik välja
oleks vo tõenäoline, et kunagi eksisteerinud miskisugused teised galaktigad, siis imase suur must auks sisse ja miskilt maalt paiskas välja tekitades nii uue galaktika

Must auk paiskab pidevalt välja gamma osakesi, ehk siis see on suur gammakiirguse allikas. Sinust endast võib ka saada gammakiirgus, kui must auk sind sisse imeb ja uuesti välja "sülitab"

kas suur sisemine rõhk lõhustab aatomi?

Tsitaat:Algselt postitas: Medavo
Must auk paiskab pidevalt välja gamma osakesi, ehk siis see on suur gammakiirguse allikas. Sinust endast võib ka saada gammakiirgus, kui must auk sind sisse imeb ja uuesti välja "sülitab"

Siin tuleks pisut täpsustada - reaalsete (kosmiliste) mustade aukude (ütleme nii mõned päikese massid) korral on gammakiirguse allikaks auku kukkuv aine. Enne kui ta auku kukkuda jõuab, kiireneb, kuumeneb ja tiheneb ta kõvasti ja muutub intensiivse röntgenkiirguse (ehk ka gamma, ei mäleta täpselt) allikaks. Seega võib öelda, et mälestus Sinust jääb ligimestele alles röntgenkiirgusena, mitte et Sa "uuestisünnid" gammakiirgusena (nii oleks pisut täpsem). Must auk kiirgab aga ise ka siis, kui midagi temasse ei lange - see on aga (reaalsete kosmiliste mustade aukude korral) väga pikalaineline kiirgus. Paari Päikese massiga must auk kiirgab sellist nn Hawkingi kiirgust nagu keha, mille temperatuur on üks kümnemiljondik kraadi üle absoluutse nulli - aga see on muidugi praktiliselt avastamatu, kuna juba reliktkiirguse fooni temperatuur Universumis on paar Kelvini kraadi.

Tsitaat:Algselt postitas: celtic
kas suur sisemine rõhk lõhustab aatomi?

Mida Sa silmas pead? Neutrontähtedes surub suur väline rõhk aatomte elektronkatted tuumaga kokku, elektronide ja prootonite liitumise tagajärjel saavad neist neutronid ja kogu neutrontähte võib mingis mõttes vaadelda ühe suure aatomituumana (millel puudub muidugi elektrilaeng). Radioaktiivsete tuumade lagunemist võiks, jah, vast kirjeldada teatud efektiivse siserõhu toimena (samanimeliselt laetud prootonite tõukumisest), aga see pole eriti täpne mudel ja tuumaprotsesside kirjeldamiseks on olemas paremaid.

Auk (objekt Sgr A*) olevat väiksem, kui esialgu arvatud, tema läbimõõt olevat umbes võrdne Maa kaugusega Päikesest (link).