Postitused: 216
Teemad: 5
Liitus: Aug 2004
Nu kirna mõisas võetakse ju kummituste nägemise ja ekskursiooni eest raha ja kuna saade oli sellest kohast siis oli see sellele kohale ka reklaam , ehk siis müük (kommerts).
Postitused: 216
Teemad: 8
Liitus: Apr 2007
Tsitaat:Algselt postitas: noltsik
Nu kirna mõisas võetakse ju kummituste nägemise ja ekskursiooni eest raha ja kuna saade oli sellest kohast siis oli see sellele kohale ka reklaam , ehk siis müük (kommerts).
Heheee

ma sain nüüd targemaks
On nõnda lood: üks tärkab, teine vaibub,
lein kondab mööda maid ja külasid,
ent eluõhtul pole ikka aimu,
kui mitu korda jätsid hüvasti.
Postitused: 85
Teemad: 2
Liitus: Apr 2006
Kas jutt käib (Kirna mõis) sellest saatest, kus saate lõpupoole see 'suur nina' ise vaimuna ringi patseeris? Huumor.
Not so much living life as observing it.
Not so much observing life as ignoring it.
Postitused: 18
Teemad: 0
Liitus: Sep 2006
siit samast foorumist jäi silma sarnane kogemus
Tsitaat:Algselt postitas: payn2
et nihuke lugu siis et, kunagi kui sõbraga sai ratastega sõitmas käidud me tegelt sõitsime üpris kodu ligidal aga siis kui me metsast möödusime (mina sõitsin tagapool) siis mul tuli niuke imelik natuke nagu külm ja kuidagi imelik tunne ja vaatasin metsa ja seal seisis mingi kogu tundus natuke inimese moodi põhiliselt oli temast näha üksnes musta varju, aga tema äärjoon oli väga selge mitte hägune siis kui ma teda märkasin oli ta täiesti sirgu silma järgi oli ta natuke üle 2 meetri ning tundus justkui nagu tal oleks olnud kivi ühes käes (seal juures olid kohe väga suured kivi hunnikud mis olid kõrvalt põllupealt aastatega korjatud) aga siis ma hõikasin enda sõpra kuna nihuke suur hirm kui mitte öelda et paanika tuli minu sisse ja ma olin ratta juba peatanud ja ei suutnud enam peale sõbra hõikamise midagi teha aga siis see kogu tõmbas küüru ja kadus väga kiiresti puude vahele, sel hetkel hirm natuke kahanes ja ma suutsin jälle liigutada ütlesin sõbrale et me hästi ruttu minema sõidaks ja seni kuni me veel metsa äärt mööda sõitsime siis juba üritasime küll rohkem põllu peal sõita oli pidevalt tunne et meid jälgitakse. hiljem seletasin ka sõbrale mida ma nägin ja me mitmed aastad ei läinud isegi selle metsa ligidale.
Maailm on komöödia neile,kes mõtlevad ja tragöödia neile,kes tunnevad.