Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Ajaaugud ja portaalid
#1
Tere!
Nimelt huvitab mind selline teema nagu ajaaugud/portaalid.ma ei tea nende täpset nimetust aga point on selles et inimene võib sellesse sattuda ning enda arust olla ära 5minutit ja kui kuidagi tagasi pääseb on mööda läinud 5 aastat.
Minu füüsika õpetaja(kusjuures ei ole psühho kuskil 30.nendates)rääkis ükskord et ta on ise noorena sattunud Pärnus ühes kohas ajaauku.Ta ei saanud aru mis toimub oli kuskil 16.aastane.ütles et ümber ringi olid vanaeagsed ehitised ning ta eksles ringi kuni tuli mõttele ei tea kust küll,et otsib üles kõige viimasena ehitatud hoone.Kuidagi selle hoonega seoses pääses ta tagasi.tal on nii juhtunud 2 korda.Tahaksin teada et kas kellelgi on omal kogemusi ja kas keegi oskab seletada et kuidas need niiöelda ''uksed'' tekivad?Smile
Vasta
#2
Kuulduste järgi olevat ka Kaiu rabas sarnane effekt olemas. Mitte just ajaauk aga aeg käiavat seal aeglasemalt. Viimane kord kui paralased seal käsidi prooviti ju stopperitega ka asja.
Vasta
#3
Tunneb vanarahvaski neid lugusid:

E 7227/7229 (5) < Rõuge khk - Märt Siipsen (1895) Mt. 470 Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Isa õpetus surmavoodil Kord jäänud üks isa raskeste haigeks ning arvanud isegi, et enamb üles ei tõuse. Siis kutsunud ta oma aindsama armsa poea haigevoodi ette, et viimist tahtmist sellele tääda anda. See ei sündinud mitte vara ega maja pärast nagu tõistel surejatel see viisiks on võetud, vaid koguni tõise asja pärast, mida keegi paljo meie aeal ei tee. Isa õpetus olnud nõnda: "Kuule, mo kallis poeakene, kui ma nüüd suren, siis mata mind ausaste maha nago keik ilma inimesed oma vanematega tegevad. Ja siis, kui sina noore naese võtad ja pulmalistega laulatuselt kojo poole sõidad, siis pead sina oma pruudi juurest vankrilt maha astuma, mo haua pääle tulema ja sääl palvet tegema ning lõpetuseks veel "Meie isa" lugema. Vannu see pääle, mo poeg, et sina seda tõeste teed." Ja poeg vandus selle pääle. "Hea küll," ütles isa. "Pisut on neid lapsi, kes oma vanemaid rõõmu sees mäletavad siin ilmas. Aga kas neid ühteainust leida on, kes oma rõõmu sees vanemaid siis mäletavad, kui nad jo ammugi hauas magavad. Siis, poeg, nüüd loodan ma seda sinust, et sa oma vannet täidad ja pead, mis sa oma isale haigevoodis oled lubanud. Sina ei pea seda ealgi kahetsema*." See oli nüüd isa õpetus poeale, mille pääle ka vanamees paari päeva pärast ära suri, nõnda kui ta ise oli ette arvanud. Paari aasta pärast võttis poeg naise ja pidas pulmi, aga oma isa sõnad seisivad tal ka pulma aeal meeles. Kui ta nüüd oma noore pruudiga ja uhke pulmarongiga laulatuselt tulles surnuaiast mööda kojo poole sõitis, käskis ta kutsarit kinni pidada, sest tema tahta surnuaeda natuke sissi minna oma isa haua pääle palvet tegema. "Kus sa selle aruga lähad," ütlesivad pulmalised ning ka pruut. "Eks sul pärast muul ajal palvet aega teha ei ole. Ära ole narr!" Aga poeg armastas oma isat ja ei hoolinud pruudi ega ka pulmaliste keelmisest ühtegi. Ta kiskus ennast väe kombel nende käest lahti ja jooksis surnuaiale, kõigist tõistest haudadest mööda oma isa hauale ja langes sinna põlvil maha palvele. Kui ta nüüd palvet isa eest oli lõpetanud ja tema hingele taevalikko rahu soovinud, tõusis ta põlvede päält ülesse, aga nägi nüüd ehmatusega, et tõine pool hauda lahti oli ja kena trepp sinna alla läks. Ta vaatis kummardades alla ja nägi oma isa sääl seisvat ja talle käega näitavad, et ta alla peab astuma. Ta astus trepist alla ja langenud oma isale kaela, pruuti ja pulmalisi unustades. Kui nad tõinetõist olivad suudelnud, ütles isa: "Hea poeg, kallis poeg. Sa oled oma sõna ja vannet pidanud. See ei pea sulle mitte tasumata jääma. Ma pistsin oma pead kalmukünkast välja, kui sina pulmarongiga tulid. Ma arvasin iseeneses, vist on ta mind unustanud ja sõidab mööda. Aga kui suur oli mo rõõm, kui sa aeda sissi astusid ja mo haua pääl palusid. Oh kui kallis ja armas oli so palve! So silmapisarad sadasid kui kuldpisarad alla mo halli pää pääle ja mulle anti luba õndsate seast sulle vasto tulla, sind teretama. Keegi surelik pole niisugust luba veel saanud ega saagi vist saama. Tule nüüd, poeg, mo elupaika ka vaatama, kuidas ma elan. Las noor naene oota, see ei tee viga." Nüüd lükkas isa ühe kuldvärava lahti ja koguni tõine ilm seisis nende ees. Sääl olivad inimesi ja inglid tuhandaid. Keik valge siidiriidedega ehitud, ka minu isa sai inglitest tõiste riietega ehitud. Ainult minul olivad ja jäivad needsamad riided, kellega mind isa sissi viis. Keegi ingel tahtis minule küll uusi riideid anda, aga tõine keelis ära ja ütles: "Ei ole tarvis, tema lähab tagasi." Ma seisin nägo kohkunud oma isa kõrval, keik seda au ja ilu nähes, mis nii ütlemata imelik oli, et seda keegi üles ei või rääkida. Sääl seisivad kõrge koori nägu pilve pääl, suur muusikukoor oma kuldsete mänguriistadega. Mo isa nikutas peaga nende poole ja palus mulle kolm tükki mängida. Oh kui ütlemata ilus ja armas oli see mäng! Kui muusik lõppis, ütles isa mo vasto: "Poeg, nüüd peame lahkuma, aga mitte enamb kauaks. So pruut ootab sind." Mo isa saatis mind kuldväravast läbi trepi juure, sääl andnud nad veelkord tõinetõisele suud, jätnud jumalaga, mille pääle poeg hauast välja astunud. Aga pulmarongi enamb mitte kuskil! Sääl seisnud keegi tundmata mees ühe haua pääl ja nutnud. Ta küsinud pulmarongi kadumist selle käest, see vastanud: "Seda on kolmsada aastat tagasi, nõnda kui kirikoraamatud tunnistavad, kui üks peigmees surnuaeda ära kadunud ja pruudi ootama jätnud. Ega sina ometa see mees ei ole?" - "See ma olen jah," ütelnud peigmees. Kolm lugu laskis isa mulle mängida ja seda aega polnud ilma aea järele rohkem arvata kui kolm minutit. Oh, ma igatsen väga oma isa ja pruudi järele. Maailm näitab mulle väga kale." Seda üteltes langes peigmees pihuks ja põrmuks kokku, mida keik surnuaias oleja mees oma silmaga päält näinud. Nõnda saanud siis peig oma pruudi ja isa juure. Jutt Villandi poolt perit.

* see isa lubadus jääb loo lõpu taustal küll pisut arusaamatuks
Vasta
#4
Vaata varasemat infot see on juba siin olnud.
Vasta
#5
Tsitaat:Algselt postitas: HUGOTH
Vaata varasemat infot see on juba siin olnud.

Energiasambad ja värav teise dimensiooni teemas.
Vasta
#6
selge!Smile
Vasta
#7
ma olen selistest aja aukudest kuulnud. Mu onu rääkis kuidas kunagi sõja ajal oli mees kadunud olnud umbes kaks ja pool kuud kuid kui ta välja ilmus oli ta imestanud sest enda arust oli vaid vanase mõisa keha kergendama läinud!!! (i)
Vasta
#8
Tore lugu see Rõuge kihelkonna lugu, hea, et neid vanu lugusid kirja pannakse!

Head lugemist ajaaukude kohta leidub ka
J. Randlesi, P.Houghi raamatus Mõistatuslike nähtuste entsüklopeedia. Tln.1998, lk.99-110.
ja
Sünnimaa kirjastuse raamatus Ajarännud (1997).
Siin inglise keeles ajarändude kohta:

http://en.wikipedia.org/wiki/Time_travel

[Muudetud: 15-3-2009 Müstik]
Vasta
#9
Kõik jutuks olevad "ajakao" lood on tüpologiseeritavad kahe näitaja järgi:
1. Kui kaua "ära oldi"?
2. Mis äraolijaga sellel ajal juhtus?

1. Ajakao kestvus küünib ilmselt minimaalsest tajutavast ajavahemikust kuni aastasadadeni (nagu ülaltoodud loos), taoliste sündmuste sagedus/seletatavus-usutavus on sellega vististi tugevas korrelatsioonis: sekundite-minutite või isegi tundide pikkune mälukaotus, ilma, et sellega kaasneksid negatiivsed füsioloogilised kõrvalnähud, pole midagi võimatut. Pikemaaegne küll.
2. Gradatsioon: (1) inimene tegi oma tavalisi igapäevaseid toimetusi (no käis asjal nagu eelpool) ja ei pannud tähelegi, et "aeg kadus", (2) selle aja jooksul toimus siiski midagi mitte päris harilikku - kohtus näiteks mingi lõkke ümber istunud vanameestega, rääkis mingit juttu, ehk sõi või jõi nendega midagi vms, (3) äraoleku ajal toimus midagi täiesti fantastilist - kohtumine haldjate, ufonautide, inglite või muude ebamaiste olenditega, kelle seltsis aega veetis.
Variandid (2, 3) on harilikult märksa "ajakulukamad", mõnel juhul ei tuldagi tagasi (siis muidugi ei saada teda kah, mis juhtus ja võimalikud jälle lihtsamad seletused).
Vasta
#10
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Tunneb vanarahvaski neid lugusid:

E 7227/7229 (5) < Rõuge khk - Märt Siipsen (1895) Mt. 470 Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Isa õpetus surmavoodil Kord jäänud üks isa raskeste haigeks ning arvanud isegi, et enamb üles ei tõuse. Siis kutsunud ta oma aindsama armsa poea haigevoodi ette, et viimist tahtmist sellele tääda anda. See ei sündinud mitte vara ega maja pärast nagu tõistel surejatel see viisiks on võetud, vaid koguni tõise asja pärast, mida keegi paljo meie aeal ei tee. Isa õpetus olnud nõnda: "Kuule, mo kallis poeakene, kui ma nüüd suren, siis mata mind ausaste maha nago keik ilma inimesed oma vanematega tegevad. Ja siis, kui sina noore naese võtad ja pulmalistega laulatuselt kojo poole sõidad, siis pead sina oma pruudi juurest vankrilt maha astuma, mo haua pääle tulema ja sääl palvet tegema ning lõpetuseks veel "Meie isa" lugema. Vannu see pääle, mo poeg, et sina seda tõeste teed." Ja poeg vandus selle pääle. "Hea küll," ütles isa. "Pisut on neid lapsi, kes oma vanemaid rõõmu sees mäletavad siin ilmas. Aga kas neid ühteainust leida on, kes oma rõõmu sees vanemaid siis mäletavad, kui nad jo ammugi hauas magavad. Siis, poeg, nüüd loodan ma seda sinust, et sa oma vannet täidad ja pead, mis sa oma isale haigevoodis oled lubanud. Sina ei pea seda ealgi kahetsema*." See oli nüüd isa õpetus poeale, mille pääle ka vanamees paari päeva pärast ära suri, nõnda kui ta ise oli ette arvanud. Paari aasta pärast võttis poeg naise ja pidas pulmi, aga oma isa sõnad seisivad tal ka pulma aeal meeles. Kui ta nüüd oma noore pruudiga ja uhke pulmarongiga laulatuselt tulles surnuaiast mööda kojo poole sõitis, käskis ta kutsarit kinni pidada, sest tema tahta surnuaeda natuke sissi minna oma isa haua pääle palvet tegema. "Kus sa selle aruga lähad," ütlesivad pulmalised ning ka pruut. "Eks sul pärast muul ajal palvet aega teha ei ole. Ära ole narr!" Aga poeg armastas oma isat ja ei hoolinud pruudi ega ka pulmaliste keelmisest ühtegi. Ta kiskus ennast väe kombel nende käest lahti ja jooksis surnuaiale, kõigist tõistest haudadest mööda oma isa hauale ja langes sinna põlvil maha palvele. Kui ta nüüd palvet isa eest oli lõpetanud ja tema hingele taevalikko rahu soovinud, tõusis ta põlvede päält ülesse, aga nägi nüüd ehmatusega, et tõine pool hauda lahti oli ja kena trepp sinna alla läks. Ta vaatis kummardades alla ja nägi oma isa sääl seisvat ja talle käega näitavad, et ta alla peab astuma. Ta astus trepist alla ja langenud oma isale kaela, pruuti ja pulmalisi unustades. Kui nad tõinetõist olivad suudelnud, ütles isa: "Hea poeg, kallis poeg. Sa oled oma sõna ja vannet pidanud. See ei pea sulle mitte tasumata jääma. Ma pistsin oma pead kalmukünkast välja, kui sina pulmarongiga tulid. Ma arvasin iseeneses, vist on ta mind unustanud ja sõidab mööda. Aga kui suur oli mo rõõm, kui sa aeda sissi astusid ja mo haua pääl palusid. Oh kui kallis ja armas oli so palve! So silmapisarad sadasid kui kuldpisarad alla mo halli pää pääle ja mulle anti luba õndsate seast sulle vasto tulla, sind teretama. Keegi surelik pole niisugust luba veel saanud ega saagi vist saama. Tule nüüd, poeg, mo elupaika ka vaatama, kuidas ma elan. Las noor naene oota, see ei tee viga." Nüüd lükkas isa ühe kuldvärava lahti ja koguni tõine ilm seisis nende ees. Sääl olivad inimesi ja inglid tuhandaid. Keik valge siidiriidedega ehitud, ka minu isa sai inglitest tõiste riietega ehitud. Ainult minul olivad ja jäivad needsamad riided, kellega mind isa sissi viis. Keegi ingel tahtis minule küll uusi riideid anda, aga tõine keelis ära ja ütles: "Ei ole tarvis, tema lähab tagasi." Ma seisin nägo kohkunud oma isa kõrval, keik seda au ja ilu nähes, mis nii ütlemata imelik oli, et seda keegi üles ei või rääkida. Sääl seisivad kõrge koori nägu pilve pääl, suur muusikukoor oma kuldsete mänguriistadega. Mo isa nikutas peaga nende poole ja palus mulle kolm tükki mängida. Oh kui ütlemata ilus ja armas oli see mäng! Kui muusik lõppis, ütles isa mo vasto: "Poeg, nüüd peame lahkuma, aga mitte enamb kauaks. So pruut ootab sind." Mo isa saatis mind kuldväravast läbi trepi juure, sääl andnud nad veelkord tõinetõisele suud, jätnud jumalaga, mille pääle poeg hauast välja astunud. Aga pulmarongi enamb mitte kuskil! Sääl seisnud keegi tundmata mees ühe haua pääl ja nutnud. Ta küsinud pulmarongi kadumist selle käest, see vastanud: "Seda on kolmsada aastat tagasi, nõnda kui kirikoraamatud tunnistavad, kui üks peigmees surnuaeda ära kadunud ja pruudi ootama jätnud. Ega sina ometa see mees ei ole?" - "See ma olen jah," ütelnud peigmees. Kolm lugu laskis isa mulle mängida ja seda aega polnud ilma aea järele rohkem arvata kui kolm minutit. Oh, ma igatsen väga oma isa ja pruudi järele. Maailm näitab mulle väga kale." Seda üteltes langes peigmees pihuks ja põrmuks kokku, mida keik surnuaias oleja mees oma silmaga päält näinud. Nõnda saanud siis peig oma pruudi ja isa juure. Jutt Villandi poolt perit.

* see isa lubadus jääb loo lõpu taustal küll pisut arusaamatuks

Ilus lugu muidugi ja kui lasta fantaasial veidi lennata, siis võib ette kujutada, et ka happy-end sellel lool.Kahjuks, aga ei saa see lugu olla muud, kui üks oma aja sulesepa fantaasia.Kuna loos kirjeldatakse suht-koht täpselt seda nn "teistpoolsust",aga sealt tagasi päris maailma jõudes mees seda ei kirjeldanud.Siit siis pisike vasturääkivus, mis näitab, et lugu ilukirjanduslik.
Vasta
#11
Tsitaat:Algselt postitas: ONE
Ilus lugu muidugi ja kui lasta fantaasial veidi lennata, siis võib ette kujutada, et ka happy-end sellel lool.Kahjuks, aga ei saa see lugu olla muud, kui üks oma aja sulesepa fantaasia.Kuna loos kirjeldatakse suht-koht täpselt seda nn "teistpoolsust",aga sealt tagasi päris maailma jõudes mees seda ei kirjeldanud.Siit siis pisike vasturääkivus, mis näitab, et lugu ilukirjanduslik.
Jah, täitsa nõus, et jutt Eesti ulmekirjanduse juurte otsimisel suuremat huvi pakub, kui reaalse "ajaaugu" fenomeniga tegelemisel.
Vasta
#12
kusjuures bermuuda kolmnurgas pidi seda värki suht tihti juhtuma. mu on rääkis et kunagi kadus üks helikopter ära 6 kuuks, vennad ise väitsid et olid 5 minutit raadio ühenduseta. aga päris lahe teemaSmile
Vasta
#13
Ma olen ka Sahara kõrbe kohta miskit kuulnud, et seal olevat kah neid ajaauke.
Vasta
#14
REN TV s on huvitavad teemad, mis ka siinset lugejat huvitada võib.Mitu korda oli seal pikk saade ajaaukudest ja inimeste kadumisest.Neid saateid korratakse teatud aja järgi. Niiet tasub saatekava jälgidaja kes venekeelest aru saab nei soovitan kindlasti vaadata. Paljude vanade legendide ja üleskirjutistes on oma tõde sees, need on omamoodi info säilitajad,mis seisab inimeste mälus paremini meeles,kui mõni puht tehniline jutt.Samas tuleb ka arvestada tolleaegset kirjutamise viisi,sest see erineb sellest,kuidas sama asja praegu kirjutatakse.
Vasta
#15
Kindlasti saab "ajas" tagasi rännata ja sattuda üleüldse ajaaukudesse ilma et ise alguses märkaks. Bermuda kolmnurk on vist tõesti üks kurikuulsamaid kohti ilma peal, kust on igasuguseid põnevaid jutte, kuidas keegi ära kaob jne. Ilmselt on tegu tõesti teise dimensiooniga, muud loogilist seletust ei tundu ka nagu olevat.
Vasta
#16
Bermuda kolmnurgas on ammukadunud inimesi kummalisel kombel ka tagasi ilmunud.
Näiteks 1941 kadunuks jäänud Briti piloot, kes ilmus välja teadmata kust 28.dets.1977, seljas Briti Kuninglike Õhujõudude mundri jäänused.
1993 läks Bermuda kolmunrgas kaduma allveelaev, mis oli juba hetke pärast India ookeani vetes. Meeskond vananes 30.a. võrra
Vasta
#17
Kas on veel kuskil kohta kus saaks lugeda Bermuda kolmnurga kohta ?
Vasta
#18
Tsitaat:Algselt postitas Müstik
Bermuda kolmnurgas on ammukadunud inimesi kummalisel kombel ka tagasi ilmunud.
Näiteks 1941 kadunuks jäänud Briti piloot, kes ilmus välja teadmata kust 28.dets.1977, seljas Briti Kuninglike Õhujõudude mundri jäänused.
1993 läks Bermuda kolmunrgas kaduma allveelaev, mis oli juba hetke pärast India ookeani vetes. Meeskond vananes 30.a. võrra

Ega sul mõnda linki nende juhtumite kohta ei ole? Otsisin, aga mitte ei leia. Oleks huvitav lugeda.
Vasta
#19
Tsitaat:Algselt postitas TriinuMeoww
Kas on veel kuskil kohta kus saaks lugeda Bermuda kolmnurga kohta ?


Alusta selle para-webi teema lugemisest:
Bermuuda kolmnurga saladus:

http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=18
Ka wikis on eestikeelne artikkel olemas:

http://et.wikipedia.org/wiki/Bermuda_kolmnurk
Vasta
#20
Tänud jällegi Müstikule. Aga aja-augu kohta veel selline küsimus, et kas keegi meie foorumlastest ise on ka aja-auku kunagi sattunud ?
Vasta
#21
Vaata seda teemat:
http://www.para-web.org/viewthread.php?t...1#pid22572

Siin kasutaja Loomakasvataja räägib, kuidas ta ajaauku olevat kukkunud.
Tegelikult kasuta alati ka otsingut.
Vasta
#22
Võin pakkuda mini ekskursiooni kohalikesse ajaaukudega seotud kohtadesse, ja muudesse huvitavatesse kohtadesse linnas.Tegelikult asuvad seal ajaaugud,mida olen siin leidnud. ma ei tea kas leidub huvilisi,sel juhul võime ajas kokku leppida. Saate oma tundlikkust katsetada. Jalgsi kulub kusagil 3 tundi,ringi peale. Päevasel ajal olen vaba.
See kõik toimub Viljandi linnas, unustasin selle lisamatta.

[Muudetud: 3-16-2009 HUGOTH]
Vasta
#23
tore oleks teada täpsemat asukohta, kus see ekskursioon peaks toimuma? Eesti? Tallinn? Tartu?
Vasta
#24
Millest see tingitud on ?
Maavälised jõud ?!
Vasta
#25
Tsitaat:Algselt postitas Müstik
Vaata seda teemat:
http://www.para-web.org/viewthread.php?t...1#pid22572

Siin kasutaja Loomakasvataja räägib, kuidas ta ajaauku olevat kukkunud.
Tegelikult kasuta alati ka otsingut.


Tänud, Müstik. Kasutasin otsingut aga ei leidnud midagi.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat