Maa teeb ühe täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Või täpsemalt 23 tunni 56 minuti ja 4,09054 sekundiga (kinnistähtede suhtes). Kuu ... ühe kuuga. Ehk täpsemalt 27.321582 päevaga. Päike? Ei saagi ühe numbriga öelda, sest Päike ei pöörle ühes tükis: ekvaatoril kulub täispöördeks 25,05 (maist) päeva, pooluste lähedal 34,3. Milline looduslik objekt pöörleb Päikesesüsteemis kõige kiiremini? Teadaolevatest on "rekordimees"
asteroid 2008 HJ: üheks pöördeks kulub tal 42,7 sekundit. Suur ta muidugi pole - nii 12 x 24 meetrit. Aga kõik need numbrid kahvatuvad
neutrontähtede kõrval, mis teevad sekundis mõned või isegi mõnedsajad pöörded ja seda raadiuse juures 10 ... 20 km! Võtke veel arvesse meie Päikese massist pisut suurem mass ja saate kosmilise hooratta missuguse!
Täienduseks: aga kes neid pisikesi (asteroide) siis keerlema krutib? Osutub, et peale pähetulevate põrgete ja gravitatsiooniliste mõjutuste on veel üks esmapilgul uskumatu aga tõestatult toimiv mõjur, mis võib ajapikku kiiruse nii kõrgelegi kruttida, et taevakeha tsentrifugaaljõudude toimel puruneb. Saage tuttavaks -
YORP. Nimetatud nelja mehe nimede esitähtede järgi ja põhineb asjaolul, et nii taevakehale langev päikesekiirgus kui sellelt lahkuv soojuskiirgus avaldavad talle rõhku. See on küll imetilluke aga kui keha pole sfääriline ja juba pöörleb, siis võib see aja jooksul (ja aega on ju miljoneid või sadugi miljoneid aastaid) viia pöörlemiskiiruse väga suurele kasvule - suht arusaadav seletus
siin.
Muudetud: 30-5-08 kell 23:42:35 Hallucigenia
Abi
