Primitiivkeha

Primitiivkeha on inimese esimene ning ainus füüsiline keha. Seda keha saab tunnetada kõikide füüsiliste meelte abil. Hinge jaoks on primitiivkeha otsene väljund mateeriasse. See keha luuakse ema raseduse ajal, kasutades algainena selle piirkonna energeetilist materjali. Arvatavasti on ka erinevate rahvuste müüdid inimese loomisest pärit sellestsamast arhailisest teadmisest. Tehakse ju nendes müütides inimese keha valmis küll mullast ja küll savist, vahel puhutakse tuule abil hingki sisse. Primitiivkeha loomine raseduse ajal on justkui elementide segamine - tulevases füüsilises kehas on olemas esindatult kõik neli põhielementi, tuli, vesi, õhk ning maa. Hing ja vaim vormivad keha hinge "näo" järgi, seega poolnaljatades võib mainida, et hing tegelikkuses ongi inimese jaoks tema ainus ja kõige õigem jumal.

Inimese primitiivkeha koosneb rakkudest, mis omakorda jagunevad erinevate talitustega organite vahele. Seega rakud kannavad inimese kehas oma õlul erinevaid ülesandeid. Et rakud teaks, mis peab tegema mida, eksisteerib rakumälu. Me kõik teame põhikoolifüüsikast, et energia ei teki ega kao kunagi, ta vaid teiseneb ühest olekust teise. Seda nimetatakse energia jäävuse seaduseks. Seesama seadus töötab väga edukalt ka primitiivkeha rakkude juures. Iga sekund sureb meie kehas miljoneid rakke, mis asenduvad uute rakkudega, mis tänu rakumälule suudavad ennast samastada hukkunud eelkäijaga. Ent need rakud, mis juurde tulevad, tulevad kõik loodusest, mis meid ümbritseb - me kas joome vett, või sööme maa vilju, hingame hapnikku - see kõik toob meie organismi pidevalt juurde uusi keemilisi elemente, mis organismis lagunedes hakkavad meie rakke uuendama. Seega meie keha ehitab iseennast üles läbi selle keskkonna, milles me elame.

On spekuleeritud, et meie keha iga rakk saab uuendatud sel moel vähemalt kord üheksa kuu jooksul. Täpselt sama palju võttis aega primitiivkeha loomine emaüsas. Meie primitiivkeha ongi sõna otseses mõttes meie elukoha loodusest üles ehitatud. Me kanname oma uutes rakkudes sedasama loodust ning ka nende uute rakkude rakumälu kõrval eksisteerivad ka osakeste vanad energeetilised mustrid. Seega inimesed on oma maa lapsed. Seetõttu oli ka vanal ajal isiklik kodu niivõrd au sees - samastuti oma kodukohaga ning peeti seda pühaks. Uuema aja teadmiste põhjal on aga vanad kombed ja uskumused unustatud, on lõigatud ennast lahti oma kodukohast ja oma juurtest. See aga väljendub hoopis uudsel kujul - nimelt kõiksugu primitiivkeha kimbutavates haigustes.Haigused tulenevadki valest mõtlemisest, sellest, et meie kodu ei peeta enam pühaks. See on inimese jaoks justkui lihtsalt keskkond, kus peab viibima ning sageli isegi vastumeelselt. Pole siis ime, et primitiivkeha uuenemise neid uusi rakke, mis on tekkinud meie kehasse just tänu sellelesamale loodusele mida põlatakse, võetakse kui vanu ning seetõttu eiratakse nende rakkudega kaasnevaid piirkonnale iseloomulikke energiamustreid. Keha peab kunagi nii omast energiat nüüd juba võõraks ning asub selle vastu võitlema. Keha hakkab iseenda rakke hävitama.

Primitiivkeha on koduks hingele. Hing ei ole füüsilises reaalsuses nähtav, tema otsene väljund ongi füüsiline primitiivkeha. Seega kõik, mis toimub primitiivkehaga, toimub ka hingega. Kui keha on haige, on haige ka hing, kui hing on katki, on katki ka keha. Terves kehas terve hing. Looduses olles tunneb tegelikult primitiivkeha ennast justkui kodus. Tihti võime ennast leida üllatuslikult kohast, kus me pole varem kunagi käinud, ent teame kindlalt, et tegemist on omamoodi "tuttavliku" paigaga. Sel juhul võime olla kindlad, et oleme üles leidnud koha, kust pärineb osa meie primitiivkehast. Selliseid kohti oleme arvatavasti kõik oma elus kogenud ja tavaliselt kirjutanud saadud tunde mingi koha energeetika arevele. Tegelikult tunneme me iseenda sees kantava energia tõmmet samakandi oma vastu. Muidugi juhul, kui me oma haigustega pole seda rakumälu kõrval kantavat energeetilist jälge ära hävitanud.

Muudetud: 6-4-08 kell 02:11:36 Celtic

Ei kõhklust,ei kahtlust ... Nii o ja JOKK! Sõnal "võibolla" on tähendus mitteteadjate jaoks ... Need,kes algallikatest ammutavad,pole vaja kahelda. Juhtub aga,et keegi teine või kolmas tuleb oma allikate ja kindlate seisukohtadega lagedale - no kuulge,taolised matame kohe maha,ehk teisisõnu: kustutame!Silitagem siis oma abikaasa üsas kasvavat primitiivkeha ja vaadake ette,et teie naine raseduse ajal väljamaale ei satuks! Juba sügaval nõukaajal sattus keegi Pärnu linna proua raseduse ajal Moskva linna ja,uskuge või mitte,primitiivkeha sündis mulatina ... Nõukaaegne kohus ei teadnud regionaalsest mõjust primitiivkehadele midagi ja andis mehe nõudmisel lahutuse! Pooltõsiselt peab lisama,et mulatipoisi hing vormis temast korraliku kõrgushüppaja - Venemaal!!!

Side oma maaga on rohkem energeetiline, kui füüsiline. Ehk siis erinevad rakud ja muu sarnane ei liigu füüsiliselt maast lapse kehasse, vaid energeetiliselt ja seda läbi oma ema.

Aga eriti pole kasulik tõesti, kui väljamaal käia raseduse ajal.

Rahvus,usk,sotsiaalsed ja materiaalsed tingimused -kultuuriruumiruum tervikuna - või erinevad energiad ja nende energijate vormid - on olulisemad??!! Kuidas need energiad realiseeruvad globaliseeruvas maailmas,milles eri rahvustest,erineva nahavärviga inimesed abielluvad ja rändavad riigist riiki? Kuidas mõjutavad Kapa-Kohilas sündinud eestlast kodumaa energiad-maavaimud Austraalias,aborigeenist naise kõrval,kes pidevalt OMA maa vaimudega suhtleb?Nende ühistest järglastest,kelledest esimene USAs sündis ja teine Kapa-Kohilas,maksa mitte rääkidagi!

Aga mis arvad sina, mis on globaliseerumise aluseks?

Nipp küsimusele küsimusega vastata,et vastusest kõrvale hiilida,on üsna .... trikk! Nende "kohalike" energiate mõjudega - isegi teatud määr al tunnistades nende mõju ja olemasolu - on olukord globaliseeruvas maailmas mõttetuks muutunud! Aga globaliseerumise alustest ei tea ma midagi,põhjustest küll ... Rahvastiku plahvatuslik lisandumine,tootmise konsentreerumine linnadesse,põllumajanduses kasutatavate maade vähenemine,... aga kõige enam kasu ,ahnus,ahnus ja kasu!

mina pakun et ühiskondlik teadvus ???

Tsitaat:Algselt postitas: Celtic
Aga mis arvad sina, mis on globaliseerumise aluseks?

vastasin ise

pakun et kollektiivne teadvus???

Sest olgugi et me oleme indiviidid, oleme siiski nagu üks organism kes geenidega seda õpitut ja muud infot geenidega, põlvest põlve edasi annavad.

Muudetud: 7-4-08 kell 08:55:00 Gulja

Ei ma ei tahtnud kõrvale viilida. Pigem suunata sind ennast õige vastuse juurde, kuna tundsin, et tead ka ise vastust. Kõik see kasuahnus ja linnastumine, globaliseerumine on tegelikult tagajärg juurteta olemisele. Vanasti pärandati ühte ja kindlat talukohta isalt pojale ja nii aastasadu, aastatuhandeid. Inimesed olid kahe jalaga maa peal, neil oli olemas kodutunne. Täna seda tunnet enam pole - lõhutakse jalaamendatakse linnatänavatel, prügi heidetakse kuhu juhtub, inimesed elavad üksteise kohal pappkarpides - neil puuduvad juured, neil puudub kodu!

Oma osa on siin kindlasti ka import toidul.

Kõik see on õige! Kuid paraku ei saa me neid ammumöödunud aegu iialgi tagasi. Me teame väikeseid kogukondi,kes vapralt endistesse aegadesse tagasi pürivad või endiste aegade kombel elada püüavad. Paraku on nad erandid ... Ja juurte vajadus-olemasolu on hirmtähtsad! Inimene,kes pole istutanud ei puud ei lille,ei põõsast ei porgandit,kes pole ehitanud oma käte ja higiga maja,ei hoia ega hinda paljusid nähtusi,tundeid,loodust mitte kunagi nii,nagu maa lõhnast ja kevade häältest oma kodupõllul-aias joobunu ...