[chrysthallion]

Verelibled on ikka vast rattakese kujulised. Need, mida mina näen on väljavenitatud. Pigem nagu mingi bacteria või algloomake järsku. Nende puhul ei valmista suurus raskusi - neid on olemas pea igas (mikro)suuruses.

[aapee]

See, mida Yodlar kirjeldas, peaks vast olema silma sidekoe hävimine ja võrkkesta irdumine soonkestast. Silma ette ilmub vari – soonkesta küljest lahti tulnud võrkkest. Inimene võib näha tumedaid hõljuvaid täpikesi või heledaid valgussähvatusi. Tumedad hõljuvad täpikesed kujutavad endast vere punaliblesid, mis on sattunud silmamuna sisse. Mõni üksik verelible ei ole ohtlik, kuid kui inimene näeb tuhandeid musti täpikesi ja ta järeldusi ei tee või meditsiinilist vahelesekkumist ei toimu, järgneb sellele silma nägemisvõime kadumine.
Eelnev tekst ei ole küll minu väljamõeldud, aga ise olen kannatanud sellise jama käes kogu oma teadaoleva elu. Nii et kunagi ei näe ma puhast selget taevast, alati on üks niidikeste ja täpikeste virr-varr, sekka heledad valgussähvatused.

[kurk]

pimetähni ei saa näha mingi musta täpina kuskil. see on jh see kust nägemisnärv väljub silmast. ma nüüd kirjutan oma raamatust maha

seal, kus nägemisnärv silmast ajju suundub, pole silma põhjal valgustundlikke rakke ja seda kohta nimetatakse pimetähniks.
seepärast püüab silm pidevalt ära arvata, mida pimetähn nägema peaks, kasutades selleks informatsiooni, mida ta saab pimetähni ümritsevatelt rakkudelt. kui täpi kujutis asub tervenisti pimtähnil, ei näe ümbritsevad rakud midagi ja aju arvab et selles kohas polegi midagi.

joonista 1 cm2 suurune x ja sellest paar mmvähem kui 6 cm kaugusele 4mm läbimõõduga ring. nüüd hoia seda pilti 30 cm kaugusel ja hakka lähemale liigutama, kata vasak silm kinni ja paremaga jälgi x-i.

[-KMS-]

Algselt postitas: Flash
aga ma näen mikroskoobiga( või ka läbi nluubi vaadates ) selliseid võrgukesi, nagu nöörid, koosnevad väikestest ringikestest täpselt nagu mingisugused kemia molekulid oleksid. Ja need on 3d, silma liigutamata need ikkagi liiguvad, nende otsad võivad üksteise alla minna jne. Tegemist ei ole nende nn päikese energia laikudega ega ripsmetega. Keegi teine minu perek ei näe neid

&jah, mul sama. Suht tihti. Nagu mingid ussid , w ma ei tea misasjad. Väiksest peale juba. Koguaeg olen mõelnud, et mis need olla võiks,,

[Flakoperator]

Ma näen ka selliseid täppe. Vahest näen mingeid imelikke kiireid sähvatusi.

[uu777]

Need "hõljuvad" olluskid. Neid kutsutakse silma klaaskeha hägususteks. Ehk siis klaaskeha rakud mis suurenduvad võrkkestale. Vähe võimalik, et verelibled. Vereliblesid on küll võimalik näha, kui nad imbuvad mingi silmahaiguse tõttu võrk-kestalt silma ja suurenduvad võrkkestale sama moodi nagu klaaskeha rakud.
Ma paneks sellega teema kinni.

[PisiSeeneke]

Need nö ''verelibled'' ja mustad täpikesed, mis tulevad silmade ette, pidid olema silmade viga.
Mul endal on ka sedasi pidevalt, aga enamasti siis kui väsinud olen.
Kui silmad kinni panna ja päikese poole pea pöörata, siis näen ka selliseid naljakaid ümaraid verelible moodi ovaalikes/ringikesi.

[Vogon]

ilusti on näha. Panen laual olevale mikroskoobile 1600X objektiiviseade,preparaadi klaasile näpi otsast tilga verd ,katteklaasiga laiali ja voilaa elu missugune.