[Wolfgirl]

Algselt postitas: messa
Kui nüüd natuke fantaseerida ja toetuda nt Nibiru planeedi ja selle asukate teooriale, siis aastatel 2009-2012 (muuseas 2012 lõpeb ka Maiade kalender), peaks 90% Maa inimkonnast välja surema, küllap ka siis muud elustikku.

Eks siis tuleb juba haud valmis kaevata. 24. detsembril tõmbame kõik rõõmsasti valged linad ümber ning hakkama oma augukeses surma ootama. Ja pealegi, kui 10% ellu jääb, siis ei saa väljasuremisest rääkida.
The moment of extinction is generally considered to be the death of the last individual of that species (although the capacity to breed and recover may have been lost before this point).
http://en.wikipedia.org/wiki/Extinction

http://www.wholesomewords.org/missions/greatc.html
Praeguse seisuga peaks siis 5985682268 hauda kaevama. Kui arvestada, et osadel inimestel (nt Indias, kus elanike arv on 1129866154) on kombeks oma lähedasi põletada, siis peab muidugi vähem auke kaevama.

[Raul]

Algselt postitas: messa
Kui nüüd natuke fantaseerida ja toetuda nt Nibiru planeedi ja selle asukate teooriale, siis aastatel 2009-2012 (muuseas 2012 lõpeb ka Maiade kalender), peaks 90% Maa inimkonnast välja surema, küllap ka siis muud elustikku.

Mis see siia puutub, et maiad ei viitsinud rohkem kalendrit edasi teha?

Ning üldse. Kas sulle meeldib selline tulevik?

[Wolfgirl]

Algselt postitas: Raul

Algselt postitas: messa
Kui nüüd natuke fantaseerida ja toetuda nt Nibiru planeedi ja selle asukate teooriale, siis aastatel 2009-2012 (muuseas 2012 lõpeb ka Maiade kalender), peaks 90% Maa inimkonnast välja surema, küllap ka siis muud elustikku.

Mis see siia puutub, et maiad ei viitsinud rohkem kalendrit edasi teha?

Ning üldse. Kas sulle meeldib selline tulevik?

Inimesed lihtsalt arvavad, et nad on nii tähtsad ja arenenud ning ei kuulu kohe kindlasti selle 90% hulka.

[Raul]

Algselt postitas: Wolfgirl

Inimesed lihtsalt arvavad, et nad on nii tähtsad ja arenenud ning ei kuulu kohe kindlasti selle 90% hulka.

Ja nii nad aitavad kaasa sisuliselt inimkonna suitsiidile. Oma jõudu sellistele ennustustele taha pannes ja nendesse uskudes ning levitades, et veelgi rohkem inimesi paneks inimkonna suitsiidile jõudu taha.

Huvitav, kellele see on kasulik? Kelle heaks sellised inimesed tahtmatult töötavad?

[messa]

Milleks siis üldse midagi arutada?

Kes võib kindlalt teada, mis, kellele ja kuidas mõjub?

Ma küll sellepärast ei põe, et keegi väidab, nagu Maiade kalendri lõppemisega kaasneb maailmalõpp. Neid, kes on kuulnud taolisest "faktist", on a la 5% rahvastikust. Miks paisutada hirmu üle? Milleks karta, et seetõttu rahvastik end tapma hakkab? Kas sa tunned sellist vajadust?

Kõige lihtsam on asjale huumoriga vaadata. Samas ei tähenda see seda, et asja tõsiselt ei võeta. Me olemegi siin selleks, et kõige ebatavalise üle arutleda, või mis?

[elis]

Tsiteerin Epp Petronet viimasest Kortslehest (rõhuasetus on minu):

Mõni hetk hiljem, selsamal sünnipäeval, juhtisin ma juba teadlikult jutu prügimägedele. Kas te teate, et Eestis visatakse ühest vallast teise suurt regionaalprügilat? "Mulle just helistati Võrumaalt," ütlesin. "Osa valla rahvast on nõus prügimäe ehitamisega, sest neid oli prügifirma rahadega sõidutatud välismaale superluks-prügilaid vaatama. Teine osa muretseb: on uuringuid, mis näitavad, et prügimägede ümbruses suureneb vähkkasvajate ja haigelt sündivate beebide oht." -- "Tõsi või?" -- "Jah, New Yorgis näiteks käib praegu kohtuasi, kus prügila lähedal elavate haigete laste emad on prügila kohtusse kaevanud..."
Muidugi küsisin siis rahvalt jutujätkuks, kas nemad laseksid prügila oma koduvalda ehitada. "Kindlasti mitte!" -- "Jah, ma soovitasin ka sel Võrumaa helistajal ikka prügila vastu hääletada, saatsin talle linke uuringute kohta, mis tõendavad, et prügilad on tervisele kahjulikud," vastasin ma.
Ning arutlesin edasi: "Aga samas, kuhu need prügimäed siis tulema peaksid? Kui uut prügimäge ei tee, siis vanad muutuvad aina ebaturvalisemaks, lekivad vette ja õhku... Hea küll, inimasustuse lähedale ei taha teha. Aga kusagile keset põlismetsa või raba ju ka ei tahaks.... Polegi nagu õiget kohta! Katsume siis vähemalt võimalikult minimaalselt asju prügimäele saata, eks."
Saingi sugulastelt mõttepausi ja kaasamõtlevad silmad, kuigi mu retoorika kõlas ehk läbinähtavalt.
Inimesed. Nad tahavad osta pakendatud toitu ja nad tahavad, et pärast toidu manustamist see karp lihtsalt kaoks silme alt. Nad tahavad, et prügi kokku korjataks ja ära viidaks "kusagile", mõtlemata sellele, et iga "kusagil" on kellegi kodu, kui mitte inimese oma, siis mingisuguse muu ökosüsteemi osalise kodu ikka.
Inimesed. Nad kiruvad liiklust, aru saamata, et nemad ise ongi ju liiklus. Nad ostavad asju oma lastele, mõtlemata sellele, et asjade asemel vajaksid lapsed kingiks vanemate aega ja tähelepanu...
Inimesed. Ma armastan inimesi, ma ei tohiks nende pääle pahane olla. Neid ei ole lihtsalt õpetatud, õigemini neid on õpetatud raiskama. Viimase viieteistkümne aastaga on Eestimaa harjunud sellega, et üha enam kaupa on pakendatud ja kiletatud. Plastpakkide keskel on lääne ühiskonnas kasvanud terved põlvkonnad inimesi. Nende jaoks on ka näiteks Pampersi ühekordsed mähkmed osa kultuurist, peaaegu nii kauge osa, kui mälu üldse ulatub. "Jajah, minu ema kasutas kah marlimähkmeid, ma ei teadnudki, et neid tänapäeval veel valmistatakse!" ütles mu ameeriklannast 60-aastane ämm. "Meie tavalises poes neid küll saada ei ole!"
Mõtlesin pärast selle peale. Kui mulle näiteks keegi ütleks, et hambaharja asemel on hambapesuks olemas palju parem asi, kuigi seda kohalikus poes ei müüda, siis ma vist ei usuks, sest olen ju lapsest saadik hambaharjaga pesnud.
Kinnisvarast ja koduvarustusest rääkides... Ameeriklased ei kasuta niisugust lihtsat sõna nagu "pesumasin". See on kaksiksõna: pesumasin-ja-kuivati, washer-and-dryer. Igal hommikul pestakse ja föönitatakse juukseid. Seda näitab ka statistika: kui Euroopas pestakse juukseid keskmiselt iga kahe-kolme päeva tagant, siis ameeriklased teevad seda kord päevas. Pisikesed kultuurierinevused, mille tagant joonistub välja suur statistika.
Sõna sõna vastu, pilt pildi vastu...

Edit. Leidsin ühe huvitava teadusuudise ka (Teadus.ee), mis sobib siia konteksti.

ÖKOSÜSTEEMI TAASTUMINE VÕTAB 30 MILJONIT AASTAT
Ajaloo suurimate väljasuremiste järel taastusid ökosüsteemid vähemalt 30 miljonit aastat. 250 miljoni aasta eest Permi ajastul suri välja üle 90 protsendi liikidest nii putukate, taimede, mereloomade, kahepaiksete kui roomajate seast. Ökosüsteemid hävitati üle kogu Maa. Liikide vahel kujunenud võrgustikud katkesid ja ellujäänud liigid hakkasid taastumise nimel võitlema. See oli kogu eluslooduse välja suremisele teadaolevalt kõige lähem olukord.

Siiani arvati, et elu taastus üsna kiirelt, kuid see toimus vaid oportunistlike liikide näol, kes kiiresti hõivasid tühja ökoruumi. Nagu oli seda seasuurune tünnikujulise rinnaga Lystrosaurus. Bristoli ülikooli teadlased Sarda Sahney ja Michael Benton näitasid, et spetsialiseerunud loomad moodustasid keerulisi ökosüsteeme ja toiduahelaid hoopis pikema aja vältel. Nii et pärast suurt ökoloogilist kriisi võtab taastumine väga kaua aega.

Sahney ja Benton uurisid neljajalgsete selgroogsete nagu kahepaiksed ja roomajad taastumist. Nad leidsid, et ehkki neljajalgsed toibusid kiiresti, võttis stabiilse tasakaalu tekkimine aega 30 miljonit aastat.
Permi väljasuremised toimusid kolmes laines, millest suurim oli 251 miljoni aasta eest ja vallandus nüüdsetel Venemaa aladel aktiviseerinud vulkanismi tagajärjel, misläbi tekkis laavast kaetud 200 000 ruutkilomeetri suurune "Siberi lõks".

Ja veel eelpoolmainitud teaduslehelt:

MAA ON JÕUDNUD INIMAJASTUSSE
Portsmouthi ülikooli geoloogid oletavad, et inimkond on Maad muutnud nõnda palju, et see on viinud Maa ajaloo ühe epohhi lõpule ja alustanud uut. Holotseen on lõppenud ja oleme suubunud uude epohhi -- Antropotseeni ajastusse.
Andrew Gale ja tema kolleegid on hinnanud inimmõjude põhilisi tagajärgi planeedile ja avastanud, et viimase 200 aasta jooksul on toimunud enam muutusi, kui siiani arvati. Nad jälgisid selliseid ilminguid nagu setete erosiooni ja ümberpaiknemist, põhimuutusi süsinikuahelas, globaalset temperatuuri, ookeani happestumist ja üldmuutusi Maa taimestikus ning loomastikus.

Inimaktiivsus on saanud Maa topograafia ja kliima esmamuutjaks. "Pole võimalik, et 6,5 miljonit inimest elab Maal, põhjustamata hiiglaslikke muudatusi füüsilises, keemilises ja bioloogilises keskkonnas," ütles Gale. Uurides stratigraafilisi kihte avastati näiteks liivadest tillukesi plastikosiseid ning suudeti tuvastada näiteks tuumakatsetuste algaega 1950. aastatel. Seepärast arvavad Gale ja ta kolleegid, et eel- ja järelindustriaalne Maa ei saa kuuluda samasse geoloogilisse aegkonda. Nad panevad rahvusvahelisele stratigraafia komisjonile ette nimetada Maa uusim geoloogiline ajastu Antropotseeniks.

Muudetud: 19-2-08 kell 16:31:06 elis

[messa]

Lõppude lõpuks saame ikkagi räägida vaid omal nahal kogetu põhjal. Küllap neil, kes ei tunne või ei teadvusta keskkonna muutusi, on selleks omad põhjused. Aga isegi ilma kusagilt ajakirjandusest midagi lugemata või kuulmata/nägemata võime näha/tunda muutusi meid ümbritsevas ja kõigest sellest omad järeldused teha. Sisetunne ütleb nii mõndagi, ent kes suudab eristada puhast sisetunnet teadmiste ning muu väljastpoolt tuleva info seest?
Tegelikult on kõik üks suur küsimärk! Ega enne õiget vastust oma küsimustele/kahtlustele teagi saada, kui oled asja ise reaalselt läbi elanud. Kuid tark õpib ka teiste vigadest, nagu öeldakse. Nii me usaldame ühiskonda ja inimesi määrama, mis on õige ja mis vale. Kui paljudes nö faktides me võime sama kindlad olla nagu faktis, et Päike tõuseb idast või ida on seal pool kust tõuseb Päike? Tegelikult väga vähestes faktides kogu meie teadmiste mahust. Palju me usume. Otsime oma uskumustele tõestusi, kaitseme neid, usume ümber jne. Ja seni olemegi, kes rohkem, kes vähem, kahe-vahel. Seni, kuni elame kogetu isiklikult või väga lähedalt läbi.
Miks nüüd selline teema?
Lihtsalt palju esitatakse fakte, millega on kerge manipuleerida. Nii ka nö faktid minevikust või tulevikust, mingid testid ja katsed toetudes ajaloole, kellegi subjektiivsele arvamusele või kogemata tehtud eksimusele.
Iga inimene peaks elama võrdselt nii enda isiklikus, kui ka meie kõigi ühises (mõtte-)maailmas. Isiklikus maailmas analüüsime väljastpoolt tulevat infot toetudes oma kogemustele. Ühises maailmas jagame oma arvamust. Ent kerges usus või loomuomases usalduses maailma vastu olemegi uitama läinud ühise maailma radadele ning ei analüüsi enam ennast, tihti kaotatakse ennast ära! Pole enam aega mõelda omi mõtteid. Mõtleme liiga palju teiste mõtteid, mis ei pruugi olla kooskõlas me endi loomusega.
Tahan öelda, et hoidkem kinni looduslähedasest eluviisist. Rohkem arvestamist teistega, nii inimeste, kui muu loodusega. Tehes seda, leiame ning ka TEEME aega iseendi jaoks. Küllap oleksime siis palju õnnelikumad ning jätkusuutlikumad...

Neile, kes on vahetevahel omadega pisut puntras (just nagu minagi)!

[Küpsis]

Kui nüüd lugeda ühte tarka raamatut, mis mul on, saab nii mõndagi head teada.

"Tegelikult oleme ikka veel jääajas. See on vaid mõneti leevendunud. Viimasel jäätumise tipp-perioodil, aastat kakskümmend tuhat tagasi, oli ca 30% maismaast jää all, nüüd - 10%. Lisaks valitseb neljateistkümnel protsendil igikelts. Nüüdki on kolmveerand kogu maakeral leiduvast mageveest aheldatud jäässe. Mõlemal poolusel on jäämütsid. See võib olla ainukordne olukord Maa ajaloos. Näib argisena, et maakera paljudes paikades on talved lumerikkad ja jääliustikke leidub nii mõõduka kliimaga paigus nagu Uus-Meremaa. Tegelikult on see meie planeedi ainulaadne seisund.

Kuni viimaste aegadeni Maa ajaloos oli siin nii soe, püsijääd polnud kusagil. Praegune jäätumisperiood algas nelikümmend miljonit aastat tagasi. Selle ajastu vältel on kliima kõikunud mõrtsukalikult karmist kuni päris talutavani. Uued jääajad kustutavad eelmiste jäljed. Mida kaugemale minevikku, seda ähmasemaks pilt muutub. Siiski juletakse arvata, et viimase 2,5 miljoni aasta jooksul on olnud vähemasti seitseteist jäätumisstaadiumi."

Kõiksuse lühiajalugu
Teekond Suurest Paugust Inimeseni
lk 412-413
Bill Bryson
2003

[Cthepy]

Algselt postitas: messa
Jah, küllap pikemas perspektiivis aitab inimene uuele jääajale kaasa aga enne seda peame vastu pidama kliimasoojenemisega kaasnevatele probleemidele... Suuremad tormid, uputused jms. Kui nüüd natuke fantaseerida ja toetuda nt Nibiru planeedi ja selle asukate teooriale, siis aastatel 2009-2012 (muuseas 2012 lõpeb ka Maiade kalender), peaks 90% Maa inimkonnast välja surema, küllap ka siis muud elustikku. Seega ootan põnevusega, mis tulemas on. Viimastel aastatel on tõesti meie kliima ju tormilisemaks muutunud, ka väikeses Eestis...
Ja kui see teooria veel mõningaste tähelepanekutega kokku viia, siis võib asjast täitsa omamoodi huvitava pildi kujundada. Niisiis, ootan...

Ei tea kas peaks punkri ehitama??? :S

Kusjuures Põhja-Eestis on olnud tunda juba mitmeid hästi nõrkasid maavärinaid.
Ja Inglismaal toimus ka hiljuti suur maavärin. Päris suur ikka, kuigi seal ei tohiks selliseid maavärinaid olla.
Midagi on vääga sassis.

[Raul]

Algselt postitas: Cthepy



Kusjuures Põhja-Eestis on olnud tunda juba mitmeid hästi nõrkasid maavärinaid.

Huvitav, miks mina ei ole midagi taolist tundnud? Ja miks uudistes ei ole sellest räägitud? Või on mingi vandenõu?

[Cthepy]

Algselt postitas: Raul

Algselt postitas: Cthepy



Kusjuures Põhja-Eestis on olnud tunda juba mitmeid hästi nõrkasid maavärinaid.

Huvitav, miks mina ei ole midagi taolist tundnud? Ja miks uudistes ei ole sellest räägitud? Või on mingi vandenõu?

Seda ära minu käest küsi, et miks seda uudistes räägitud pole.
Ega minagi ei teadnud sellest midagi. Geo õps rääkis

[elis]

Leidsin ühe huvitava kirjutise, mis haakub maa, kui tervikliku elusorganismi teemaga. nimelt on välja arenenud uus uurimissuund, kus uuritakse seda, kas ja kuidas inimestele keskkonna muutused vaimselt mõjuvad. Inglise keeles nimetatakse seda 'solastalgia'.
Artikkel ise aga siin: What Does Climate Change Do to Our Heads?

[HUGOTH]

Me ei ole siin põhi elanikud seda ei tohi ära unustada. Üks protsent tigeduse kasvu tõstab tormi tugevust kümme protsenti. Minu teada asub Tallinn kiilu peal ja tugeva maavärina korral sõidab see lihtsalt kopli lahte.Murdekoht asub Jõelähtme juures.Seda geo kiilu võite ise edasiuurida,minu teada peaks see kusagil kirjas olema.Või salastati see nõuka ajal ära.

[Narsiaanlane]

On ikka erinevad asjad küll! Ma mõtlen neid erinevusi arusaamades,lähenemistes,TEADMISTES,lootustes,hirmudes,jne,jne. Kas planeet Maa on elus?-oli vist algne küsimus. Vist ei saa me seda kunagi teada,sest koolibri elab koolibri ajas,inimene inimese ajas,kivi kivi ajas,planeet planeedi ajas,täht tähe ajas,jne. Ja need AJAD on nii erinevad,et inimene ei suuda eales planeedi aega-keelde-meelde sisse tungida... Kas inimene planeedil on planeedi hukutaja? Vaevalt.Inimene on elava looduse (orgaanikal põhineva) mõjutaja,keskkonna saastaja,hüperpaljuneja,kelle tegevus varem või hiljem viib kriisi nii admosfääri kui veed ja mullastiku. Aga planeedi Maa? Selles pole ma kindel,ega selleski,kas planeedid,tähed,galaktikad,suurest paugust sündinud mateeria vormid elavad ... Igatahes jääb kõik see meile sama kättesaamatuks ja mõistmatuks kui Igavik ja Lõpmatus ...

[messa]

Narsiaanlane, vastuseks sinu arvamusavaldusele: Inimene areneb iga päevaga, järjest enam me avastame, mõistus ja arusaamine maailma asjadest paraneb pidevalt. Ühed arenevad kiiremini kui teised. Nii mõnetki on hakanud asjadest õigesti aru saama, ent massid veel ei tea, ei mõista neid asju. Kõigel on oma aeg. Ning öelda, et teadmised Maa ning Universumi kohta jäävadki meile lõpuni kättesaamatuks on ennatlik. Ilmselt ei jõua seda aega küll meie põlvkond ära oodata, kuid tulevikuinimesed me teavad. Kui mitte absoluutselt kõike, siis vähemalt neid asju küll, mille Sina ära mainisid ja mille üle kõik ülejäänud (kaasaarvatud mina) siin arutanud oleme.

Lootust on!

[Narsiaanlane]

Optimism on hea! Aga kuidas mõista lõpmatust? Ei,kahjuks käib see üle jõu ja mõistuse jumalatelegi,sest kõiksuses-lõpmatuses ON lõputu hulk tõdesid ja võimalusigi ... Osaerviku seadused,reeglid,omadused ...? Siin võib areneval inimesel olla lootust. Samas needsamused orgaanika omadused,aja omadused,füüsika seadused,jne,jne kipuvad väga jõuliselt inimese võimalusi piirama ... Jah,kus kulgevad need piirid,milledest inimene ei suuda väljuda? Kus kulgevad need piirid,mis jumala(te)le üle jõu käivad? Kui palju on meile antud-jäänud arenemiseks aega?

[messa]

Tõde on ainult üks, kuid kõiksuse võimalusi on kas just lõputult, aga ikka meeletult palju. Tõde on kusagil olemas ning iga päevaga me sinna poole ka püüdleme. Ühel hetkel oleme kõiksusega üks ja siis me teame ja tunneme absoluutselt kõike.

Mina usun sellesse. Tean, et kunagi mõistan kõike. Ja ootan seda aega põnevusega.

[Narsiaanlane]

Hea oleks kõike teada. Paraku oleme inimestena tasandil,kus üks lahendatud probleem toob endaga kaasa vähemalt kaks uut ... Osana kõiksusest-kõiksuse jumala osana meie teadmised muutuvad totaalselt. Jõudes jumalas valgustatuse tasandile,saavad meile omaks teadmised ja arusaamad,milledest me ei ole osanud undki näha ... Ometi ei saa me iial teada kogu tõde kõiksusest-lõputusest. Kui saaksime,ei oleks meil enam tegu kõiksuse-lõputusega.

[excubitoris]

Otsisin tükk aega kuhu selline asi panna - väikese asja pärast uut teemat ka nüüd pole vaja.
Maa kui eluvorm ning selle esinemise ilmingud - asjad küll vene keeles, kuid pilte palju ja ilusad vaadata:

http://community.livejournal.com/world_m...s/?skip=10

PS. Klikkige sellise - ( Экскурсия ) - pealkirjaga linkidel - siis avanevad pildi albumid.

[Celtic]

Excu jutu jätkuks - maailma kõige ebamaisemad kohad suurepäraste piltide peal:

http://ow.ly/KhEm

Ning veel 20 kõige rabavamat turismi sihtpunkti maailmas, samuti loodus:

http://ow.ly/KhuY

[Spacedog]

Sai mõni aeg tagasi vaadatud üht teemakohast filmi. Panen lingi ka siia.

http://www.lukasig.com/kymatica.html

[villu]

Üks elurikkuse võimalikke juuri: ürgmanner Gondwana pööras end 60 kraadi


Ürgne Gondwana hiidmanner tegi lühikese ajaga läbi 60-kraadise pöördnihke, avastasid Yale'i ülikooli teadlased. See võib aidata selgitada nn Kambriumi plahvatust – 540 miljoni aasta tagust perioodi, kus loomset elustikku Maale korraga, kiirelt ja palju juurde tekkis.

Ekvaatori piirkonnas paiknenud Gondwana manner vormus välja valdavalt Kambriumi ajastul, 550-500 miljoni aasta eest. Hiljem sai sellest hiiglasliku Pangaea mandri lõunaosa – mis omakorda sadakond miljonit aastat tagasi lagunes meile praegu tuntud kontinentideks.

Mandrite asukohta nii kauges minevikus aitavad muuhulgas kindlaks määrata settekivimites ja magmas talletunud märgid Maa magnetvälja tugevusest, pooluste asukohast ning polaarsusest. Yale'i geofüüsika doktorandi Ross Mitchelli juhitud uurimisrühm analüüsis neid, nn paleomagnetilisi andmeid Austraalias Amadeuse nõos – piirkonnas, mis oli osa Gondwanale eelnenud hiidkontinendist Rodiniast. Ning: nagu näitas kivimite magneetumise suund, tegi Gondwana 525 miljoni aasta eest läbi ootamatu mastaapse pöördnihke – ühtkokku 60 kraadi jagu, mõnedes piirkondades vähemalt 16 sentimeetrit aastas. (Võrdluseks: praegused hoogsamad nihked on sellest jämedalt neli korda väiksemad.)

Nagu viitab Mitchell Science Daily vahendusel, oli see esimene suurem pööre pärast Gondvana moodustumist. Mandrite nihkumise põhjuste üle vaidlevad teadlased juba aastakümneid. Täpsemalt: milline roll on selles laamtektoonikal, milline nn pooluste rändel – protsessil, kus kogu tahke, välistuumast väljapoole jääv mass Maa pöörlemistelje suhtes nihkub, muutes nõnda ka lõuna- ja põhjapooluse asukohta.

Paleomagnetiliste andmete põhjal "pööras" Gondwana end siiski üksjagu kiiremini, kui olnuks tavapärane laamtektoonikale. "Kui nihke tingis pooluste rändamine, siis näib see mõistlik," rääkis Mitchell. "Kui selle põhjustas laamtektoonika, siis peaksime lagedale tulema mingi üsna uuendusliku seletusega."

Nii või teisiti: kui Gondwana nihe tõesti paika peab, pidi see ka näiteks praegused Brasiilia alad lõunapooluse-kandist troopikasse lükkama. Ühtlasi võiks sel juhul – nihke mastaapsust arvestades – eeldada ka olulist mõju ookeanide veetasemele, süsiniku kontsentratsioonile ning muudele keskkondlikele teguritele, rääkis Mitchell.

Ning – sellesse ajavahemikku jääb ka nn Kambriumi plahvatus: kümnekonna miljoni aasta jooksul suurenes loomsete organismide mitmekesisus ootamatult väga hoogsalt. "Just samal ajal, kui Gondwana seda nihet läbi tegi, toimusid dramaatilised keskkondlikud muutused," rääkis Mitchell. "Siin võib olla Kambriumi plahvatusele oluline vihje."

http://teadus.err.ee/komment?id=2528&cat=5&pgk=1

[Minaelan]

Ok, tõstatan jälle küsimuse, et kas Maa on Olemus, kelle peal me tallame ja kelle asju kasutame ning kelle armust oleme siiani veel enam-vähem toime tulnud, sest ta hoolib meist - Inimestest...või on ta mingi asi, millest pole vaja hoolida ja mida võib põletada, mürgitada, pommitada jne...sest ta pole ELUS?


Kardan, et olen järjekordselt ajast ette trüginud .

[Rein]

Maa lihtsalt tegeleb oma igapäevaste asjadega ja aeg-ajalt sügab kukalt, või siis kratsib siit ja sealt, ringutab ka.
Võtab isegi oma plaanilised puhkused välja

Eks ole ju nii, et kui oled olend, kes teeb lihtsalt tiire ümber Päikese, ja nii ca 4,6 miljardit aastat juba teinud - eks sa proovid seda ja teist!

Meie, inimesed, siin kasutame pisitillukest ja väikest võimalust oma argiste asjadega tegelemiseks (vaja eluasemelaen tasuda, õppelaen, krediitkaartide laenud, peenar harida, muru niita, porgand kasvatada ja lasteaiakoht hankida, krt unustasin piima osta jne jne - kõik need hästi tähtsad asjad!) ja Maal on/oli mingi plaan meiega, aga näeb nii välja, et Maal pole meiega nüüd pikka plaani, ega isegi huvi, sest mis kasu meist on enam Maal?

Veelgi hullem - Maa on meid maha kandnud - a la vaadaku ise kuidas saavad hakkama!

Emake Maa, no ja siis veel see veider võrdõiguslik Kuu ...

[Müstik]

Ok, tõstatan jälle küsimuse, et kas Maa on Olemus, kelle peal me tallame ja kelle asju kasutame ning kelle armust oleme siiani veel enam-vähem toime tulnud, sest ta hoolib meist - Inimestest...või on ta mingi asi, millest pole vaja hoolida ja mida võib põletada, mürgitada, pommitada jne...sest ta pole ELUS?

Kardan, et olen järjekordselt ajast ette trüginud .

Nagu ma aru olen saanud, siis nii looduse kui Maa kaitsmisega tegeleb tänapäeval Keskkonnaeetika.
http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnaeetika

Maa kui omaette eluvormi teooriat aga nimetatakse Gaia hüpoteesiks.
Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle vaate esitas niisuguse nime all 1960.ndatel keemik James Lovelock.

Lovelock sõnastas Gaia hüpoteesi 1972. aastal järgneval:” Maa on elus ja iseorganiseeruv süsteem. Maa pole hunnik kive ja tükike tuld selle keskel ning õhuke elu kiht selle pinnal. Vaid midagi enamat. Maa pole organism. Kuid Maa on keha, mida peavad üleval ja mille keskkonda reguleerivad keerulised eluprotsessid.”

Üks põnevamaid Gaia käsitlusi on ulmefilosoof Isaac Asimovilt, kelle teoseid sa foorumis hiljuti tutvustasid.

Gaia teooriat on ümber lükatud korduvalt, kuid mitte kunagi põhjapanevalt. Peamiselt on väidetud, et kuna looduslik valik vaatab iga organismi eraldi, siis ei saa olla Maad, kui organismi, mõjutavat tervikut olemas. Kuid kuna Maa uurimine on alles lapsekingades, ei saa praegusel ajal neid teooriaid ei kinnitada ega välja arvata.

http://et.wikipedia.org/wiki/Gaia_h%C3%BCpotees