Kuna teemaks on Euroliit kui suurte hädade ja kannatuste põhjustaja ning ei leidnud teemast selle moodustise toimimise ülevaadet, võtsin ette ELi lepingu ja tegin sealt taolise lühikokkuvõtte (rasvases kirjas on esile toodud enese jaoks hämmastama panevad seigad ja kaldkirjas humoorikas lugemine):
Liidu käsutuses on institutsiooniline raamistik, mille eesmärk on edendada liidu väärtusi, taotleda liidu eesmärke, teenida liidu, selle kodanike ja liikmesriikide huve ning tagada liidu poliitika ja meetmete kooskõla, tõhusus ning järjepidevus.
Liidul on järgmised institutsioonid:
- Euroopa Parlament;
Koosneb liidu kodanike esindajatest, kuni 750 liiget, millele lisandub president. Euroopa Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid.
Ta täidab vastavalt aluslepingutes ettenähtud tingimustele
poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni. Parlament valib komisjoni presidendi.
- Euroopa Ülemkogu;
Koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga.
Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning
määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana.
Vahemärkusena toon välja: Euroopa Ülemkogu asutati 1974. aastal selleks, et luua mitteametlik foorum riigipeade või valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks.
Sellest kujunes kiiresti organ, mis määras kindlaks liidu eesmärgid ja seadis kursid nende saavutamiseks kõikides ELi tegevusvaldkondades. Euroopa Ülemkogu sai ametliku staatuse 1992.aastal allkirjastatud Maastrichti lepinguga, milles on ette nähtud ülemkogu ülesanne: anda liidule selle arenguks vajalik tõuge ning määratleda arengu poliitilised üldsuunised. Alates 1. detsembrist 2009 on ülemkogu Lissaboni lepingu kohaselt üks Euroopa Liidu seitsmest institutsioonist.
- nõukogu;
Nõukogu koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest ministri tasandil, kellel on asjaomase liikmesriigi hääleõigus ja
volitus võtta valitsust siduvad kohustusi.
Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on vastavalt aluslepingutega sätestatud tingimustele
poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid.
- Euroopa Komisjon;
Komisjoni liikmed valitakse nende üldise asjatundlikkuse ning Euroopa asjadesse pühendumuse alusel isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust. Komisjon on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Igast liikmesriigist üks kodanik, alates 1. novembrist 2014 vastab komisjoni liikmete arv kahele kolmandikule liikmesriikide arvust, välja arvatud juhul, kui Euroopa Ülemkogu otsustab ühehäälselt asjaomast arvu muuta.
Komisjon edendab liidu üldisi huve ja teeb sel eesmärgil asjakohaseid algatusi. Komisjon tagab aluslepingute ja institutsioonide poolt aluslepingute alusel võetud meetmete rakendamise. Komisjon teostab järelevalvet liidu õiguse kohaldamise üle Euroopa Liidu Kohtu kontrolli all. Komisjon täidab eelarvet ja haldab programme. Komisjon teostab vastavalt aluslepingutes sätestatud tingimustele koordineerivaid, täitev- ja juhtimisfunktsioone. Komisjon tagab liidu esindamise välissuhetes, välja arvatud ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning muud aluslepingutes ettenähtud juhud. Komisjon algatab liidu ühe- ja mitmeaastaste programmide koostamise, pidades silmas institutsioonidevaheliste kokkulepete saavutamist.
Komisjon nimetatakse ametisse Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega.
- Euroopa Liidu Kohus;
Euroopa Liidu Kohus koosneb Euroopa Kohtust, üldkohtust ja erikohtutest. Euroopa Liidu Kohus tagab, et aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust. Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist. Üldkohus koosneb vähemalt ühest kohtunikust liikmesriigi kohta.
Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid ning üldkohtu kohtunikud valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust.
Kohus tagab, et aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust.
- Euroopa Keskpank;
Euroopa Keskpanka ja kontrollikoda käsitlevad sätted ning teisi institutsioone käsitlevad üksikasjalikud sätted on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.
- kontrollikoda.
Lisalugemist
http://consilium.europa.eu/documents/tre...on?lang=et
Tsitaat:Lissaboni lepingule, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kirjutasid Portugali pealinnas 13. detsembril 2007 alla 27 liikmesriigi esindajad. Leping jõustus 1. detsembril 2009 pärast selle ratifitseerimist kõikides liikmesriikides.
Euroopa Liidu leping sisaldab sätteid aluslepingute muutmise kohta. Artiklis 48 sätestatakse, et iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või komisjon võib esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute muutmiseks. Nõukogu esitab need ettepanekud Euroopa Ülemkogule ja neist teavitatakse riikide parlamente. Kui Euroopa Ülemkogu nõustub kavandatavate muudatuste läbivaatamisega, kutsub Euroopa Ülemkogu eesistuja kokku konvendi, mis koosneb riikide parlamentide, liikmesriikide riigipeade või valitsusjuhtide ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindajatest. Konvent vaatab muudatusettepanekud läbi ja võtab konsensuse alusel vastu soovituse liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsile, mille kutsub kokku nõukogu eesistuja. Euroopa Ülemkogu võib pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist lihthäälteenamusega otsustada ka konventi mitte kokku kutsuda, kui kavandatavate muudatuste ulatus seda ei õigusta. Sellisel juhul annab Euroopa Ülemkogu volitused liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsile, mille seejärel kutsub kokku nõukogu eesistuja. Igal juhul kutsutakse kokku kõikidest liikmesriikidest koosnev valitsuste esindajate konverents (millele võib eelneda konvent või mitte) ning aluslepingute muudatuste jõustumiseks peavad kõik liikmesriigid need kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega ratifitseerima.
Lissaboni leping on viimane lepingute seas, millega on muudetud lepinguid, mille alusel loodi ühendused ja Euroopa Liit. Varasemad sellised lepingud on ühtne Euroopa akt (1986), Euroopa Liidu leping (Maastricht) (1992), Amsterdami leping (1997) ja Nice'i leping (2001).
Alates 1992. aasta Maastrichti lepingust ja 1997. aasta Amsterdami lepingust, on
Euroopa Parlament muutunud nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks.
Loen mina ülaltoodut ja enam ei imesta, miks hirmul on suured silmad: majandusühendus on muudetud poliitiliseks toimehoovaks. Ühtlasi märkan, et üks seitsmest institutsoonist omab kummaliselt suur mõjuvõimu. Selgeks sai ka asjaolu, miks meedias on enam kajastust leidnud just selle institutsiooni juht kui liidu olulisem tegelane koos oma nn sõltumatu komisjoni presidendiga.