Euroliit

Mida on solvavat jope kandmises ?

Aulik härra, nu andke andeks, et mina teid niivõrd vääritu kehakatte kandmises süüdistasin, kui seda üks jope on . Ei võinud mina selle peale tullagi, et teie jala ei käi ja vett ei joo . Ning jopet elu sees selga ei pane !

Vaata, nüüd olen mina irooniline, Tutanhamon.

Sa võid ju mind paadunud punaseks pidada, kuid paraku olen mina vabrikandi ja reederi lapselaps. Ja tean seda , et elu pakub üllatusi . Ei maksa nii väga arvata, et kui Sul on hea, siis teistel olgu või veeuputus . See võib väga kurvalt lõppeda .

(26-11-2013 14:14 )Faraday Kirjutas:  Vene ajal? Või nõukogude okupatsiooni ajal?
Mis töökohtadesse puutub, siis neid oli tõesti nõukogude okupatsiooni ajal nagu muda ja mängiti suures osas töötegemist. Lisategevus varastamine.
Samuti oli heidikuid ja kodutuid, kes korjati kokku ja pandi traataia taha. Võimalik, et humaansem kui lasta neil tänavatel olla. Ei vaidle.
Maaelu oli alles? Kas ikka oli? Talud olid hävitatud, küladesse ehitati barakke ja kolhoosi/sovhoosi brigadir käis osakondades hommikuti tööd kätte andmas. Andis töö kätte ja mis juhtus siis edasi? Kes läks poe taha õlut jooma, kes läks ja varastas oma tarbeks jõusööta, kes läks ja narris põldu ja lõhkus masinaid. Samas tõele au andes oli ka ausaid inimesi kes püüdsid oma tööd teha, olgu siis käsud nii jaburad kui tahes. Kõige jubedam neist mida oma silmaga näinud on see kui pandi inimesed tegema maaparanduskraave ja seda suunaga ülesmäge. See ei ole nali ega väljamõeldis. Lihtsalt toona oli see võimalik.
Maata maarahvas kellel ei ole maad? Mhhh....enne nõukogude okupatsiooni olime minu teada soomest põllumajanduses veidi ees. Palju oli siis ja palju on hetkel soomes maarahvast kellel ei ole maad? Kuidas see suhtarv praegu on võrreldes meiega? Ehk viitsid välja uurida. Ise pakun, et vahe ei ole väga suur. Aga tõesti ei tea. Kummalisel kombel on inimkond arenenud, vilja ei koristata enam sirbiga ja küntakse uuemal ajal traktoriga. Ehk siis mitu inimest oli vaja enne nõukogude okupatsiooni ühe hektari harimiseks ja mitu on vaja praegu? Kas siit rehkendusest võib tulla mõtteid?
Kurb, aga maal on tänaseni säilinud poodi taga istuv seltskond kes joob õlut ja ei tee mitte midagi. Vabandust. siiski teeb. Joob õlut. Anname neile maa kätte ja mis muutub? Muutub see, et annavad väikse raha eest oma maa rendile ja joovad veel rohkem õlut. Ja kisavad veel rohkem.
Tegelikult võib olukord olla eesti lõikes erinev. Hetkel räägin lõuna, kagu, edela ja lääne eestist. Maaelu on olemas. Idapoolsest alast tean nii palju, et seal õpivad umbkeelsed tõesti inglise keelt ja eesti keelest on neil savi nagu ka meie riigi, kultuuri ja rahva austamisest.
Küsiks ka - Kas Sa tead, mis on isamaa armastus, rahvustunne ja mida sa oled teinud meie rahvusriigi säilimise heaks?

PS: Palun oleme ausad ja ärme ajame lollusi, ehk siis selliseid nagu VS siin kunagi kirjutas, et eesti talunikud hakkasid oma porgandeid (või mis iganes tooteid) läbi soome peterburgi turule vedama.

Kiire otsingu peale suutsin Soome olukorra kohta tuvastada:

It was, however, the postwar economic transformation that caused an even larger movement of people within Finland, a movement known to Finns as the Great Migration (see Economic Development , ch. 3). It was a massive population shift from rural areas, especially those of eastern and northeastern Finland, to the urban, industrialized south (see table 8, Appendix A). People left rural regions because the mechanization of agriculture and the forestry industry had eliminated jobs. The displaced work force went to areas where employment in the expanding industrial and service sectors was available. This movement began in the 1950s, but it was most intense during the 1960s and the first half of the 1970s, assuming proportions that in relative terms were unprecedented for a country outside the Third World. The Great Migration left behind rural areas of abandoned farms with reduced and aging populations, and it allowed the creation of a densely populated postindustrial society in the country's south.

Allikas siin: http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?fr...ID+fi0042)
Ja veel laiemalt: http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/fitoc.html
Siin ka üks OECD uurimus hilisematest trendidest: http://www.keepeek.com/Digital-Asset-Man...-en#page44

---

(26-11-2013 14:22 )olematu Kirjutas:  Mida on solvavat jope kandmises ?

Aulik härra, nu andke andeks, et mina teid niivõrd vääritu kehakatte kandmises süüdistasin, kui seda üks jope on . Ei võinud mina selle peale tullagi, et teie jala ei käi ja vett ei joo . Ning jopet elu sees selga ei pane !

Vaata, nüüd olen mina irooniline, Tutanhamon.

Sa võid ju mind paadunud punaseks pidada, kuid paraku olen mina vabrikandi ja reederi lapselaps. Ja tean seda , et elu pakub üllatusi . Ei maksa nii väga arvata, et kui Sul on hea, siis teistel olgu või veeuputus . See võib väga kurvalt lõppeda .

Tsiteerin selle ajaloo annaalidesse salvestamiseks..

Ei maksa jäädvustamisega vaeva näha , ma oskan tegelikult palju paremini .

Olematu.
Kui avalik sektor müüb oma varad põhjendamata ja põhjendamatult odavalt, siis ole valmis kodanikuna avama oma vihane hääletoru ja kriitika. Aga hoolitse selle eest, et sa teaksid ja mõistaksid nende samade varade õiglast hinda siia kõrvale.


Kui aga erasektoris müüb keegi oma varad alla turuhinna, siis mida ma ütlema peaksin...?
Ka erasektoris kehtib reegel, et tea oma varade hinda. Sellega, millega oled nõus müüma (ja ostja ostma) ongi Sinu varade väärtus antud ajas ja kohas.
Põhjus lihtne – me elame inimeste maailmas ja turgu teevad inimesed.

Kui eestlased saaksid tehinguid teha kinnisvaraga vaid omavahel, siis kas sellest saaksid nad parema hinna?
Mis keelab eestlesel oma vara müümast vaid eestlasele? Kasumiahnus?
Veel jätan ma kasutajale Olematu võimaluse selgitada, et miks turg kohati ei toimi nagu peaks. Ja loomulikut selle, et miks turumajanduse allesjäänud osa saatanast on.

Nii, ja nüüd vastuseks Sulle Faraday . Okupatisooni vaba aega viimase 7 sajandi jooksul on meil olnud ainult 20 aastat . See oli see aeg, kus taludele suure hurraaga laenud kaela võeti, et naabrist parem saaks . Kasvõi enda pankroti hinnaga .
Kunagi sattusin lugema , et venelaste sisse tulles oli eesti kinnisvarast välja ostetud 3% . Ülejäänud oli kõik pankade osalises või täielikus käsutuses .
Palju meie talusid 1929 aastal haamri alla läks suure majanduslanguse ajal, ei ole minul teada.

Seesama inimene , kelle lehmast juttu kunagi oli, oli pankroti elus läbi teinud .
Tema mälestusi meenutades tuli mulle meelde, et mida tähendas pankrot algselt . Mitte nii , nagu praegu - et võtame võlgu ja kehitame õlgu .
Kui juhtus talu või ettevõtmine haamri alla minema, siis oli see ikka katastroof . Sest siis läks põhimõtteliselt ihupesu ka võlgade katteks. Eks üritati ka siis päästa , mis päästa annab . Kui ikka pesul oli võõras monogramm peal ja kaaskondlane jumala keeli vandus , et tegu on tema majapidamisriistaga, siis see pääses oksjonihaamri alt. Tuttava tegi paljaks juudist partner.
Millegipärast meeldib Sulle eriti pajatada vene okupatsioonist, aga sõnagi ei maini Sa ei taani, rootsi ega saksa okupatsioonist ?

Aga mis laiskusesse, lollusesse ja varastamisesse puutub, siis olen ma nõus . Kuigi, ühegi teise okupatsiooni ajal ei tulnud muidugi talupojal oma elujärje parandamiseks maad müüa. Palju neid vabatmehi oli ? Talud olid ju mõisa omad ?

Alljärgnevas kirjutatakse E.Liidus toimuvast ja täpsemalt Itaalia kontrollimatu sisserände tagajärjed, lisan - Eestisse ma sellist elukeskkonda ei soovi.

Anneli Treumuth "Itaalia, nii nagu ta on. Kas migrandid kägistavad haritud Itaalia?"

/-/

Kontrollimatu sisseränne on sundinud itaallasi võtma tarvitusele täiendavaid turvameetmeid, mida Eestis veel ei märka, kuid võib-olla oleks viimane aeg ka eestlastel endale teadvustada, et Eesti piir ei lähe enam Valkast vaid Maltast ja kõik, mis on hästi või halvasti teistes EU riikides jõuab suure tõenäosusega ka meie Maarjamaale. Lisaks lubas Itaalia president alustada vangidele amnestia andmist.

Itaalias pole olemas sellist asja nagu toimetuleku toetus, niisiis.... mis te arvate, mil viisil tuhanded vangist vabanejad, miljonid töötud ja võõra keele ning usutunnistusega immigrandid oma igapäevase leivakääru kätte saavad? Võib-olla tuleb tõesti otsida tõde piiblist, kus kerjustele annetamine on lausa vajalik. Pole ju meeldivam, kui inimestele tungitakse kallale tänaval ja rebitakse käest kott, murtakse sisse korterisse või autosse, varastatakse isegi surnud haudadest ja nõutakse laiba tagasisaamiseks omastelt lunaraha. Tundub õudne, kuid nii see on.

(26-11-2013 15:05 )olematu Kirjutas:  Nii, ja nüüd vastuseks Sulle Faraday . Okupatisooni vaba aega viimase 7 sajandi jooksul on meil olnud ainult 20 aastat . See oli see aeg, kus taludele suure hurraaga laenud kaela võeti, et naabrist parem saaks . Kasvõi enda pankroti hinnaga .

Julgeks veidi vastu vaielda. Seda kuidas me ilma nõukogude okupatsioonita oleksime edasi läinud - me lihtsalt ei tea. Kui pead silmas laene 1918 kuni nõukogude okupatsioonini siis vaidleks ka vastu. Aga see on hoopis teine teema ja aruteluks teine foorum.

(26-11-2013 15:05 )olematu Kirjutas:  Kunagi sattusin lugema , et venelaste sisse tulles oli eesti kinnisvarast välja ostetud 3% . Ülejäänud oli kõik pankade osalises või täielikus käsutuses .

Palun loetle toonased pangad ja viita ka allikale kust see 3% pärineb.
Kui oled seda teinud siis saan sinu poolt edastatud info põhjal edasi arutleda selles "väljaostetud" protsendis.

(26-11-2013 15:05 )olematu Kirjutas:  Palju meie talusid 1929 aastal haamri alla läks suure majanduslanguse ajal, ei ole minul teada.

Ka minule mitte. Samas on minu subjektiivne arvamus, et talude haamri alla minek ei oleks arvuliselt oluliselt erinenud arvust mis oleks olnud siis kui ülemaailmset majanduskriisi (1929-1933) ei oleks olnud. Nagu öeldud - subjektiivne arvamus.

(26-11-2013 15:05 )olematu Kirjutas:  Seesama inimene , kelle lehmast juttu kunagi oli, oli pankroti elus läbi teinud .
Tema mälestusi meenutades tuli mulle meelde, et mida tähendas pankrot algselt . Mitte nii , nagu praegu - et võtame võlgu ja kehitame õlgu .
Kui juhtus talu või ettevõtmine haamri alla minema, siis oli see ikka katastroof . Sest siis läks põhimõtteliselt ihupesu ka võlgade katteks. Eks üritati ka siis päästa , mis päästa annab . Kui ikka pesul oli võõras monogramm peal ja kaaskondlane jumala keeli vandus , et tegu on tema majapidamisriistaga, siis see pääses oksjonihaamri alt. Tuttava tegi paljaks juudist partner.

Minu teada põhimõtteliselt ihupesu siis võlgade katteks ei võetud. Aga võin eksida.

(26-11-2013 15:05 )olematu Kirjutas:  Millegipärast meeldib Sulle eriti pajatada vene okupatsioonist, aga sõnagi ei maini Sa ei taani, rootsi ega saksa okupatsioonist ?

Jah, nendest võiks pajatada ka aga nemad ei suutnud seda mida suutis nõukogude okupatsioon - hävitada ja tappa parim osa eesti rahvast ning viia surma äärele meie kultuur.

(26-11-2013 15:05 )olematu Kirjutas:  Aga mis laiskusesse, lollusesse ja varastamisesse puutub, siis olen ma nõus . Kuigi, ühegi teise okupatsiooni ajal ei tulnud muidugi talupojal oma elujärje parandamiseks maad müüa. Palju neid vabatmehi oli ? Talud olid ju mõisa omad ?

Tore, kui ka mingis asjas sama meelt oleme.
Ehk täpsustad - mis juhul/ajastul/okupatsioonis tuli oma elujärje paranduseks maad müüa? Jäi pisar segaseks.

Kuna teemaks on Euroliit kui suurte hädade ja kannatuste põhjustaja ning ei leidnud teemast selle moodustise toimimise ülevaadet, võtsin ette ELi lepingu ja tegin sealt taolise lühikokkuvõtte (rasvases kirjas on esile toodud enese jaoks hämmastama panevad seigad ja kaldkirjas humoorikas lugemine):

Liidu käsutuses on institutsiooniline raamistik, mille eesmärk on edendada liidu väärtusi, taotleda liidu eesmärke, teenida liidu, selle kodanike ja liikmesriikide huve ning tagada liidu poliitika ja meetmete kooskõla, tõhusus ning järjepidevus.
Liidul on järgmised institutsioonid:

- Euroopa Parlament;
Koosneb liidu kodanike esindajatest, kuni 750 liiget, millele lisandub president. Euroopa Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid.
Ta täidab vastavalt aluslepingutes ettenähtud tingimustele poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni. Parlament valib komisjoni presidendi.

- Euroopa Ülemkogu;
Koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga.
Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana.
Vahemärkusena toon välja: Euroopa Ülemkogu asutati 1974. aastal selleks, et luua mitteametlik foorum riigipeade või valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks. Sellest kujunes kiiresti organ, mis määras kindlaks liidu eesmärgid ja seadis kursid nende saavutamiseks kõikides ELi tegevusvaldkondades. Euroopa Ülemkogu sai ametliku staatuse 1992.aastal allkirjastatud Maastrichti lepinguga, milles on ette nähtud ülemkogu ülesanne: anda liidule selle arenguks vajalik tõuge ning määratleda arengu poliitilised üldsuunised. Alates 1. detsembrist 2009 on ülemkogu Lissaboni lepingu kohaselt üks Euroopa Liidu seitsmest institutsioonist.

- nõukogu;
Nõukogu koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest ministri tasandil, kellel on asjaomase liikmesriigi hääleõigus ja volitus võtta valitsust siduvad kohustusi.
Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on vastavalt aluslepingutega sätestatud tingimustele poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid.

- Euroopa Komisjon;
Komisjoni liikmed valitakse nende üldise asjatundlikkuse ning Euroopa asjadesse pühendumuse alusel isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust. Komisjon on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Igast liikmesriigist üks kodanik, alates 1. novembrist 2014 vastab komisjoni liikmete arv kahele kolmandikule liikmesriikide arvust, välja arvatud juhul, kui Euroopa Ülemkogu otsustab ühehäälselt asjaomast arvu muuta.
Komisjon edendab liidu üldisi huve ja teeb sel eesmärgil asjakohaseid algatusi. Komisjon tagab aluslepingute ja institutsioonide poolt aluslepingute alusel võetud meetmete rakendamise. Komisjon teostab järelevalvet liidu õiguse kohaldamise üle Euroopa Liidu Kohtu kontrolli all. Komisjon täidab eelarvet ja haldab programme. Komisjon teostab vastavalt aluslepingutes sätestatud tingimustele koordineerivaid, täitev- ja juhtimisfunktsioone. Komisjon tagab liidu esindamise välissuhetes, välja arvatud ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning muud aluslepingutes ettenähtud juhud. Komisjon algatab liidu ühe- ja mitmeaastaste programmide koostamise, pidades silmas institutsioonidevaheliste kokkulepete saavutamist. Komisjon nimetatakse ametisse Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega.

- Euroopa Liidu Kohus;
Euroopa Liidu Kohus koosneb Euroopa Kohtust, üldkohtust ja erikohtutest. Euroopa Liidu Kohus tagab, et aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust. Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist. Üldkohus koosneb vähemalt ühest kohtunikust liikmesriigi kohta. Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid ning üldkohtu kohtunikud valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust.
Kohus tagab, et aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust.

- Euroopa Keskpank;
Euroopa Keskpanka ja kontrollikoda käsitlevad sätted ning teisi institutsioone käsitlevad üksikasjalikud sätted on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.
- kontrollikoda.

Lisalugemist http://consilium.europa.eu/documents/tre...on?lang=et

Tsitaat:Lissaboni lepingule, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kirjutasid Portugali pealinnas 13. detsembril 2007 alla 27 liikmesriigi esindajad. Leping jõustus 1. detsembril 2009 pärast selle ratifitseerimist kõikides liikmesriikides.
Euroopa Liidu leping sisaldab sätteid aluslepingute muutmise kohta. Artiklis 48 sätestatakse, et iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või komisjon võib esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute muutmiseks. Nõukogu esitab need ettepanekud Euroopa Ülemkogule ja neist teavitatakse riikide parlamente. Kui Euroopa Ülemkogu nõustub kavandatavate muudatuste läbivaatamisega, kutsub Euroopa Ülemkogu eesistuja kokku konvendi, mis koosneb riikide parlamentide, liikmesriikide riigipeade või valitsusjuhtide ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindajatest. Konvent vaatab muudatusettepanekud läbi ja võtab konsensuse alusel vastu soovituse liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsile, mille kutsub kokku nõukogu eesistuja. Euroopa Ülemkogu võib pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist lihthäälteenamusega otsustada ka konventi mitte kokku kutsuda, kui kavandatavate muudatuste ulatus seda ei õigusta. Sellisel juhul annab Euroopa Ülemkogu volitused liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsile, mille seejärel kutsub kokku nõukogu eesistuja. Igal juhul kutsutakse kokku kõikidest liikmesriikidest koosnev valitsuste esindajate konverents (millele võib eelneda konvent või mitte) ning aluslepingute muudatuste jõustumiseks peavad kõik liikmesriigid need kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega ratifitseerima.
Lissaboni leping on viimane lepingute seas, millega on muudetud lepinguid, mille alusel loodi ühendused ja Euroopa Liit. Varasemad sellised lepingud on ühtne Euroopa akt (1986), Euroopa Liidu leping (Maastricht) (1992), Amsterdami leping (1997) ja Nice'i leping (2001).

Alates 1992. aasta Maastrichti lepingust ja 1997. aasta Amsterdami lepingust, on Euroopa Parlament muutunud nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks.

Loen mina ülaltoodut ja enam ei imesta, miks hirmul on suured silmad: majandusühendus on muudetud poliitiliseks toimehoovaks. Ühtlasi märkan, et üks seitsmest institutsoonist omab kummaliselt suur mõjuvõimu. Selgeks sai ka asjaolu, miks meedias on enam kajastust leidnud just selle institutsiooni juht kui liidu olulisem tegelane koos oma nn sõltumatu komisjoni presidendiga.

See väline vorm mille kaudu EUd kõigile Piärriga kaela määritakse pole üldse tähtis, tähtis on see milles leppisid kokku Teise Ilmasõja võitjariigid ja neid juhtinud Angloameerika sionism. Sõda oli ju neil Saksa Juudi vanausulistega nn kuldvasikakummardajatega keda Jahve käskis juutidel viimseni hävitada mida Leevi pojad juba tookord Vanas Testamendis ka tegid.
Hakka või tõlkima EU salajast ajalugu, kui ma ei eksi on eespool isegi lingid olemas aga paraku venekeelsed nn nõukogude inimesteks kasvatatutele sobivas impeeriumikeeles mida jälle ei oska Frankfurdi koolkonna Värviliste ja Vähemuste kultuurirevolutsiooni ideede kandjad Uues Euroopa Liidus.

(15-07-2013 11:23 )mässaja Kirjutas:  Ma arvan et seal on kohustuslik menüü peavähki süüa

Euroopas kaalutakse ahjukütte keelamist
http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?p=231232

Paistab, et Euroopa viljastav mõte ahiküte keelustada on leidnud Eestis hea pinnase ja kindlasti meeldib idee ka EE-le.

Majanduse taastumine toob kaasa õhusaaste

Mida enam masust taastume, seda saastatumaks muutub meie linnade õhk, tuvastasid Eesti õhukvaliteeti uurinud teadlased.

Niisuguse seose toob esile värskelt valminud linnade välisõhu analüüs, mille tarbeks mõõtis keskkonnauuringute keskus läinud aasta teises pooles õhusaastet 22s Eesti paigas.

Kaks mobiilset mõõtebussi ja teisaldatavad konteinerid jälgisid iga linna ühe nädala jooksul. Keskne uurimisküsimus oli, kas süsinik-, lämmastik- ja vääveloksiidide, mikroosakeste ning raskemetallide tase jääb normi piiresse.

Selgus, et Kesk-Euroopaga võrreldes võime kergemini hingata, sest sealsete tiheasustusalade keskmised aastased saastenäitajad on meie omadest 1,5–2 korda suuremad. «Meie probleem on aga liiklus ja kütteperiood,» nentis Eesti Maaülikooli teadlane ja keskkonnauuringute keskuse ekspert Marek Maasikmets.

Nimelt kõigub Eesti õhukvaliteet hooajati suuresti. Järsult halveneb see kohe kütteperioodi alguses, kui põlemisgaaside osakaal katlamajade ja eramute küttekollete mõjul kasvab. Teistsugust laadi õhusaaste suureneb kevadel, mil talve jooksul naastrehvide toimel teele kogunenud mikroosakesed maapinna kuivades lenduvad.

Tööstusliku tootmise ja kütuste põletamise käigus õhku paiskuvat niklit oli lubatust kuni poole võrra enam Valga, Pärnu, Paldiski, Tamsalu, Püssi, Jõhvi ja Tartu õhus. Pärnus oli selle põhjuseks tihe liiklus, kuid Valgas jäi saasteallikas ebaselgeks.

Samuti põlemisel tekkivat benso(a)püreeni leiti lubatust enam Ida-Virumaa linnades, Valgas, Türil, Raplas, Rakveres, Kundas ja Tartus. Tõsi, nädalase uuringu tulemused ei tähenda veel, et õhk neis paigus oleks saastatud aasta ringi. Küll aga kehtib seaduspära: õhk on tervistkahjustavam seal, kus on tihe autoliiklus, palju küttekoldeid ja tööstusettevõtteid ning kus on takistatud loomulik õhu liikumine.

Üks selline paik on Tartu. «Tallinna pluss on see, et see asub mere ääres. Kui vaatame Tartut, siis seal on talvel ebasoodsaid tingimusi oluliselt rohkem: linn asub ürgoru põhjas ja õhuvahetus ei ole hea,» analüüsis Maasikmets.

2006. aastal liikluse ja õhusaaste poolest kurikuulsaks saanud Liivalaia tänaval Tallinnas on õhk praegu aga normi piires. «Masuga vähenes autoliiklus ja saaste vähenes märkimisväärselt. Nüüd, kui masust hakatakse üle saama, on saastatuse tase taas tõusuteel,» nentis Maasikmets.

Eelkõige kannatab neis piirkondades elavate inimeste tervis. Tartu Ülikooli teadlased leidsid tänavu, et liiklusest tekkivad ülipeened osakesed õhus põhjustavad hinnanguliselt 600 varajast surma aastas. Keskmiselt lühendab õhusaaste Eesti inimeste eluiga poole aasta võrra.

Naastrehve ei saa me liiklusohutuse hinnaga keelustada, küll aga vähendada põletamisel eralduvate osakeste hulka. «Eestil oleks võimalik palju ära teha kodumajapidamistes. Näiteks võiks hakata riiklikult toetama vanade ebaefektiivsete küttekollete väljavahetamist,» pakkus Maasikmets.

Farady Leena, kõigest muust oma eelises identiteedis oled sa suutnud loobuda peale kõige vastikuma, luba küsida mis koolipapa sa oled et sinu osa on kõige käest ainult küsida, linke nõuda ja laita või postitiusi heaks kiita, oled ju samasugune liige nagu teised, kui on sul midagi vastu vaielda siis on just sinu kohus välja otsida vastuargumendid ja need esitada mitte süüdimatud tapeeti toota kõigilt midagi ainult küsides, tooda sisu mitte tühja sõnamulinat.
Niisis mis oleks selle lõigu õige vastus?
Palun loetle toonased pangad ja viita ka allikale kust see 3% pärineb.
Kui oled seda teinud siis saan sinu poolt edastatud info põhjal edasi arutleda selles "väljaostetud" protsendis.

(28-11-2013 12:11 )VironShaman Kirjutas:  Farady Leena, kõigest muust oma eelises identiteedis oled sa suutnud loobuda peale kõige vastikuma, luba küsida mis koolipapa sa oled et sinu osa on kõige käest ainult küsida, linke nõuda ja laita või postitiusi heaks kiita, oled ju samasugune liige nagu teised, kui on sul midagi vastu vaielda siis on just sinu kohus välja otsida vastuargumendid ja need esitada mitte süüdimatud tapeeti toota kõigilt midagi ainult küsides, tooda sisu mitte tühja sõnamulinat.
Niisis mis oleks selle lõigu õige vastus?
Palun loetle toonased pangad ja viita ka allikale kust see 3% pärineb.
Kui oled seda teinud siis saan sinu poolt edastatud info põhjal edasi arutleda selles "väljaostetud" protsendis.

Teen seda ise, Faraday võib mind täiendada.

Kui keegi midagi väidab, siis on viisakas oma väiteid kinnitada, lisades väitele andmeid usaldusväärsest allikast. Vastasel juhul on tegemist lihtsalt seisukohaga.

Ka oma kõigile küsimustele ei saanud ma vastuseid. Olukord on järgmine:

Enamus aktiivseid diskuteerijaid, kes kiruvad EL-i, toovad välja väga palju selliseid väiteid, millega on raske midagi peale hakata, näiteks:
- nad röövivad
- nad on pahad
- nad on ju juudid
- Eestis on elu kehv
- ...jne jne.

Me ei saa ühtegi teemat diskuteerida ilma vahet tegemata, mis on argument ja mis on lihtsalt seisukoht. Praegu on suur osa sellest EL vastasusest seisukohta, argumente on vähe, kui üldse.

Kui rääkida sellest, kes peab tõendeid esitama, siis see on see, kes süüdistab (sarnaselt kohtusüsteemile). Ehk siis väide, et oleme kõik samasugused liikmed ja peame pooltargumente tooma, ei pea paika. Kuna teema on EL-kriitiline, siis peab selle jutu esitama argumenteeritult.

http://www.e24.ee/2612982/cameroni-jalge...-ja-pariis

hädaga tahavad pidurit tõmmata....iseasi, kuidas praktikas tegelt asjad on ära otsustatud( see võib olla samasugune avalikkuse petmine nagu Merkeli jt "solvumine" nuhkimisvärgi peale, mis ammugi teatud riikidel/instantsidel omavahel kokku lepitud).

Motiiv on ju mitte immigratsiooni pidurdada vaid valimistel teatu parteidel "teema alt ära tõmmata" - valimiste ajaks.... Pärast läheb elu jällegi edasi nagu....teatud ringkondades kokku lepitud

(28-11-2013 12:11 )VironShaman Kirjutas:  luba küsida mis koolipapa sa oled et sinu osa on kõige käest ainult küsida, linke nõuda ja laita või postitiusi heaks kiita, oled ju samasugune liige nagu teised, kui on sul midagi vastu vaielda siis on just sinu kohus välja otsida vastuargumendid ja need esitada mitte süüdimatud tapeeti toota kõigilt midagi ainult küsides, tooda sisu mitte tühja sõnamulinat.
Niisis mis oleks selle lõigu õige vastus?
Palun loetle toonased pangad ja viita ka allikale kust see 3% pärineb.
Kui oled seda teinud siis saan sinu poolt edastatud info põhjal edasi arutleda selles "väljaostetud" protsendis.

Pean häbiga tunnistama, et lisaks pankadele võin loetleda ka suure osa toonaseid laenuühistuid. Samas pean tunnistama, et loetelust võivad olla mõned puudu. Kontrollida võid seda infot Rahvusarhiivist.
Ajavaahemikus 24.02.1918 - 15.05.1940 oli eestis laenu võimaalik saada:

Tsitaat:Aktsiaselts Tartu Pank 1868-1941
AS G. Scheel & Co. 1880-1941
Eesti Hüpoteegipank 1884-1944
Eestimaa Maakrediitselts 1802-1940
Halliste Ühispank 1904-1944
Kolmas Tartu Laenu- ja Hoiuühisus 1874-1931
Kuressaare Laenu- ja Hoiukassa 1873-1926
Liivimaa Maakrediitselts 1802-1933
Paide riiklik hoiukassa nr 485 1886-1920
Pilistvere Ühispank 1909-1939
Puhja Ühispank 1908-1944
Põltsamaa pangad 1909-1944
Tartu Linna Laenukassa 1884-1921
Tartu Saksa Ühispank 1896-1944
Teine Tartu Laenu- ja Hoiuühisus 1909-1938
Tori Ühispank 1911-1949
Valga Laenu-ja Hoiuühispank 1879-1937
Vana-Kuuste Ühispank 1910-1943
Viljandi Ühispank 1903-1949
Vändra Ühispank 1908-1944
Ühispank Tartu Eesti Laenu ja Hoiuühisus 1872-1944
Eesti Maapank 1926-1944
Pikalaenu Pank 1928-1944
Aktsiaselts Diskonto Pank 1921-1939
Aktsiaselts Eesti Kommertspank 1929-1940
Eesti Panga Haapsalu Osakond 1919-1940
Eesti Panga Paide Osakond 1923-1941
Eesti Panga Tallinna Osakond 1922-1934
Eesti Panga Tartu osakond 1922-1940
Eesti Panga Valga Osakond 1919-1940
Eesti Laenu Pank 1910-1940
Ühistegeline Keskpank Eesti Rahva Pank 1919-1943
Aktsiaselts Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pank 1919-1929
Elva Majaomanikkude Pank 1926-1937
Aktsiaselts Kauba Pank 1920-1942
Aktsiaselts Kommerts Pank 1923-1928
Aktsiaselts Krediit Pank 1906-1940
Krediidiühistud (koondfond) 1872-1949
Narva Linnapank 1923-1940
Petseri Majaomanike ühispank 1927-1940
Aktsiaselts Põhja Pank 1919-1927
Põllumeeste Pank 1927-1941
Põllupidajate Pank 1918
Aktsiaselts Tallinna Kaupmeeste Diskonto ja Laenupank 1920-1926
Tallinna Majaomanikkude Pank 1924-1940
Kinnisvaraomanikkude Pank Tartus 1926-1933
Tartu Linnapank 1927-1944
Ühispank Tartu Majaomanikkude Pank 1923-1940
Tartumaa Pank 1919-1938
Aktsiaselts Tartu Tööstuspank 1931-1942
Piirisaare Laenu-Hoiu ühisus 1928-1936

Seega järjekordne tapeet?
Minu küsimus oli ajendatud väitest 3%. Minu isiklik ja mittepädev arvutus ei vii sellise protsendi numbrini. Seega - kui keegi käib midagi välja siis eeldan, et ta teab mida ta välja käib ja kust andmed pärinevad. Samuti on lihtne ju vastata küsimusele mille vastus välja käiakse. Või viidata vähemalt allikale.
Kui Sa VS tahad neid andmeid Rahvusarhiivi kontrollima minna, siis võin teha su elu lihtsamaks ja anda sulle ka säilikute täpsed viitekoodid. A la
Pilistvere Ühispank säilik EAA.3960........lähed ja loed.

Tulles tagasi Su posti esimese osa juurde. Õigus küsida ja arutleda on kõigil foorumi kasutajatel. Samuti on kõigil õigus jätta küsimustele vastamata. Küll aga ei ole kasutajatel õigust rikkuda foorumi ühtegi reeglit
ka seda:
2.8. Suhtumine teistesse kasutajatesse.
Kõigil kasutajatel on õigus oma arvamusele ning teise kasutaja põhjendamatu kritiseerimine, isiklik solvang, ähvardamine või tahtlik provotseerimine on keelatud taunitav.

Ja üks huvitav otselink seoses ühe Manifestiga mis haakub teemaga.
Harri Kivilo,
endine 6 aastat poliitiline pagulane olnu ja ka
41aastase staažiga legaalne immigrant

http://www.eestielu.ca/et/arvamus/kommen...maa-rahvad

Kipub juba arutelu moodi, selline tapeet kuulub tõesti arutelu juurde, oponendilt oodataksegi ju vastuväiteid mitte lihtsalt küsimist ja tõestuse nõudmist, reegliks peaks olema vastupidise tõestamine mitte nõudmine, et vastaspool tõestaks oma väidete õigsust.
Mis puutub eurokriitilisusse siis siin on väitel et ehitamae SSSR2te suurem tõepõhi all kui arvate vaevuge lihtsalt läbi lugema eelpool linkidetagused materjalid
http://balder.org/judea/Richard-Coudenho...a-1925.php
http://balder.org/avisartikler/Barcelona...nglish.php
kui tahate otsige järgnev tekst üles inglise keeles, maerjal räägib eu algusest ja neist jõududest kes ta tegelikult lõid et hävitada saksa ideoloogia ja rahvuslus.
http://www.voltairenet.org/article130573.html

(28-11-2013 18:41 )VironShaman Kirjutas:  Kipub juba arutelu moodi, selline tapeet kuulub tõesti arutelu juurde, oponendilt oodataksegi ju vastuväiteid mitte lihtsalt küsimist ja tõestuse nõudmist, reegliks peaks olema vastupidise tõestamine mitte nõudmine, et vastaspool tõestaks oma väidete õigsust.

Küsimused EI kvalifitseeru TÕESTUSE nõudmiseks, vaid huvist lugeda ka allikaid millele tuginetakse, et sealt aruteluga edasi minna. Muidugi kui on kuhugi minna. Kui loed veel erilise hoolega siis saad aru, et ma ei oponeerinud vaid küsisin. Aga see on juba OT. Vabandan.

51 pluss veel mõned pangad ? Huvitav, huvitav...Kelle jaoks küll ? Rahvaarv ei olnud toona ju väiksem , kui praegu. Pigem isegi suurem .Seega tuli ju keskeltläbi iga 30 000 inimese kohta üks pank ? Seletuseks olgu üteldud, et toona tarbimislaenu ei olnud võimalik saada . Kui raha nappis, võtsid kasuka üle käe, ja sättisid sammud lähima pandimaja poole .
Niisiis, tõsiselt võetavaid pangandusasutusi nagu seeni metsa all. Terve mõistus küsib, aga miks nii palu, kui ei olnud kinnisvaradel laenukoormist peal .?

(28-11-2013 21:06 )olematu Kirjutas:  51 pluss veel mõned pangad ? Huvitav, huvitav...Kelle jaoks küll ? Rahvaarv ei olnud toona ju väiksem , kui praegu. Pigem isegi suurem .Seega tuli ju keskeltläbi iga 30 000 inimese kohta üks pank ? Seletuseks olgu üteldud, et toona tarbimislaenu ei olnud võimalik saada . Kui raha nappis, võtsid kasuka üle käe, ja sättisid sammud lähima pandimaja poole .
Niisiis, tõsiselt võetavaid pangandusasutusi nagu seeni metsa all. Terve mõistus küsib, aga miks nii palu, kui ei olnud kinnisvaradel laenukoormist peal .?

Toona oli tarbimislaenu võimalik võtta küll. Muidugi kui mõistame seda tarbimislaenu samas kontekstis. Ehk siis kardula või vilja seemne jaoks või kõlguse paranduseks.
Aga ehk meenutad, kust see 3% loetud sai. Tahaks tõesti teada. Ja kui selle meelde tuletad, siis oleks ääretult tore kui saaks ka vastuse. Kas see aga ka kõige õigem teema on ei tea. Võimalik, et peaks tegema vandenõude alla uue teema.
Üks tsitaat: Sirbist:

Tsitaat:Heiki Suurkask jällegi väidab, et nõukanostalgia põhiülesanne on „unustada punavõimu halbu külgi [ning asetada] inimestele kohustuse „tõusta üles” kõigi vastu, kes „õilsa parteilase” kontseptsiooni kõigutavad”.2 Lühidalt, nostalgia on justkui tänapäeva punaste salarelv, millega pahaaimamatute masside meeled nüristatakse ja neid „klassivaenlaste” ja „kodanliku abielu” vastu võitlema sunnitakse.

Sellest tsitaadist saaks uue ja üsna asjakohase teema meie endi kohta...aga nagu olen märganud, siis enamus pelgab seda teemat. Võimalik, et eksin.

PS: Seal nimekirjas olid ka laenuühistud.

LHV analüütik Joel Kukemelk on pisut EL-iga seotud numbritele otsa vaadanud ja tema kokkuvõte. Artikkel on eelmise aasta lõpupoolelt, aga aktuaalne sellegi poolest.

http://www.e24.ee/967518/kes-siis-keda-i...ngandusest

Olgu, kontekstis oleks ta võinud oma isikliku seisukoha ehk pisut taandada.
Aga esialgu me veel EL-i rahaliselt ei toeta, siiamaani tundub et oleme netosaajad. Täiesti võimalik, et ühel päeval see nii enam ei ole. Eks peame siis uuesti oma kuuluvuse majandusliku külje mõtestama. Kaudset laiemat majanduslikku kasu ( miks mitte ka kahju) on muidugi raske arvutada.
See muidugi on vaid rahaline pool ja ei peaks olema mitte ainuke oluline argumentum diskussioonis.

Järgnev jutt ei lähe otseselt teemasse, lihtsalt tekkinud emotsioon jällegi selle va panganduse jutu juurde. Üleval lingis Joel K. Räägib ka pankadest ja nende päästmisest. Kuidagi tuttav tuli. Sarnast olen isegi parawebis kribanud.

Eelpostitaja Olematu rääkis kunagistest haamri alla läinutest? Arvan endal sotsiaalne närv täiesti olemas olevat. On küll traagiline.
Siiski.
Peaksime pankade ees vist pisut protestima, seejärel plakatiga protestima tavaliste inimeste vastu lisaks? Tõsiselt! Tõstma peegli ka korra saamahimulise nõudluse ette. Nende enda pärast. Üks ei saa ilma teiseta, üks põhjustab teist.
Psühhoanalüüs tarbijale. Ja psühhoanalüüs ka panga krediidiosakonnale. Psühhoanalüüs juhtkonnale, kes peab raporteerima omanikele turuosa kaotusest. Vaatab omanik presentatsiooni ja saab aru küll, et turuosa on kerge kaotada, raske tagasi võita. Võimalus võib tulla, aga ei pruugi. Konservatiivse laenupoliitika talumatu valu majanduse ekspansiivses faasis!

Sotsialistist netifilosoof pajatab jällegi midagi liigkasuvõtmisest. Kuidas kaasaegne rahaloome ei ole moraalne. Sellest, et kuidas üks majandussubjekt (nimega kommertspank) laenab nii nagu teised majandussubjektid laenata ei saa. Pajatab sinna kõrvale veel mittetöisest tulust (üks minu „lemmikväljendeid“), jne. Soovimata selgitada, et praktilises (korruptsioonivabas) majandustegevuses on tulu seotud riskiga. Tihti ei proovigi analüüsida seda, et mida loob läbi panganduse võimendunud rahamass (näe, näe inflatsioonikeeris!). Siinkirjutaja arvab, et väärtusloome ümberjagamisel oleksid nad kindlasti taaskord suurmeistrid.

Mis on jutu mõte? Mõte on selles, et kuidagi ühekülgsed ollakse. Ühest küljest nagu räägitakse ühehäälselt majanduse allakäigust, rahvusliku kapitali allakäigust. Siis teinekord äkki jälle materiaalsete väärtuste kõlbelisusest ja ahnuse hukutavast mõjust! Vast ei olegi meil ilma teatava koguse ahnuseta ühel päeval enam üldse toda ilusat lelu (nimega Eesti majandus). Äkki oleks Eestil vaja hoopis ahnusest siniseks läinud kapitali?

Olgu, jutt läks mul nüüd heietuseks kätte, ei kavatsegi jätkata.

(28-11-2013 21:51 )Akronüüm Kirjutas:  ..... Aga esialgu me veel EL-i rahaliselt ei toeta, siiamaani tundub et oleme netosaajad. ....

Kas ikka oleme? Näiteks artikkel "Vello Leito: Eesti on Euroopa Liidu suhtes räigelt pealemaksja" näitab vastupidist.
Pealegi tuleb nõustuda nendega kes väidavad et oleme langenud tüüpiliseks koloniaalmaaks kust veetakse välja mitte ainult tööga loodud lisandväärtus vaid ka ärksamad inimesed.

Lisan ka juurde, et betooni valatud infra võis ju tööd anda - euroraha eest - aga ülal pidada tuleb juba eesti maksumaksja taskust. Samas maakohad, kuhu infra rajatud - tühjenevad.

Riigi ettevõtlusbilansi kahjum ei näita veel seda, et kui palju me oleme konkreetselt just EL-ist nö kasumit/kahjumit saanud?Väga kummaline eeldus. Tundub, et EL-i toetusteta (arvestades isegi meie sissemaksuga) oleks teoreetiliselt lihtsalt antud kahjum veelgi suurem olnud, ei muud.

Mis puutub seda, et kas ja kui palju toetusest läheb mitteresidentidele, siis seda on raske öelda. Täpset summat me ei tea. Kas 80% ettevõtluskapitalist kuulub mitteresidentidele? Saab seda kinnitada millegagi? Ja et ka samas proportsioonis lähevad ka EL-i toetused, siis see on muidugi natuke meelevaldne eeldada.
Lisaks tasub tähele panna, et J. Kukemelk arvestab erinevate EL- i fondide toetustega juba aastast 2000. Leito seda ei tee.

Ja see Leito lause:

[Eestis on eurotoetuste jagajate jagamistes ülivõrdes eelistatud residentidega võrreldes. See teie teadlikkusele vundamendiks! ]

No vot, sellist väidet on raske ümber lükata ja kinnitada.

Tegelikult soovitan vaadata vaba energia teemasse, kui seal olevad Keshe fondi patentide võimalused on õiged siis muutub maailm dramaatiliselt juba järgneva kolme aasta jooksul.
Eelmise nädala kolmapäeval sai välja käidud aasta 2017. Tundub et selleks ajaks võivad Saksamaal käivituda juba esimesed vabal energial põhinevad keelatud teaduse tehnoloogiad aatomielektrijaamade asemel mida seesama Keshe tehnoloogia on võimeline Fukusima kombel popsuma panema kogu planeedi ulatuses. Volke vihjas sellele juba eelmisel aastal.
Kahju et meil oli kogu pealtsõja aja keelatud Tesla tehnoloogiad ja maailmavaade, muideks kattuvad meie taarausundiga. Millegi õige lähedaseni jõudis välja Hint oma keerisaktivaatoritega (desintegraatoritega) aga tänu Rüütlile topiti vangi ja suri seal.

(28-11-2013 22:55 )togli Kirjutas:  

(28-11-2013 21:51 )Akronüüm Kirjutas:  ..... Aga esialgu me veel EL-i rahaliselt ei toeta, siiamaani tundub et oleme netosaajad. ....

Kas ikka oleme? Näiteks artikkel "Vello Leito: Eesti on Euroopa Liidu suhtes räigelt pealemaksja" näitab vastupidist.
Pealegi tuleb nõustuda nendega kes väidavad et oleme langenud tüüpiliseks koloniaalmaaks kust veetakse välja mitte ainult tööga loodud lisandväärtus vaid ka ärksamad inimesed.

Hiljutistest uudistest selgub, et maksete mõttes oleme ikka netosaaja http://www.e24.ee/2610434/eesti-sai-mull...-skt-kohta

Vello Leito ei arvesta oma analüüsis otseinvesteeringuid Eestisse (2012 näiteks 14,6 miljardit EUR). Ei ole reaalne, et ilma EL-ta välisinvesteeringute maht sama oleks.
http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#l...ANDUSKOOND

---

(28-11-2013 23:03 )euroruubel Kirjutas:  Lisan ka juurde, et betooni valatud infra võis ju tööd anda - euroraha eest - aga ülal pidada tuleb juba eesti maksumaksja taskust. Samas maakohad, kuhu infra rajatud - tühjenevad.

Ka ülalpidamine annab tööd.. Ma eelistaks rahastada pigem teehooldust kui reisisaatjaid bussides näiteks. Tihti on maakohtadesse rajatud infra eesmärgiga luua inimestele tingimused sinna jäämiseks.

(26-11-2013 11:37 )Tutanhamon Kirjutas:  

(26-11-2013 11:31 )Eithea Kirjutas:  Me ühinesime Euroopa Liiduga vähemuse tahtel - Eesti KÕIGIST hääleõiguslikest kodanikest ütles "JA" E.Liidule vähemus.

Momendil on neid kellel s*item elada rohkem, seega austagem neid ja ei ole vaja siin ka paragrahviga ähvardamas käia.
90-ndatel kuni enne E-Liiduni oli üsna hea siin elada, kõike sai teha - mitmeid tegemisi kuni Taiwanini välja/toimus areng ja siis hakkas kruvide pingutamine, üks krd keelav või midagi nõudev seadus ajab teist taga veel lisandus mõttetu E.Liidust tulev sihtfinantseerimine ja algas "Hull lehma tõbi" ehk raha- ralli.

Klassikaline näide ignorantsusest ja nendest usaldusväärsete allikate mõjust. Eesti rahvast hääletas liitumise poolt 67% hääleõiguslikest kodanikest. Ei maksa kõikjal tonti näha! (Väga vabandan mitteusaldusväärse allika pärast aga http://www.vm.ee/sites/default/files/Ees...Liitu.pdf)

Ignorantsuse- mõttelaiskuse täpsustus- Eesti rahvast hääletas kõigist hääletamises OSALENUTEST 67% E.Liiduga liitumise poolt ja see 67% ei ole mitte % KÕIGIST hääleõiguslikest kodanikest, arvestada tuleb referendumis osalenute arvu/ %-ti, mis oli natuke üle poole 100%-st ja neist osalenutest ütles "JA" 67%, kuid edasi arvutab juba igaüks ise, kui mõttelaiskus lubab.
Kokkuvõttes ütles "jah" vähemus.

(26-11-2013 07:18 )soe1 Kirjutas:  Üks uudis mis peaks siia teemasse sobima:
IMF JA EUROOPA LIIT ALUSTAVAD "VÕLAMAKSU" ABIL PANGAKONTODE RÖÖVIMIST

Eelneva uudise elulugu...
IMF Calls For 10% “Tax” On All EU Households With “Positive Wealth”

Box 6. One-Off Capital Levy?