Läbi une rääkimine

Hey, nagu juba mõned teavad mind nii kokkutulekutelt kui ka siit foorumist.


Kuid ma sooviks küsida ja lahendust leida ühele küsimusele.

Miks ja kuidas inimene räägib magades? seda vist nimetatakse sonimiseks, tänapäeval. Kuid jah, miks ja millest see tingitud on?

Minu enda kogemused ütlevad et seda juhtub murelikel inimestel täiskuu ajal. Kuid täpsustada veel ei oska, sellepärast küsingi siit nõu.


Tänud!

[Muudetud: 8-3-2010 Cassiopeia]

Et miks just täiskuu ajal...
Kusagilt on meelde jäänud et täiskuu ajal on
Kuu oma elliptilisel orbiidil kõige lähemal Maale,
seepärast ehk ongi Kuu mõju sellel ajal kõige suurem...

Näiteks mina sonin öösiti hästi palju.Ja kusjuures see on tyypiline eriti kui paistab täiskuu või hingel on mingi jama või pinge.

ma arvan et inimesed sonivad kuna nad näevad seda und nii reaalsena et hakkabgi rääkima unes ehk siis sonima

ausalt yeldes olen mina nii sonima hakand et n2en und ja j22n m6tlema kuidas vastata ja siis hakkan r22kima aga hommikul tuleb meelde et enda arust m6tlesin

On esitletud ka maailma vaateid,et nõnda nimetatud ärkvel elu on uni ja uni tegelik elu.
Teatavasti on ka mitu une taset,lõpetuseks ehk laeb aju ennast päevast maha ja polegi mida keerulis.

Mina sonin ka väga ( tihti peale olen ka karjunud kuid samal ajal midagi õudsat ei näinud unes ja muidugi see, et ma vehklen kätega ka) tihti unes ja ärkan veel ise nende peale üles :o
Ja pooldan ka seda arvamust, et ehk inimene sonib siis kui tal on hinges mured...

Muudetud: 13-11-07 kell 14:08:48 Hope

Ma ise olen arvamusel, et läbi une räägitakse une pingelistel hetkedel, mil stsenaarium on hästi selle maailma lähedane ja otsustav hetk. Põhjusi võib veelgi olla.

Ma ise hakkasin oma venna unes rääkimisi üles kirjutama, päris huvitav on nüüd nii mul kui temal hommikuti talle ette lugedes, mis ta sel korral rääkinud on.

Üks viimaseid tsitaate:
"Telefon heliseb... mhmh, ma ajan ta toas ringi."

Unesrääkimise kohapealt.. Mu kallis abikaasa üks öö nägi unes, et ta helistas mu emale rääkis pikad jutud maha. Mina, kes ma olen suht kerge unega ärkasin üles ja keerasin ennast tema poole, mille peale tema ütles:"Tsau".
Mina ütlesin:"Tsau" vastu, sest arvasin, et ta minuga räägib. Sel hetkel ärkas ta üles ja ütles:"näh, ega ma sinuga ei räägi!".
Kujutage siis ette, mis tunne on kui kell kolm öösel sulle nii öeldakse...Siiamaani naerame seda..

Koht,
kus sai väga-väga palju jägitud inimeste unes rääkimist, laulmist, kisamist(röökimist tegelelikult), ropendamist ja lihtsalt sonimist oli ajateenistus.

Järelikult enamasti on sellised kõrvalnähud seotud siiski suure vaimse, füüsilise pingega - enda väljaelamise vajadusega. Tähtede ja kuu seisuga ei paistnud mingit sidet olevat.

Aga samas oli väga tore kuulata keset ööd selge, kõlava häälega "Eesti hümni" laulmist

Tunnen kaasa tollele keda välja naerdi.

Ei poolda teie kõigi arvamust, et sonimine on tingitud raskest, murelikust vms. eluperioodist.
Ma ise olen kohutav unesrääkija olenemata elutempost. Tuttavad-sõbrad naeravad koguaeg, et mulle ei saa saladusi rääkida, sest ma räägin unes kõik välja.
Väga huvitav on ka see, et kui mu käest midagi küsida magamimise ajal või siis minuga rääkima hakata, räägin ma vastu. Vastused haakuvad küll pigem sellega, mida parajasti unes näen . Nalja kui palju.
Eksperimenteerinud olen ka elukaaslasega(loodan, et ta ei loe seda ) ja tulemuseks on see, et kui magava inimesega rääkima hakata, siis ta vastab. Viimane näide: Mina ütlen, et palun tee mulle ka ruumi. Tema vastab läbi une, tõsta need torud eest, siis saad ruumi !
Head katsetamist teilegi..

Irv
Ma olen telefoniga öösel rääkinud, ise ei mäleta mitte midagi

arvatavasti on asi selles, kui kergelt või sügavalt keegi magab.. ja stressi ajal on uni ka kergem.. nooremana rääkisin isegi tihti päris kõvasti unes, viimasel ajal pole nagu kurdetud elu on stressivabam ka.

Hmm, ma olen ka telefoniga rääkinud, ema kuulis ise ka, et kusagil toas keegi räägib
Siis olen veel tapeedi seinapealt maha tõmmanud, njh siis olen ühest voodist teise läinud, hmm...mis veel...olen toas niisama ringi jooksnud ja siis pooluniselt mingeid imelikke küsimusi küsinud jne
Hih

Vähe närvidele ei k2i mu vend....
Ta Ei Rägi Öösel vaid ta karjub ja mai saa magada sellepärast..
Ükskord l2ksime s6brapoole 66seks, l2ksime magama k6ik, ta hakkab l6ugama unepealt, ma magan edasi sest mul ta l6ugamise p2rast raske magama j22da a kui j22n siis mind yles e aja keegi, aga ta l6ugas siis mu s6ber ja ta vend viisid ta teise tuppa, mu vend ikka magas selle ajal nad vedasid teda, nad panid teise toa ukse kinni ag aikka l6ugas edasi siis nad l2ksid alla korrusele magama ja j2tsid mu venna ikka sinna...
tean et teemast veidi k6rvale a ma lissalt r22kisin mis mul juhtund on...

pingest ma küll ei ütleks, ning kuu mind pole ka seni mõjutanud, ükskõik mis olekus ma päeval olen w kui väsinud ma sonin ikka ning oleks ma siis viisakas nagu ma olen siis kui olen ärkvel, aga ma sõiman siis kõigil näo täis kes vähegi kuulevad

Ma olen aastaid õudusunenägusid näinud, aga ma ei ole neid kunagi kartnud ja kõik on korras olnud.

Paar nädalat tagasi hakkasin nägema unesid, et keegi/miski tahab mulle halba teha ja ma üritan appi karjuda. Ma näen detailselt, kuidas ma meeleheitlikult karjuda üritan, aga ma ei oska ja häält ei tule välja. Ärgates süda klopib ja mul on ikka veel silme ees, kuidas ma karjun.
Küsisin ema käest, et kas ma äkki päriselt ka karjun ja ta ütles, et on küll kuulnud öösel.

Äkki keegi oskab aidata, millest sellised unenäod tingitud on ja kuidas saaks nii, et neid enam ei oleks?

Tead kõik näevad unenägusid...see, kas nad on hirmasad või mitte ei sõltu niivõrd unest endast, kui unenäo nägijast...
Mulle näiteks ajab pea iga unenägu hirmu peale ja kui ma saaks siis ma eelistasin neid üldse mitte näha...

Mul näiteks millagi minevikus õde nägi tihti luupainajaid ja muuhulgas ka karjus vahepeal ja jooksis keset ööd toas ringi...Ilmselt oli see stressist seoses kooliga, sest ta oli tõsine tuupur ja nuttis iga kord kui neljast halvema hinde sai...nüüd aga on sellest hulga aega möödas ja enam pole tal luupainajad kummitamas käinud.

Eks ole igal vahepeal raskeid aegu, kasvõi siis üheksainsaks ööks...heida aga uuesti magama.

need uned on tingitud stresstist või sellest kohast kus neid näed nt halbaura

ka mina olen näinud sellised unenägusid:Dmuideks minu maja kõrval olid varemed ja maja kus ma ise elasin oli kunagi põlenud ja siis korda tehtudnägin unes et ma olin omatoas kus oli kõik nii nagu ennem magama minekut ja ma tahsin karjuda aga ma ei suutnud kuna kappid tõusid üksteise otsa ja miski tahtis mind kapiuksega lüüa midagi polnud näha ma olin järsku seal ku oli kapp ja ma olin nurgas millegipärast ma sealt välja ei saanud.mõtlen siiani mida see uni tähendab


ja teine mis on eriliselt meelde jäänud on selline

olin just sealt samast majas ära kolinud tagasi korterisse ja nägin unes et ma elasin veel seal ja hakkasin majja minema ema ja isa olid väljas ema hõikas et kas ma lähen sinna põlenud majja küsisin emalt kuidas põlenud se pole ju põlenud ta rääkis et kunagi põles se maja ja kui ma küsisin emalt kas keegi sisse ka jäi vastas ta et ei tea aga peremees on kadunud siiani pole pereisa leitud ja kui ma tuppa läksin oli algul kõik normal kuid siis hakkas imelik lõpuks kutsusin mingi saate kui ma ei eksi oli see eesti kummitused ja kui ma saatejuhile rääkisin et magasin teisel korusel kus oli remont tegematta/väljaehitamatta ja kuulsin seal hääli ja põranda liikumist(see on ka päriselt olnud)hakkasid nad uurima ja tuligi välja et seal olid vaimud ja piltidel mis ma olen seal majas teinud on imelikud pallikesed kusjuures oli kunagi ka mingi saade kus neist räägiti ja need pidavat olema mingid hinged vms

kas see on mingi märk või lihtsalt imelik uni eelmisest elupaigast ?

Muudetud: 20-9-08 kell 22:58:13 pisike

Muudetud: 20-9-08 kell 23:00:45 pisike

Ka mina olen näinud unenägui, kus ma tahaks appi karjuda ja karjuda, et keegi tuleks mind päästma, kuid ei tule häält välja, ma kohe mitu korda üritan ja üritan aga ei saa karjuda, nagu mingi sein oleks suus vahel, ning tuleb ainult siukest hetkelist sosinat ja piiksumist.Samamoodi on ka unes jooksmistega, kui tahan joosta siis ei saa.

Ma kunagi pisikesena ( u 5 -7 aastaselt) ka karjusin unes. Erinevalt Sinust ma ei näinud õududunenägu ja ma ei teadnud seda et ma karjun. Üks õhtu ma ärkasin elutoas ema ja isa süles ja vaatasid mulle otsa(mai mäleta mis edasi sai). Igatahes mai saanud aru mis ma seal teen. Niisiis üks päev viis mu tädi ühtede tädide (nõidade) juurde ning ma pidin mingit mullilist asja vaatama. Ma mäletan veel seda et mu tädi rääkis ühega teises toas. Kui ma veits vanem olin siis küsisin selle kohta ja mul pidi mingi eelmise elu vaim kummitama. Et ma pidavat olema mingi noor mees kelle isa ta kirvega tappis :S. Ja sellest see karjumine tuligi. No ja nõiad võtsid selle maha. Vot