Meie majas kummitab.

Tere.
Olen foorumis uus. Tutvusin siin mõningate teemadega ja mõistsin, et ehk te mõistate minu lugu millest kirjutan allpool.

Nimelt algas asi ammu, kui mu vanavanaisa suri. Ta oli hea inimene kuid enne surma muutus jonnakaks. Mudugi peale insulti inimene kui on voodihaige ta muutubki pahuraks. Kui ta suri hakkasid majas kahtlased lood. Mu ema rääkis, et peale seda mingiaeg olid nad maganud onu ja ühe ema sõbrannaga ühes voodis, kui kuulsid, et keegi koputas aknale tugevalt. Isegi koer kartis. Järmgine päev ei mindi vaatama, kuid ühtegi jälge ei olnud (eelmine õhtu oli sadanud värske lumi).

teine lugu oli aastaid hiljem kui ema ja onu olid kuskil no 15-16 Nad olid suurestoas ja kuulsid, et köögis kukkusid herned maha ja veeresid üle põranda, kööki minnes polnud mitte midagi juhutunud.

kolmas lugu: Onu ehitas treppi esimese ja teise korruse vahepeal. Ema ja vanaema olid esimesel korrusel, vana-vanaema oli teisel korrusel enda toas. Äkki käis jube kukkumishääl. Ema ja vanaema mõtlesid, et äkki onu sadas nüüd alla. Läksid vaatama kõik on okei, onu ütles, et tema kuulis seda häält nagu vana-vanaema toast. Vanavanaema ei kuulnud mitte midagi.

Ega ma ise poleks seda eriti uskunud, kuid nüüdseks olen ikka suurel uskumusel ja räägin asjadest mida ma mäletan.

Minu esimene kogemus oli 10 aastat tagasi vanavanaema surmaastapäeval ülevalkorrusel kukkus nagu midagi maha veeres ja oli vaikus. Selge nagu üleval poleks midagi ja puhas maa asjade veeremiseks.

Minu teine kogemus oli 9 aastat hiljem, öösel kell 3 hakkasin magama jääma just ja kuulsin enda peakohal teisel korrusel käisid suured tugevad sammud.Nagu keegi astuks ja lähkes täpselt üle..
samas keegi see olla ei saanud ju.

minu kolmas kogemus oli eile. 21 sept. Üleval keegi kõnnib.

Mu vanaema ütles ka, et on kuulnud viimaselajal taas kõndimist. Ja kui tehti ahjumüür valmis mida vanaisa alutas, kuid ei jõudnud valmis (surm).
Vanaema arvas, et juu paps (vanaisa) käis tehtud tööd üle vaatamas.

Teoreetiliselt võiks pidada imelikeks ja äkki mõtleme välja, stoorisid, kuid ometi on mitukümmend inimest samu asju kuulnud.
Ka mu praegune tüdruksõber kui ta külas käinud siis kuulnud, et keegi kõnnib nagu öösel üleval.

Väga häiriv on tegelt see

Tegelikult... mina küll ei usu enam vaimudesse. Kuid ma usun Sind . See, et keegi kallis lahkunud sugulane Teile tagasi tuli, ei ole ju tegelikult midagi karta. Kui Sa ütlesid, et vana-vanaisa oli veel elus, oli ta elurõõmus jne. Siis peale surma ma ei usu, et ta Teile liiga teeb. Pigem kaitseb. Muide, muretse endale kuskil raamat nimega "Meil Kummitab". Mul on ka see. Peaaegu sama lugu, nagu Sa meile jutustasid. Ma seletan: Tüdruk nimega Caroline kaotab oma kalli poisi Pauli. Paul sai surma. Kuid ta tuli Caro juurde tagasi. Raamatus on kõik pikemalt seletatud.

Muudetud: 23-9-07 kell 09:12:10 WizardInWinter

paljude vaimudega on nii nad surevad aga nad ei lahku kunagi!!!!

või-bolla tahtis ta selle ahjumüüri või mis iganes se on valmis saada aga kuna se infarkt takkistas nõuab ta tähelepanu et keegi teeks selle valmis!!!

Selle pärast nad mõned vaimud enne rahule ei jää kui nad saavad alustatud asja lõpule viia!!!

mind huvitab... ära muidugi pane pahaks, et ma natuke kurjana kohe tundun, kuid mis teeb sinu loost midagi sellist, mis on väärt uue teema tegemist, mitte juba olemas olevasse vastavasse teemasse? Aga jutu kommentaariks... äkki kutsud meid külla sa nii meie kui ka meie kurikuulusat Tomi () neid hingi dokumenteerima ja avastama?

See, et te räägite või kirjutatte, et teie majas kummitab. ka minu majas on kummitanud, juba pikkasi aastaid. Minu vanaisa(isa poolt)kummitas kaa. Õde on rääkinud, et kui tema väike oli, kuulis ta pööningul samme. Ka mina olen kuulnud tugevaid ja aeglasi samme. Mõte kohe:Vanaisa. Siis Olen kuulnud, kuidas vanaisa enda patja pööningul peksab, et see pehmem oleks. Siis Veel, et minu sünnipäeval jäi meile ööseks, mu sõbranna. Rääkisin talle, et meie majas kummitab jne!. Kui hakkasime magama jääma, hakkas ta nutma, et kuulis midagi. No siis mu isa viis ta öösel kell kaksteist koju. Pärast läksin enda tuppa magama ja keegi oli mind löönud. Tugev laks oli küll. Ja viimane juhtum: ma oleksin teda äärepealt näinud; Kui ma pole tuld põlema pannud. Väike soovitus vaimudeväljaajamisest: Karju selle vaimu peale, kuskil kindlas kohas. Ka mina karjusin tema peale, et: Kui ta meid armastab, miks ta siis meid kummitab. Las ta lahkub siit maailmast rõõmuga, ega tule enam tagasi. Mina karjusin kindlas kohas, kus oli pragu, kust meie must kass, siis kes elas Vanaisa juures, edasi-tagasi käis. Proovige seda, ja siis teatage rate.ee kontol Cannetgirl, kas see õnnestus. Minu poolt kõik.Aitähh...

Su vanavanaisa külastab seda maja, kuna sinu vanavanaema teda kutsus.
Neil kahel on selle majaga väga ilusad mälestused.

Vabandust, et vana teema äratan. See oli laupäev (15.oktoober 2011). Käisin Kehras. Viimased sügisesed tegevused seal teha, ennem kui talv tuleb ja rohkem aega tuleb Tallinnas veeta. Kogemus.
Sõime ja äkki taldrik lendas laua pealt maha. Kõik nägid ja kõigil oli selge. "Keegi" on külas. Ok see selleks. Õhtul tulin Tallinna tagasi, ja läksin magama. Öösel kell ca 3:30 tunnen läbi une külmust meeletut külma mis algab jalgadest ja liigub mööda keha üless. See kestis vähe aega pool sekundit, ehk sekund ja peale seda külmavärinad meeletud, külmavärinad. Ja tundsin, et enam ei saa hingata. See kestis mõne sekundi ja peale seda kõik. Väga kõhe!
Mind on vaevanud sellest ajast peale, et kas ma tõesti tõin siis kehrast midagi kaasa, või miks nii oli?
EI usu, et see mu mõistuse vili oli, sest unes nägin tavalisi asju. Ei midagi erilist või eriskummalist.

Julgen pakkuda, et oled jah "kellegi" endale "külge haakinud".

Pisukese kahjutundega pean nentima, et enda kogemustest ma sind õpetada ei saa, sest mul pole sellist kogemust. Kuid olen kuulnud, et tuleb tungivalt käskida "sellel" lahkuda. Väga kategooriliselt. Küllap aitab ka kadakasuits (kaduneljapäeval, vastupäeva eluruumid läbi käia ja ümber inimese enda ka).

Kellel endal sellise nähtusega tegemist olnud, eks need teavad veel konkreetsemaid õpetusi anda. Tean, et seda on olnud inimestel, ja on ka lahti saadud. Kergema vastupanu tee oleks mingi maagi poole pöörduda.

Muidugi tekib küsimus, miks , mis põhjusel "see" sinna Kehrassegi tekkis? Kas keegi suri hiljuti?, oli mingi suur tüli?, või tõid mingi uue eseme (koos "elanikuga") endale koju?

Kui saab põhjusele, tekkeloole jälile, siis on "elukat" ennast ka kergem minema lüüa.

Kõik toad nurgast nurka põleva küünlaga läbi käia, seejuures aknad
peavad olema avatud, aitab väga tihti, ja väga sageli on abi ka läbi
tapeedi torgatud sukanõelast.