Seitsmes dimensioon?

kas keegi oskaks midagi selle värgi kohta rääkida???

nagu et kas on olemas või midagi sellist.....(i)

Muudetud: 21-9-07 kell 14:21:47 Hallucigenia

Või räägid meile sissejuhatuseks viiendast ja kuuendast esmalt ise midagi?

Kui Hallu kevadist vabaõhuloengut meenutada, siis pidi neid dimensioone umbes 15 olema? Või mälu petab....

Kui petab, siis jääksime ikkagi nelja juurde jah.

Muudetud: 21-9-07 kell 15:14:39 Tom

Iseenesest võime ju ka öelda, et mõõtmeid on lõputult või siis äärmisel juhul piirduda vastusega: "Tont seda teab palju neid on" aga kui juurelda just 7 dimensiooni üle, siis seitsmendas kogeme me tahtega manipuleerimist. Asub ta aga antireaalsuses.

Tsitaat:Algselt postitas: Tom
Kui Hallu kevadist vabaõhuloengut meenutada, siis pidi neid dimensioone umbes 15 olema? Või mälu petab.... Kui petab, siis jääksime ikkagi nelja juurde jah.

Või ma enam täpselt mäletan, mis ma rääkisin! Aga umbes 15 neid tõesti pakutakse - niivõrd kuivõrd 10* on umbes 15. Neljaga nendest on, jah, suht selge sott. Need 4 (või täpsemalt 3+1) on siis kolm ruumimõõdet (pikkus, kõrgus, laius - kui soovite) ja lisaks veel aeg. Kui kõik kolm ruumimõõdet on võrdväärsed (maistes tingimustes eristab neist ühe välja muidugi raskusvälja suund), siis aeg kui neljas (või esimene - kuidas soovite) dimensioon on mõneti erinev - muidugi tavakogemuses, aga ka füüsikateoorias. Seetõttu on täpsem rääkida 3+1 mõõtmelisest ruumist - aegruumist. Kust siis tulevad (või kuhu on kadunud - me ju ei näe neid!) need ülejäänud 6? Need nn ekstradimensioonid on vajalikud fundmentaalosakeste ühendteooriate, nn. stringiteooriate arendamiseks - ostub, et kooskõlalist stringiteooriat saab arendada vaid siis, kui aeg-ruum on 10 dimensionaalne. Miks-küsimusele ma paraku lihtsat vastust ei tea. Aga kuhu siis kadusid ekstradimensioonid, et me neid ei näe? Seletus on, et "rullusid kokku" (komapktifitseerusid) nii väikeseks, et me neid lihtsalt ei suuda näha - mudeliks sobib veevoolik, mis eemalt vaadates on ühemõõtmeline moodustis, millel aga ometigi on (ja lähedalt nähtav) kahemõõtmeline pind.

* mõnedes teooriates käsitletakse aegruumi ka 26-mõõtmelisena.

PS.: Minu esimese postituse sisuks on väike üllatus või arusaamatus, miks black331 oma küsimises just selle seitsmenda dimensiooni vastu huvi tunneb. Stringiteeoriast lähtudes saab vaid öelda, et seitsmes dimensioon on üks 10-dimensionaalse aegruumi kompaktifitseerunud ("kokkukakeerdunud") dimensioonidest, ega erine millegi poolest 5., 6., 8. 9. ja 10. dimensioonist. Muidugi räägitakse "seitsmendast taevast", aga see on juba hoopis teine jututeema.
PPS.: Dimensiooni(de) mõistet kasutatakse ka (ka siin foorumis) hoopis teises tähenduses - kui "kohta", kus elunevad teatud kindla vaimse arengutasemega olevused (või sellist taset ennast). Sellise terminikasutuse näiteks on ka Celticu viimane postitus:

Tsitaat:Algselt postitas: Celtic
seitsmendas kogeme me tahtega manipuleerimist. Asub ta aga antireaalsuses.

(Anti reaalsuses? ) Võib aimata, et sellises kontekstis on ka black331 küsimus ja seetõttu on Celticu vastus muidugi palju kohasem, kui eelnev jutt selles postituses. Lisame vaid, et need kaks erinevat dimensiooni mõistet ei ole ühitatavad - kui füüsikalised dimensioonid on kõik võrdväärsed (ülalräägitud 1+3+6 skeemist tulenevate erinevustega) ja omavahel risti, siis "esoteerilised dimensioonid" asetsevad pigem "üksteise kohal" või on teatud kindlal viisil järjestatud. Kui viimastele mingit vastet füüskalistest teooritest tahta leida, siis tuleb vaadata paralleelmaailmade või braaniteeoriate poole.
PPPS.: Ülakirjutatut võib leida jupiti ka foorumi teistest teemadest, aga kirjutasin ta siis siia ka jälle välja.

Dimensioonide täpne hulk on meile teadmata.Algallikad annavad 17 .....34 vahel, pakutakse veel muidki arve".ON DIMME",kus aeg liigub nagu meil 4. samuti teisi ,kus aeg liigub tagurpidi.Ühe sellise "DM" värav asub minu asukohas.Sellega on mul praktilised kogemused olemas. Keda huvitab, võin kohapeale viia ja selgitusi anda. Tuleviku reisid toimuvadki "NENDE KAUDU".Teine liikumise variant oleks "AEG RUUMI"kõveruse muutmise teel. ST nagu tahame minna ühest punktist teise ,keerame vihiku lehe servad kokku. See oli lihtne näide selle mehhanisnist. Veel lisaks teistes "DM" des võivad kehtida hoopis teised füüsikaseadused.Head uurimist.

Kuidas käiks aeg tagurpidi?
Nagu vajutaksid videokassetti vaadates rewindile?
Ei kujuta ise absoluutselt ette.

veits offtopic aga kas keegi oskaks kirjeldada kuidas oleks elu 5 mõõtmelises maailmas?

Tsitaat:Algselt postitas: Albion
veits offtopic aga kas keegi oskaks kirjeldada kuidas oleks elu 5 mõõtmelises maailmas?

1. No mis ta ikka nii väga off...
2. Vastus sõltub veidi sellest, kas loed meie maailma 3- või 4-mõõtmeliseks, st kas arvad aja mõõtmete hulka või mitte.
3. Aga nii või teisiti pole lihtne vastata. Sest teise dimensionaalsusega ruumides on juba aine kõige lihtsamad osakesed hoopis teisugused ja polegi selge kas neist midagi meile tuttava (bioloogilise) elu sarnast kokku saab panna. Karta on, et meie sellistena ikka ainult 3- (3+1) mõõtmelises ruumis elada saame.
4. Aga kui siiski oletada, et me seal 4-s või 5-s mõõtmes kuidagi hakkama saaksime, siis
4.1. oleks seal palju rohkem võimalusi äraeksimiseks (eeldades, et kõiki mõõtmeid pidi on võimalik liikuda) ja
4.2. tülikaid naabreid oleks kah rohkem (mitte ainult ülal, all, ee, taga, vasakul, paremal vaid veel mõned juures).
5. Aga konkreetsemaks tutvumiseks n-mõõtmelise ruumiga võid vaadata ja näppida hüperkuupi.

Lp. Hallucigenia!
See üle nelja dimensiooni värk on üldiselt minu ettekujutusest ja arusaamisest mitte kusagil.
Aga tahaksin küsida, et kas need ülejäänud n-4 dimensiooni on seotud samuti ruumiga nagu (x,y,z)? või on nad ka kõik sellised vähe erilisemad kui aeg? Või on nad kuidagi gruppides nagu ruumi kolm mõõdet? Või võrrandid ei ütle meile nende "omaduste" kohta midagi? Aitavad lihtsalt ühendada teooriat? Ja kas võrrandites kasutatakse lihtsalt n-mõõtmelisi vektoreid?
Ise ma kunagi üritasin endale mingit pilti luua dimensioonidest graafikute abil.Kahjuks pole enam meeles. Aga põhimõte oli enamvähem järgnev.
Näiteks x,y,z teljega graafik, mille omakorda asetan ühemõõtmelisele ehk t(aja)-teljega graafikule ja t-teljega risti tõmmates üks telg mille nimetaks n5- teljeks, mis oleks mingi uus dimensioon. Siit saaks veel omakorda tõmmata t ja n5 teljega risti oleva telje - n6. Ja kui meil hakkab paber "täis" saama, siis pakin lihtsalt (x,y,z) graafiku üheks punktiks ja asetan uuele graafikule. Jne. Sedasi pakkides saaks mingi punkti koordinaadid mingil ajahetkel. Antud näide on ilmselt vildakas juba seepärast, mulle tundub, et aeg peaks olema kuskil eraldi. Aga võibolla ka mitte, sest äkki aeg käibki ainult meie 3-mõõtmega kaasas. Aga no põhimõttest Sa saad ehk aru, mis ma mõtlen. Võimalus muidugi ka, et ajan mingit iba, millest keegi aru ei saa.
Väga piinlik postitus minupoolt aga eeldan et küsija suu pihta ei lööda.

1. Tagantpoolt alustades:

Tsitaat:Algselt postitas: trz
Väga piinlik postitus minupoolt aga eeldan et küsija suu pihta ei lööda.

Esimesest väitest ei saa ma aru aga eeldusega on muidugi kõik korras.
2. Sinu poolt välja pakutud konstruktsioon n-mõõtmelise konstrueerimiseks on täiesti korrektne, vähemasti niipalju kui ma tast aru sain (tundus, et enam-vähem sain).
3. Räägime nüüd siis edasi meie füüsilisest ruumist (aegruumist), sest mitmemõõtmeline ruum võib olla ka lihtsalt formaalmatemaatiline objekt "mitteruumiliste" asjade kirjeldamiseks. Ajal ja ruumil on muidugi palju erinevusi aga mitmemõõtmeliste ruumide geomeetrilises teoorias eristuvad aja- ja ruumimõõtmed kauguste mõõtmise eeskirja alusel. Kui kolmemõõtmelises ruumis on nullpunkti koordinaadid (0,0,0), siis punkti (x,y,z) kaugus nullpunktist s on antud valemiga (vabandust, et tuleb kasutada pisut ebaharilikku kirjaviisi):
"s ruudus" = "x ruudus"+"y ruudus"+"z ruudus" - see pole miskit muud, kui Püthagorase teoreem kolmes mõõtmes.
4 = 3+1 mõõtmelises aegruumis on punktide ("sündmuste", ajakoordinaat t) vahekauguste arvutamise eeskiri pisut teistsugune "s ruudus" = -"(valguse kiirus x t) ruudus"+"x ruudus"+"y ruudus"+"z ruudus". Oluline on siin see aja ruudu ees seisev (paksuks ja punaseks tehtud miinus) - selle tulemuseks on nt see, et kõikide sündmuste, mis on seotud valgussignaali liikumisega punktist A (algus) punkti B (lõpp), vahekaugus on null.
Minnes siit nüüd edasi mõnedes füüsikateoorites eeldatavate enamdimensionaalsete ruumide juurde, tuleb kohe öelda, et ega keegi täpselt tea, kuidas seal analoogsetes valemites nende plusside (ruumisarnased koordinaadid) ja miinustega (ajasarnased koordinaadid) täpselt on - st mitu "aega" meil siis tegelikult on. Arvatakse isegi, et kõik märgikombinatsioonid (erinevad signatuurid) võivad eri piirkondades kuidagi realiseeruda. Küll on siis aga nii, et nende plusside ja miinuste järgi jagunevad kõik koordinaadid "ruumisarnasteks" ja "ajasarnasteks". Mis on selge, on see et kõik muud mõõtmed on peale nende "esimese" 3+1, mis on meile vahetult tajutavad, "keerdunud kokku" nii väikesteks (kujuta ette paberilehe torrukeeramist), et me neid ei taju (isegi parimate tänapäevaste aparaatide abil mitte).

Küllap oli seegi segane, aga eks küsi siis edasi.

Segast pole kindlasti siin midagi, lihtsalt eelteadmised mul kidurad.
Proovisin siin aru saada ja leiutada, miks valemis kuskil mis on aga jooksin praegu umbe. Ainuke selge asi on

(s*s) = (x*x) + (y*y) +(z*z)
ehk
s = sqrt((x*x) + (y*y) +(z*z))

Eks homme puhanumana mõtlen edasi. Õnneks haiguslehel olen, nii et aega on. Igaljuhul suured tänud praegu.

Sinu kasutatud kirjaviisis

(s*s) = (x*x) + (y*y) +(z*z)

siis ka valem 3+1 (1+3) ruumi jaoks:

(s*s) = - (c*t*c*t)+(x*x) + (y*y) +(z*z)

See, et need märgid just nii on - (-+++) - on kokkuleppe küsimus, võiks võtta ka +---

Nii veel selgem pilt?:
(s*s) =(x*x) + (y*y) +(z*z) - ((c*t)*(c*t))
Aga asi polegi selles pildis praegu.
Leidisn riiulist kunagi antikvariaadist ostetud (eesti keeles 1962) raamatu R.Peierls "Looduse seadused" ja sirvin seda natukene. Sest selge on see, et ma ei saa päriselt sest valemist aru. Nimelt seal kahe teepikkuse vahe. Üks on kahe punkti vaheline kaugus läbi pythagorase teoreemi ja teine valguse teepikkus valemist s = v*t.
antud juhul siis s = c*t. ja mulle ei mahu pähe miks. Et kuhu see viib. Või on Sul äkki lihtne selgitus?
Ja ma pole veel konkreetsete arvudega üritanud katsetada seda valemit. Et kas siit valemist tuleb välja, et valguse kiirusest kiiremat ei saa olla? Kui tahaksime puhast s-i saada, ruutjuurides. Aga ruutjuurides negatiivsel arvul juurt pole?

Muudetud: 20-12-07 kell 17:05:13 trz

Tsitaat:Algselt postitas: trz
Nii veel selgem pilt?:
(s*s) =(x*x) + (y*y) +(z*z) - ((c*t)*(c*t))

Jah!

Tsitaat:Aga asi polegi selles pildis praegu.
Leidisn riiulist kunagi antikvariaadist ostetud (eesti keeles 1962) raamatu R.Peierls "Looduse seadused" ja sirvin seda natukene. Sest selge on see, et ma ei saa päriselt sest valemist aru. Nimelt seal kahe teepikkuse vahe. Üks on kahe punkti vaheline kaugus läbi pythagorase teoreemi ja teine valguse teepikkus valemist s = v*t.
antud juhul siis s = c*t. ja mulle ei mahu pähe miks. Et kuhu see viib. Või on Sul äkki lihtne selgitus?

Kas just lihtne, ei oska öelda ... Sedasi määratud (veidral) 4-kaugusel on see hea omadus, et nii nagu "harilik" kaugus 3-ruumis kahe punkti vahel või selle ruut (x*x+y*y+z*z) ei muutu sellest, kuidas valida koordinaatide alguspunkt või kuidas on sihitud koordinaatteljed (kuidas pööratud), nii ei muutu see 4-kaugus sellest, kui minna ühest taustsüsteemist üle teise, mis esimese suhtes ühtlase kiirusega liigub. Koordinaadid ja aeg muidugi teisenevad erirelatiivsusteooria valemite järgi (Lorentzi teisendused), aga 4-kaugus (intervall) jääb samaks. On hea, kui on olemas midagi püsivat (invariantset), milles saad alati kindel olla. Nii füüsikas kui küllap ka isiklikus elus ja ühiskonnas. Aga muidugi on igal asjal oma hind - näiteks tuleb sedasi määratletud 4-kauguse korral leppida asjaoluga, et tema ruut võib olla ka negatiivne (ta ise siis imaginaarne). Ja ka sellega, et kui harilikus (3-)ruumis on kahe punkti A ja B vahekaugus null, siis need punktid langevad kokku. Kui aga 3+1 aegruumis on kahe punkti (sündmuse) vahekaugus null, siis tähendab see seda, et sündmuse A toimumise hetkel tema toimumise kohast lähtunud valgussignaal jõuab täpselt sündmuse B toimumise ajaks selle toimumise kohta. Fikseeritud sündmuse A jaoks moodustab kõigi temast nullkaugusel olevate sündmuste B hulk nn valguskoonuse. Valguskoonus eristab neid sündmusi, millega A võib olla põhjuslikult seotud, nendest millega ta ei saa olla põhjuslikult seotud. Formaalselt tuleb see siis välja nii, et esimeste jaoks s*s<0 (räägitakse ajasarnasest intervallist, valgus jõuab levida) ja teiste jaoks s*s>0 (räägitakse ruumisarnasest intervallist, valgus ei jõua levida).
PS.: Valemites on aeg korrutatud valguse kiirusega muidugi seepärast, et saada pikkuse dimensiooniga suurust, muidu ei tohiks neid ruute kokku liita.
PPS.: Mõni sõna terminoloogiast veel. Ruume, kus kauguste arvutamise eeskirjas on kõikide ruutude ees plussmärgid, kutsutakse eukleidilisteks ruumideks (Vana-Kreeka matemaatiku auks), ruume, kus valemis on ka miinuseid - pseudoeukleidilisteks või erijuhul (üks miinus)Minkowski ruumideks (Leedus sündinud juudisoost Saksa matemaatiku järgi).

Nii. Tunnen, et hakkan taipama õrnalt. Aga uurin kindlasti omalkäel edasi. Ka see rohkemate dimensioonide asi pole nii segane enam. Aga tuleb vist tegeleda asjaga ja harjutada meelt vähe teistpidi asjadest aru saama. Suured tänud, hr. Hallu!!!
Selline ettepanek oleks, et kas aja, ruumi, viitsimise ja veel mõne olulise dimensiooni olemasolu korral ei võiks teha Universumi alla teemat relatiivsusteooriatest?

TERE! Erinevates dim on aja ruumi liikumine erinev.See ruumi värav,mis on minu kodukohas seal liigub aeg tagurpidi .Nagu keeraks kella tagasi ja teiseks on seal absoluutne vaikus.Järelikult toimivad seal teised füüsika seadused . Selle koha juures ümritseb eel tsoon , mille järgi leieb täpselt selle koha kätte. Sellest väljaspool asuvaid asju ja elusolendeid nägi aga tsoonis puudusid inimesed . hi.. Teist analoogi ei ole veel leidnud. See on jutu järgi väiksem . Mõnedes dim on hoopis kristalliline elu . Meie finish on kristall. Peale seda algab kõik otsast peale .

Tere Hugoth!
Kas Sa oled sinna värava lähedusse sattunud? Kui, siis kuhu Sa sealt mõjupiirkonnast väljudes sattusid?
Tegelikult oleks esialgu põnevam pihta saada relatiivsusteooriatele ja kvantteeoriale ning neid omavahel siduvatele teooriatele. Poleks isegi paha võtta mõned vanad raamatud ja tuletada meelde keskooli füüsika ja matemaatika. Vaatan, et paljud nagu jagavad seda värki. Rääkides keradest linal jne. Aga tegelikult - palju on neid kes saavad sellest tegelikult aru?
Peale seda võiks hakata mõtlema nn dimensioonist, kus on teised füüsikaseadused aga samas ka kristallid.

Me läbisin selle koha ja ka tsooni. Neid kordi oli mitmeid. Igaks juhuks läksin alati kinlas suunas,mine tea, see oli tol ajal uus asi minule.Suvel võin näidata huvilistele.

Tihedustest ja dimensioonidest vt.
http://www.hot.ee/valguseperekond/3_8leht_menyyga.htm

Siin ei ole juttu 7D reaalsusest, kuna see on 3D reaalsusest liiga kaugel.

5D reaalsusest on juttu siin:
http://www.nibiruancouncil.com/html/5thd...parti.html
Ja siin:
http://www.nibiruancouncil.com/html/5thd...parti.html

7 D on vahepaelne tasand, meile omab tähendust alles 9D, kus
"vastuolud ja konfliktid on saanud olematuseks, millest need on algselt loodud"

http://www.nibiruancouncil.com/html/dece...pdate.html

9D tasand on meie planeedil juba mitu aastat kättesaadav ja igaühel on võimalus sellele keskenduda ja seda kasutada.

aga äkki on hoopiski nii et ühes kohas on aeg kiirem kui teises

Tsitaat:Algselt postitas: ComeBack
aga äkki on hoopiski nii et ühes kohas on aeg kiirem kui teises

On küll jah. Kosmoses ja maa peal liigub aeg erineva kiirusega, gravitatsioon mõjutab aja kulgemist.

Tundub, et olete füüsikas suurusjärgu võrra tugevamad kui mina.

Oskab keegi seletad mis mõjutab gravitatsiooni? no peale keha massi.
On see kuidagi seotud elektromagnet jõududega..

Ma üritan, kasvõi seepärast, et ise selgemaks saada ja kui keegi viga näeb laita, siis ...:

Gravitatsioon on, jah, jõud, mida põhjustab kehade mass - natsa täpsemalt, üldrelatiivsusteoorias kirjeldatud aegruumi kõverdumine massiivsete kehade läheduses.
Muid põhjustajaid gravitatsioonil pole.

Aga on olemas ka kvantgravitatsiooni teooria(võibolla siit tuleb Sul mingi seos elektromagnetilise jõuga?), mis üritab ühendada üldrelatiivsusteooriat ja kvantmehaanikat - nelja fundamentaaljõudu ehk vastastikmõju:
1) gravitatsiooniline vastastikmõju(kõige nõrgem),
2) nõrk vastastikmõju,
3) elektromagnetiline vastastikmõju,
4) tugev vastastikmõju.

Viimaseid kolme käsitleb siis kvantmehaanika - erinevad jõud erinevatele osakestele.

Üldrealatiivsusteooria ja kvantmehaanika ühendamiseks on veel uuemad teooriad: 5 stringiteooriat ning supergravitatsiooni teooria, mis võiks kõik vist viia ühele alusteooriale - M-teooria.
Tegelikult ega ma ei saa ise ka summagi aru. Ja kas üldse kunagi hakkan saama.

http://www.superstringtheory.com/

Tsitaat:Algselt postitas: Ton
Oskab keegi seletad mis mõjutab gravitatsiooni? no peale keha massi.
On see kuidagi seotud elektromagnet jõududega..

Jutt, mida järgnevas räägib trz, on täiesti õige. Lisada oskaks veel ehk järgmist:
1. Kõikidest nendest erinevate vastastikmõjude "ühendamisest" olid esimesed katsed seotud tõepoolest gravitatsiooni ja elektromagnetismi ühendamise katsetega (viitasin kusagil Kaluza-Kleini teooriale aastast 1921). Põhjuseks muidugi see, et just need (ja ainult need) vastastikmõjud avalduvad otseselt ka makroskoopiliselt - nt jõududena teineteisest kaugel olevate masside või elektriliselt laerud kehade vahel. Ülejäänud vastastikmõjud (nõrk ja tugev) avalduvad aga (erinevatel põhjustele) vaid väga väikestele vahemaadel, olles seal gravitatsioonist tohutult palju tugevamad.
2. Võib (teatud mõttes) öelda, et peale kehade masside võib gravitatsiooni mõjutada ... gravitatsioon ise. Analoogia elektromagnetväljaga teeb selle ehk selgemaks: elektrivälja võivad tekitada elektrilaengud aga ka ajas muutuv magnetväli - nagu see nt aset leiab ruumis leviva elektromagnetlaine korral. Siit jõuame siis gravitatsioonilaineteni.
3. Kaudsemas mõttes puutub siia ehk ka selline (hüpoteetiline ja spekulatiivne) objekt nagu torsioonväli (-väljad). Väga lühidalt: lisaks kõverusele (mida ÜRT interpreteerib kui gravitatsiooni) on (võib olla) ruumil veel geomeetriline omadus, mida väändeks kutsutakse - küsimus on viimase interpreteerimises mingi (tundmatu) füüsikalise väljana.
4. Internetiotsing electrogravity annab palju kontroversaalset materjali - alates formaalselt (küllap) täiesti korrektsetest teooriatest kuni konkreetsete tehniliste seadmeteni, mille töötamises (vähemalt konstruktori pakutud põhimõtte alusel) võib vägagi kahelda.