[excubitoris]

Vaidleksin tipa vastu - koera kaelalihased on päris tugevad ehk siis asi sõltub palju tal neid alles.

[Andora]

Olen ka omaette arutlenud giljotineerimise teemat. Mind hoopis huvitas see aspekt, et kas pea tunneb valu, kui teda enam keha küljes pole?
Ise arvan, et peaks vist mingi hetk tundma...

[Päikeseinsener]

Leidsin arvutist kunagi salvestatud lingi,
ehk leiate siit vastuse..?

http://www.hot.ee/andres5/Dokumendid/Neu...oengud.pdf

[Maario]

Kunagine Nürnbergi linna timukas Frantz Schmidt kirjutas peale varas Georg Prauni pea maharaiumist 16.09.1602 oma päevikusse: "Tema pea keerutas end kivi peal mitu korda, keel liikus ja suu läks lahti, nagu oleks ta tahtnud midagi öelda, ja nii oma veerand tundi. Ma ei ole eales midagi sellist näinud."

Frantz Schmidt hukkas enda timukakarjääri käigus aastatel 1573-1618 vähemalt 394 inimest, paljudel neist raius ta pea maha. Aga selle juhtumi märkis ta päevikus ära kui erakordse, seega teiste pead ilmselt erilisi elumärke enam ei ilmutanud

Info pärineb J.F. Harringtoni raamatust "Ustav timukas", mis on muide väga asjalik lugemine.

[lahendused]

Igal tapmise-hukkamise meetodil on nö "varjatud tagamaad".

Näiteks poomise juures saab eristada mitut täiesti erinevat lähenemist:
1) Üldlevinud: Väikeselt kõrguselt (alla meetri) kukkumine: nii ei murdu kaela-luu ära, ning lämbutakse ära.
2) Inglise meetod: Keskmiselt kõrguselt (ca 1 meeter) kukkumine: nii murdub kaela-luu ära, kuid pea keha küljest ära ei rebene ... kaela-luu tähendab aga tahet, ning taoline hukkamine nö "murrab tahte".
3) Suurelt kõrguselt (mitu meetrit) kukkumine: nii rebeneb pea keha küljast lahti, see on võrreldav giljotiiniga (millest on antud teema) ... muistsel inglismaal üritati sellist valikut igati vältida, st koostati tabel, kus oli ära toodud milliste kehakaaludele vastab kõrguste vahemik, kus kael murduks, kuid pea otsast ära ei tuleks.
4) IIMS järgsel Nürbergil kasutati punktis nr1 mainitud "väikest kõrgust", kuid äärmiselt jämedat köit: nii siplesid ohvrid kümmekond minutit "siniste nägudega" enne kui ära koolesid ... ilmselt mingis Rotschild-Rockefeller vaheliste maagia-tülide peen-müstikas omas taoline hukkamisviis mingit tähendust.

Näiteks kadalipuga surnuks peksmine oli otsene allutamine massimeelele-süsteemile, ehk ühisväljadele: iga üksik löök polnud tappev, kuid paljude löökide koosmõju oli (tüüpiline massimeele käitumismudel: üksinda ei suuda nad midagi, kuid kamba ühise jõuga suudavad midagi).

Sarnaselt tuleks ka kõigi muude meetodite (risti löömine, ära põletamine, uputamine, jne) juures käsitleda nende "vaimseid tagamaid & eesmärke".

-----

Kui inimesel on piisavalt väge, siis saab ta nö "surma järgselt" juhtida oma keha .... näiteks mõned seisvas asendis maha lastud sõjaväelased suutsid mitmeid sekundeid "peale surma" ennast püsti hoida (nii tekitasid nad timukates tunde, justkui oleks nad mööda lasknud, ehk ebaõnnestunud) ... sarnaselt võis mõni maha raiutud pea minuteid teha igasugu silmade pilgutamisi.

Aga tapmistel-hukkamistel puudub sügavam mõte: tapetu kehastub lähimate aastate jooksul uuesti, kasvab järgneva 20 aastaga suureks-tugevaks ... kuid kunagine mõrvar-timukas on selle ajaga jäänud vanaks-väetiks, ning saab oma karmalise tasu ... ehk tapmise asemel tuleks nö "asjad selgeks rääkida": muidu kordub üks ja sama lahendamata juhtum elust elusse.

[Maario]

Vaatasin eile Mägi-Karabahhi konflikti videot, vast paari nädala vanust. Seal olid ühe poole sõdurid vastase võitlejal pea maha võtnud ning lõbustasid end selle ja surnukeha mõnitamisega. Ühel hetkel see pea, mis oli vähemalt paar-kolm minutit olnud kehast eraldatud ja täiesti elutu, avas korraks suu pärani lahti nii ägedalt, et muutis maapinnal asendit. Ma ei hakka linki panema, see video oli kinnises foorumis ja ikka võigas vaatamine.

[xcad]

Väidetavalt juhtub sama ka teinekord kehaga vaatamata sellele et surm saabus mõnda aega tagasi. Nn keha ei tea veel, et ta on surnud.

Kusagil kirjutati, et keha peale pea mahalöömist jooksis veel 4-5-st hukatavast mööda. Ja neile anti armu

[Aadu66]

Švejkis ka Marek jutustas, kuidas venelaste šrapnell viil jalaväelasel pea otsast, keha tegi aga veel mitu sammu, pani püssi palge ja tulistas alla veel ühe vaenlase aeroplaani.

[xcad]

Kui sinu pettekujutelmade ja napi analüüsivõime kandja sinu ilusast ning ainukordsest kehast eraldada, elab seesinane "kandja" mühinal edasi. Algavad väga mitmed ja õige keerulised protsessid ehk elu, mille inimsilmale nähtavaks tulemiks on parimal juhul su kolp arheoloogiamuuseumi klaasriiulitel.

Kulla sõbrad parahoolikud. Egotsentrilisest elukäsitusest peab üle olema - armetust eneseveenest, et sa oled haruldus. See on nõrkade lohutus. Selles elus tuleb erakordsus realiseerida. Järgmises elus realiseerid järgmise elu erakordsuse. Lahinguväljal näeme raisk!

Vihmaussil "pea" eraldamine ei tähenda suurt midagi. Ka mõlema otsa eemaldamine (mida teevad mutid) ei tähenda. Ainult siis läheb aega kui pead jälle tagasi kasvavad ja ilma peadeta on uss abitu, ei saa mutikoopast põgenema.