03-12-2007 23:48
On 5 eri kategooriat põhjusi, miks tuleb kaljukindlalt olla gaasitoru VASTU!
1) Julgeolekupoliitilised ohud.
Gaasitoru merde rajamise näol on tegemist järjekordse mõjusfääride jagamisega. Nõustudes gaasitoruga, tunnustab Lääs Eesti, Baltimaade ja Poola "kuulumist" Vene impeeriumi mõjusfääri. Gaasitoru annab Moskvale ettekäände Läänemere laevastiku suurendamiseks, Gazpromi eraarmee loomiseks ja uute sõjaväebaaside asutamiseks. Sündmuste loogilise jätkuna rajatakse Eestisse vene sõjaväebaasid. Sisuliselt kehtestatakse Eesti, Baltimaade ja Poola suhtes rannikublokaad. Gaasitorule ja luureplatvormile paigaldatakse mitmesuguseid luureseadmeid. Eesti poliitika satub äärmiselt tugevasse sõltuvusse idaimpeeriumist. Eesti kuulumine NATO-sse muutub mõttetuks ja sisutühjaks. Eesti merepiir kaotab mõtte, sest vene laevad rikuvad seda pidevalt. Ohtu satub Eesti püsimine riigina üldse. Vene energiarelva efektiivsuse tõestamine on suur oht kogu maailmale, mis muudab imperiaalse paariariigi aina ülbemaks ja ambitsioonikamaks. Läänemere gaasitoru projektiga võib kaasneda mitmeid teisi sellega otse ja/või kaude seotud pikema- või lühemaajalise perspektiiviga salastatud projekte, mida võime praegu ainult oletada ja mille kohta hakkab info lekkima alles kunagi hiljem. Gaasitoru rajamine võib pakkuda mugavat kattevarju üsna mitmesugusteks ettevõtmisteks. Putinile on kindlasti oluline oma vanu Stasi-sidemeid alal hoida ja mitte lasta Stasi-võrgustikel ning kontaktidel hääbuda.
2) Keskkonnaalased ohud.
2a) Keskkonnaohud ehitustööde käigus.
Merepõhja ettevalmistamisega songitakse üles suur hulk setteid. Vesi muutub häguseks ja valgusele läbipaistmatuks, orgaanilise materjali lagunemine kulutab ära vees oleva hapniku. Löögi alla satub esmalt veetaimestik ja kalastik, selle kaudu ka merelinnud ja hülged. Toruehitus avaldab mõju ka rändlindudele. Paljud arktilised linnud puhkavad ja toituvad oma teekonnal just Soome lahel.
Soome lahes võib muutuda isegi hoovuste re¾iim. Hoovuste muutumine muudab ka erosiooni ja setete ladestumise tingimusi merepõhjas, sellel aga on keskkonnale püsiv mõju. Lisaks võivad muutused erosioonis ja setete ladestumises põhjustada geotehnilist ebastabiilsust nii gaasitorustikule kui selle kaitsestruktuuridele. Analüüside kohaselt kanduvad kõige peenemaosalised materjalid laiali suurele alale, ning just need sisaldavad proportsionaalselt kõige rohkem ohtlikke aineid. Setetesse kuhjunud reoained pääsevad liikvele ja sisenevad toitahelatesse. Setetest vette sattunud toitained panevad vohama vetikamassi (ka sinivetikad). Tööde käigus võivad plahvatada trassil olevad lõhkekehad ja puruneda uputatud keemiarelvi ning ohtlikke tööstusjäätmeid sisaldavad konteinerid. Tulemuseks võib olla totaalne ökokatastroof, Läänemere muutumine täiesti elutuks Põhja-Surnumereks. Mõningail andmeil on ainuüksi keemiarelvi Läänemerde uputatud kuni 302 000 t (KOLMSADA KAKS TUHAT TONNI)! Sellele lisandub teadmata suur kogus mürgiseid tööstusjäätmeid! Arvestada tuleb ehitustööde kaudmõjudega kaldal. Näiteks on vaja ette valmistada suured laoplatsid koos kõige selle ümber toimuva sebimisega. Reostunud setteid tuleb ladustada maa peale rajatavatesse uutesse ohtlike jäätmete prügilatesse. Setted võivad sisaldada lõhkekehi ning sõja- ja tööstusmürkide konteinereid! Ehitustöödega merel kaasnev sebimine suurendab laevaõnnetuste riski koos kõigi kaasnevate keskkonna- ja muude mõjudega.
2b) Keskkonnamõjud torustiku ekspluatatsiooni käigus.
Gaas siseneb torusse kuumana, vähemalt 50 °C juures. See mõjutab elustikku merepõhjas toru lähiümbruses. Lisandub elustikku häiriv tugev akustiline müra, vibratsioon, elektromagnetväljad. Torust saab vee-elukate loomulikke liikumisteid katkestav barjäär ja elukad jäävad toru poolele lõksu. Väiksemate lekete käigus satub veekeskkonda metaani, mis tõrjub välja hapniku ja hävitab aeroobse elu. Maagaas võib sisaldada toksilisi komponente nagu H2S. Teenindus-ja luureplatvormilt võidakse merre heita jäätmeid ja mürgiseid ained. Lisandub sõjalaevastiku ja täiendavate sõjaväebaaside keskkonnamõju. Läänemeri on juba tunnistatud eriti tundlikuks merealaks! Selliseid suurehitisi ei tohiks eriti tundlikul merealal põhimõtteliselt üldse lubada, võttes arvesse ka seda, et naftatransiit koos vastavate keskkonnamõjudega kasvab Läänemerel niigi pidevalt!
2c) Suurkatastroofi oht
Toru suurema lekkega seotud katastroofioht. Gaasilekked on globaalses ulatuses arvestatav kasvuhoonegaaside emissiooni allikas. "Gaseeritud" meri, lisaks elustiku hävimisele ja setete üleskeerutamisele, võib põhjustada lekkekohta sattuvate laevade uppumist ja isegi lennukite allakukkumist (Bermuda kolmnurga efekt). Suurplahvatuse oht (vaakumpommi efekt), mille võimalikku ulatust polegi analüüsitud. Kui suures ulatuses torustik rebeneb ja järgneb detonatsioonide seeria, kui toimub suurplahvatus? Suurplahvatuse võimsus oleks igal juhul tugevam kui "isasel" pommil, millega idaimpeerium hiljuti kõvatas. Plahvatusega kaasneva tsunami oht. Toru raskus võib põhjustada merepõhja lihkeid ja nii võib toru omaenda raskuse tõttu puruneda. Teadmata on toru seismiline mõju (Osmussaare ümbrus on seismiliselt aktiivne tsoon). Torulekke võimaluse juures tuleb arvestada, et lahustunud H2S kõrge kontsentratsioon Läänemere süvikutes kiirendab oluliselt gaasitoru korrosiooni.
2d) Muud keskkonnamõjud.
Tuleb arvestada keskkonnamõjudega kõigi toruga seotud tegevuste ulatuses toru kogu olelustsükli vältel. Täpsemalt kirjeldamata on gaasitootmise keskkonnamõju gaasi ammutamisel, mis toimub väga tundliku loodusega arktilistel aladel. Väga keskkonnaohtlikuks võib kujuneda gaasi ammutamine Barentsi merel. Torustiku ehitusega maa peal kaasneb metsalangetamine jne. Toru rajamine suurendab fossiilkütuse - maagaasi - tarbimist ja sellega ka CO2 emissiooni.
3) Majanduslikud ohud.
3a) Konkreetsed majanduslikud ohud Eesti suhtes.
Kalapüük Läänemerel võib saada ajalooks. Seoses vene laevastiku tegevusega (sovjetiokupatsiooniaegse piirire¾iimi taastamisega) ja mere saastumisega, võib väga tugeva löögi saada turismi- ja puhkemajandus ning väikesadamate arendamine. Laevaliiklusele Eesti ranniku lähedal ja võib-olla kogu Läänemere Botnia lahest lõuna poole jääval alal kehtestatakse väga tugevad (et mitte öelda absurdsed) piirangud. Eesti majandusvöönd kaotab mõtte, sest muutub de facto vene territoriaalmereks. Kaob võimalus tulevikus merepõhjast maagikonkretsioone või muid maavarasid ammutada. Praktiliselt võimatuks muutub torujuhtmete ja kaabelliinide rajamine Eestist Soome ja Rootsi. Kahtlaseks muutub tuuleparkide rajamine rannikumerde. Samuti muudaks gaasitoru rajamine Soome lahte praktiliselt võimatuks praegu veel idee tasandil oleva merealuse raudteetunneli ehituse Tallinna ja Helsinki vahele, ühtlasi kõik mainitud tunneli rajamist eeldavad projektid. Eestist saab banaanivabariigi erivorm - paiplainistan, kus kogu majandus ja poliitika keerleb Suure Helesinise Toru ümber. Nii luuakse eeldused hilisemaks riikluse sujuvaks kaotamiseks. Sadamad, raudteed ja tõenäoliselt muugi transpordi- ja transiidiinfrastruktuur lähevad Venemaa kontrolli alla. Seoses toru ehitustöödega tuleb maale arvestatav hulk võõrtööjõudu (põhiliselt venekeelsed sovokid-"vabastajad" endise sovjetiimpeeriumi aladelt, kuid osalt võib-olla ka eksootilisematest maadest), kellest suur osa muidugi hiljem tagasi ei lähe...
3b) Üle-euroopalise ulatusega majandusriskid.
Üleeuroopaliselt pidurdub alternatiivsete energiaallikate evitamine. Venemaal ei pruugi reaalselt seda gaasi olemas ollagi, mida Nord Streami toru kaudu eksportida, ja valmis toru võib lihtsalt "kuivale" jääda (kuigi täiendava sõjalaevastiku Läänemerele toomise ettekäändeks kõlbab juba tühi torugi). Põhja-Siberi gaasimaardlaid pole veel piisaval määral käiku lastud (keskkonnakaitsjate õnneks!) ning Põhja-Jäämere süvameremaardlate käikulaskmisest ei pruugi asja saadagi geoloogiliste tingimuste ülima keerulisuse tõttu (samuti keskkonnakaitsjate õnneks!). Venemaa siseturul valitseb juba praegu gaasi defitsiit ning agressiivset gaasiekspordi poliitikat saab vene impeerium rakendada vaid tänu sellele, et vahendab Kesk-Aasia riikide (Türkmenistan, Usbekistan, Kasahstan) gaasi, müües seda suure (mitmekordse!) vaheltkasuga edasi. Vene impeeriumi isevalitseja Putin on Kesk- ja Ida-Euroopa riike, mida läbib gaasitransiit, nimetanud solvavalt parasiitriikideks, kuid tegelik parasiitriik on Venemaa ise! Võib kujuneda olukord, et Venemaa suudab võetud gaasiekspordi kohustusi (juba on tarnelepingud sõlmitud!) täita vaid veelgi suuremaid koguseid Kesk-Aasia gaasi reeksportides. Gaasi eksport mitme tuhande kilomeetrise "ringiga" on majanduslik absurd, sellega kaasnevad mõttetud energiakulud gaasi kompesseerimiseks jne. Kuid absurdistanis nimega Venemaa on kõik võimalik! Väga suure tõenäosusega saavad Venemaaga tarnelepingud juba sõlminud Lääne-Euroopa riigid ja kompaniid lihtsalt petta. Gaasi hinna tõus saab ainult hoogu juurde.
3c) Toru merde rajamise majanduslik mõttetus.
Toru rajamisel maa peale oleks ehituskulud ca 8 korda väiksemad. Mitmed käigusolevad trassid, nagu Dru¾ba torujuhe, on välja ehtitud, arvestades võimalusega trassi läbilaskevõimet tulevikus suurendada, paigaldades selleks lisatoruliine juba olemasolevate kõrvale. See oleks igas mõttes optimaalne lahendus (majanduslikult, ehitustehniliselt, keskkonnakaitseliselt, juriidiliselt - arvestades maaomandivaidlusi jne.). Eesti ei saaks läbi mere kulgevast torust mitte vähimatki kasu, meie kaela jäävad üksnes keskkonna- ja julgeolekuriskid ja nendega seotud kulutused.
4) Kultuurilised, muinsuskaitselised ja sotsiaalsed ohud.
Gaasitrassi punktid 14 ja 15 asuvad kahtlaselt lähedal "Estonia" vrakile. Toru rajamise käigus võib saada kahjustatud vrakk ise ja häiritakse uppunute hauarahu. Tööde varjus võidakse teadlikult kahjustada vrakki. Toru rajamisel hävivad või saavad kahjustada mitmed teised laevavrakid ja muud meremuistised, mis jäävad trassile, võimalik, et sealhulgas mitmed seni veel leidmata ja uurimata objektid. Meremuististe teaduslik uurimine muutub komplitseerituks. ÜRO mereõiguse konventsioon kohustab riike kaitsma merepõhjas leiduvaid ajaloolisi ja arheoloogilisi mälestisi ka väljaspool oma territoriaalmerd. Sureb välja traditsiooniline rannakaluri (laiemalt, randlase) elulaad, sellega läheb kaotsi osa Eesti (Maavalla) kultuuripärandist. Hääbuda võib eesti merekultuur tevikuna. Võõrtööjõu migratsioon seoses toruehituse maapealsete logistikabaaside rajamisega seab eesti rahvuse uuesti löögi alla ja teravdab rahvussuhteid.
5) Moraalsed ja eetilised kaalutlused.
Laevavrakkide kahjustamine häirib hauarahu ja rüvetab haudu. Nord Strem on sisuliselt kriminaalsete institutsioonide - Stasi ja KGB - ühisfirma. Vastuseis gaasitorule tähendab elementaarset inimlikku hukkamõistu väärnähtuste suhtes nagu korruptsioon, kommunism, kolonialism, neokolonialism, imperialism ja maffia. Vastuseis gaasitorule tähendab sirgeselgsust - orjameelsus on lihtsalt jõle! Venemaa on üritanud Eestis organiseerida riigipööret ja ajanud Eesti suhtes pidevalt vaenulikku ja alatut poliitikat - miks mitte sellisele paariariigile "ära panna"!
|