KEEGI, EIKEEGI ja ühiskond

Mõnesmõttes jätk sellele rate teemale http://para-web.org/viewthread.php?tid=2100#pid41724

See mis tänapäeva noorte seas toimub on sõnaotses mõttes labane. See mis ühiskonna hukka viib on see et kõik püüavad olla need kõikse paremad. Noorte seas olevad sõprussuhted on üldjuhul rajatud enesekasule. Mõni otsemalt mõni kaudsemalt. Kõik tahavad olla ägedad, sest aint nii nad saavad tähelepanu, mida nende ego vajab. Juuakse ja suitsetatakse ka just seetõttu et saada tähelepanu ja vältida olukordi, kus peaks omapeaga mõtlema. Ega tänapäeval ei viitsita ju mõelda, loodetakse et sõbrad on need kes probleemid lahendavad, kui ei lahenda, siis pole õige sõber.

Kui inimene ei suuda olla indiviid, iseseisvalt mõelda, siis ta on alles laps. Paljud 30 a on alles lapsed. Nad ei suuda end teadlikult kõrvalt jälgida, oma tegusi analüüsida ja selleks et olla keegi peavad nad oma kaaslasi matkima... nii muutuvad nad orjaks. Enamik noori on üksteise orjad ja neile see meeldib. Nad tekitavad enda ümber ahelate süsteemi, kus koostisosade vahel eksisteerib parasiitlus. Kui keegi on loond sellise võrgustiku ja kuskilt kaob mõni lüli vahelt ära, siis on maailm kohe halb ja paha. Kõik on idioodid jne. On ikka jube ju küll, kui parim sõber ütleb sulle, et tahab täna kodus koos vanematega olla ja ei tule sinu poole läbule... veel hullem kui ta ütleks et tahab minna nt üksi metsa jalutama... siis tekib tohutu konflikt. See kelle egole vastu hakati, hakkab otsima liitlasi ja uusi ahelaid looma selle 'ülbiku' vastu. Tänapäeva massiühiskonnal on raske aksepteerida indiviide kes tahaksid olla 'nemad ise' ehk originaalsed. Need kes nad on ja sellised et nad ei peaks võltislt käituma...Tegelikult läbi selle (kui nad saavutavad piisavalt iseseisvust, saavad üle oma hirmudest) muutuvad nad EIKELLEKSKI ja läbi selle saabub neile vähekenegi vabadust. Kui nad oma sisemaailma kallal tööd näeksid ja oma ümbrust jälgiksid, saaksid nad veel rohkem vabadust. Siis on juba lust jälgida ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nende üle naerda. See ei oleks egoism kui ollakse oma egost üle.
Aga paraku on nii et enamik noori tahab just olla KEEGI ja selleks peavad nad olema võltsid. Isegi kui neile on loomuvastane käia kuskil ööklubis aga nad käivad siiski sest sõbrad käivad... mida rohkem sinu ümber neid teistepoolt loodud ahelaid, mis sind parasiteerivad, on, seda rohkem sind sinna tõmmatakse, mida rohkem ahelate loojale poed, seda tugevamad ahelad on. Paljud poevad just tähelepanu pärast ja seetõttu et hoida oma materialstlikku positsiooni ühiskonnas. Aga see on võlts ja ebapüsiv...kuid ühele inimesele kes end ise massi surub ja kastidesse sildistab on sellest raske arusaada. enamik inimesi mõistab et tänapäeva ühiskond on NENDE jaoks mäda aga ikkagi hoitakse nendest ahelatest kinni ja ei soovita midagi parandada. See läbi saavad nad olla KEEGI. Kui mõni seltskonna ori tunneks seda EIKEEGI tunnet, siis ta muutuks hetke pealt. nt "seisa näoga vastu tuult ja lihtsalt ole. lülita maailm välja ja lihtsalt ole. ära otsi midagi. ole ei keegi. ja läbi selle üksilduse on võimalik kogeda midagi jumalikku. midagi ebanormaalselt. üksi olles ümbritsev ütleb seda sulle. ilma et sa oma sisemist häält kuulaksid. see lihtsalt voolab sinu sisse. tunda ääretut rõõmu ja armastust. kui armastad ümbrust siis armastatakse ka sind. nii lihtne see tegelikult ju ongi. kui vihkad ümbritsevat, siis vihatakse ka sind."

Kui inimene on EIKEEGI siis ta suudab 'massiga' ümber käia. Olla seltskonnas kui selleks on vajadus, olla üksik kui selleks on vajadus. Sõpradega ümber käia. EIKEEGI olemine ei tähenda heidikut. See on see kui sa ei oota teistelest midagi ja teised ei oota sult midagi.Kui sa oled heidik siis sult oodatakse seda et sa oleksid heidik, üksik, sulle antakse käitumisraamistik ette. Ja ei ole nii et saadakse EIKEEGIKS ja siis ka selleks jäädakse. Toimub pendeldamine KEEGI ja EIKEEGI vahel. Tänapäeva ühiskonnas ei saa olla üdini EIKEEGI, see tähendaks enesetappu. Kui vajad sõprust siis otsi seda, kui ei siis ära otsi. Idioot on see kes end häbeneb ja vastu 'tahtmist' sunnib

Osho on öelnud selle eikeegi olemise kohta: "OLGE - EI KEEGI. Niipea, kui hakkate end pidama üheks või teiseks, te peatute. Siis armastus ei voola. Armastus voolab välja vaid tollest, kes poel keegi. Kui te olete tühjad iseendast, oma egost, siis on teis armastus. Kui olete täidetud enesetähtsusest - armastus kaob. Armastus ja ego ei saa eksisteerida koos. Armastus saab eksisteerida koos Jumalaga, sest armastus ja Jumal on sünonüümid. Seepärast - olge eimiski. Eikeegi - see on kõige allikas, eimiski - see on lõpmatuse allikas. Eimiski on Jumal. Olge eimiski - ja te jõuate tervikuni."

Tänapäeva armastusega on üldse see asi, et pigem on see omandiiha kui armastus. Nagu Osho'gi ütles et enamik noori armastab seetõttu et tahetakse et neid armastakse. Armastatakse keha mitte seda mis asub silmades. Minge võtke rates üks suvaline ankeet ja vaadake ankeedi omanikule silma... enamike silmadest on näha ainult egoismi ja eneseuhkust. Pärle on väga vähe. Neid kes on originaalsed, need kes kiirgavad armastust, õnne....võtke suvalise noorpaari konto. Igateisele koospildi alla on kirjutatud: Musi oma, musile... see on ilmselge materialistlik iha. See pole armastus. See on võltsarmastus, rajatud printsiibile: "sõbral on, siis peab ka mul olema", enesepetmine.... Õige armastus on siis kui ollakse ei keegi, ei oodata oma partneritl midagi, lihtsalt ollakse ja sulatakse üheks, saadakse materiaalsetest ihadest üle...armastakse ja jagatakse armastust, mitte ei hoita seda endale. Armastakse ja ei hoolita ühiskonnast. Enamik armastavad seetõttu et ühiskond sunnib. Enamik peab oma 'musi' enda omandiks sest ühiskond sunnib. Enamik abiellub ja aheldab ent kettidesse, kuna ühiskond sunnib... ega inimene enne vabaks ei saa kui ta oma mõtlemisega ühiskonnast üle ei ole. Paraku on nii et noorukid just allutavad end ühiskonnale. Hüppavad hauda ja hakkavad endale ise mulda peale kühveldama....

Muudetud: 14-9-07 kell 13:49:23 Flash

Minuarust on see nii vastik, et enamus minuvanuseid end iga nädalavahetus täis joob. Aga ise teavad, kui tahavad tulevikus rõvedad ära joodud välja näha. Tegelikult ei ole ju alkohol ja tubakas alaealistele lihtsalt niisama ja kiusu pärast keelatud. See on selleks et inimene (kellena need joodikud ja suitsetajad noored ei käitu) korralikult välja areneks. Ja kohe ära ei sureks. Eks see olene kasvatusest kaa. Ei tohi üdini ära keelata (hakkavad rohkem tahtma), mul lastakse ikka vahel veini ja ¹ampust proovida. Aga ega mulle maitsegi, vastik mõrkjas. Ja ei tohi ka koos lastega läbutada. Kuulen kogu aeg kuidas klassikad räägivad, et oi jaa mendid tulida ja me ronisime puu otsa. ja siis ülejäägid jõi isa ära pärast. Nii ka ei saa.
Kusjuures ma olen õnnelik, et alkohol mulle ei maitse. Usun et minu tulevik tuleb parem, kui nende joodikute oma.
Ja mis ma sülitajate kohta välja mõtlesin. See on nii rõve, et normaalsed inimesed seda ei teeks. Seega on neil mingi haigus, näiteks marutaud, marutaudis ei saa neelata. Mingi haigus oli veel, aga ma ei mäleta selle nime.

Mulle Sinu kriitiline arutelu üldiselt meeldis, kuni Osho mõteteni. Osho väidab, et ühes inimeses ei saa korraga eksisteerida armastus ja egoism. See tekitab väga meelevaldsed eeldused - siin me oleme, võimetud defineerima armastust ja Osho jõuab selle defineerimisest juba järgmise sammuni. Kui lihtsustame asja nii palju, et räägime armastusest kui lõputust andmisrõõmust, ka siis on ju armastusega koos egoism. Inimesed tunnevad end seepärast ju hästi, kui nad teistele head meelt teevad või oma positiivseid tundeid väljendavad - kas pole egoistlik?!
See on sulaselge kristlik filosoofia! Nüüd jõuamegi selle kohani, kus armastus ja Jumal on sünonüümid - nüüd tekib küsimus, mis on Jumal? Ideaal? Saatus? Juht? Ja milline neist on armastus? Ning kuidas see välistab egoismi?

On selge, et ühiskonna moodustavad inimesed oma reeglite, normide ja tõekspidamistega. Ühiskonda ei vii miski seni hukuni, kuni säilivad reeglid, normid ja tõekspidamised. Ükski neist ei saa olla hukutava iseloomuga, sest vastasel juhul oleks ühiskond nende vastu. Reeglid, normid ja tõekspidamised ongi selleks, et ühiskond saaks lõputult toimida ja areneda. See, et osa noortest nädalavahetusel ühisüritusi korraldavad, alkoholita või mitte, ei ole märk hukule määratusest. See on iga inidiviidi ülesanne võtta omaks ühiskonnas toimivad reeglid, normid ja tõekspidamised - toetuseks on muidugi kool, perekond, keskkond ja muud tegurid. Kuni inimene suudab need üle võtta - ükskõik kas läbi enese katsetuste (pidutsedes, tagantjärgi teadlik) või teiste tegurite toimel (ennetavalt teadlik) - on ühiskonna säilimine garanteeritud.

Flash, olen Sinuga ühelt poolt nõus, teisalt vaidleks aga vastu.
Jah, noortel on pidev vajadus olla keegi ja eralduda sellest n-ö hallist massist, kuid samas ei saa seda panna vaid nende süüks. Vaadake, kuidas tänapäeval vanemad oma lapsi kasvatavad. See on kohutav lihtsalt. Lapsele visatakse raha ette, et tehku, mis tahab, ja siis minnakse ise kas tööle või sõpradega välja. Laps jäetakse teiste hoolde, kelleks on enamasti samasuguste lapsevanemate võsukesed.

Mul on õde täpselt sellest vanuses, kus hakkavad vaikselt välja kujunema need, kes nurga taga suitsul käivad, Viru kk-s hängivad ja kellel mis firmamärk parasjagu seljas on. Õe olen suutnud sellest kõigest eemal hoida enam-vähem, kuid ta on rääkinud, kuidas osasi ei aktsepteerita selle pärast, et neil ei ole nt Nike'i tosse või dresse või et tema vanemad ei saa võimaldada klassiekskursiooni Eestist välja. Ja klassikaaslaste survel hakkavad need, kes ära tõugatud, käima siis kas vastavalt nendega nurga taga suitsul või muuta end ükskõik läbi mille samasugusteks.

Kirjutad veel, et Tänapäeva armastusega on üldse see asi, et pigem on see omandiiha kui armastus..
Sellega on täpselt nii, et see oleneb väga suures mahus sellest, milline on peremudel kodus. Sellest, kui mõjutatav sa oled (a'la sõber ütleb, et abielu on nõme ja et mis sa selle tsikiga ikka niisama sebid, pane talle juba ära); seega teed sa nii nagu on hea teistele, mitte sulle endale.

Ja üleüldse.. oeh. Sellest võiks tegelikult lõpmatuseni rääkida.
Näiteks kasvõi sellest, kuidas reklaamid soosivad täiesti tühist ühiskonda. Kus kõik on klantsitud värk, mil reaalsusega vähe pistmist.

Oih, mul kadus pool postitust miskipärast ära.
Tahtisin sinna armastuse alla lisada, et see omanditunne/-iha tuleneb sageli sellest, et kodust ei saada piisavalt armastust ja turvatunnet ja seega vältimaks sarnast olukorda, klammerduvad inimesed kellegi teise külge ja vihastavad, kui nendega sarnaselt koduga käitutakse.
Pealegi soosib ühiskond pidevalt seda (enamasti alateadlikult), et 'tegija' on see, kes vahetab võimalikult palju mehi/naisi, kellel on uhkeim auto ja kes mida endale lubada suudab. Seepärast tundubki paljudele, et nad ei ole oma elus midagi saavutanud. Ükskõik kui pinnapealne see saavutus siis ka mõnele kõrvaltvaatajale ei tundu.
Vaimsed väärtused on alahinnatud ja sellepärast inimene käibki kaasas sellega, mis talle ette dikteeritakse. Mul on palju tuttavaid, kes lugesid viimati raamatut 9ndas klassis. Võib öelda, et see ei ole näitaja, aga kui inimesel pole kannatust ja eelkõige huvi püsida ühe 'eseme' juures tunde, siis.. siit võib omad järeldused teha.

Muudetud: 14-9-07 kell 15:28:19 InDemand

Vaata, kuid ära hinda.
.....ja paljugi saab lihtsamaks...

Muudetud: 14-9-07 kell 15:42:24 Halo

Muudetud: 14-9-07 kell 15:42:46 Halo

Huvitav, ma ei jõudnud palju esimesest postitusest lugeda kui tuli ise tahtmine Oshot tsiteerida.

Ma näen esialgseid põhjusi mitte seesmistena (ego), vaid välistena. Noored on niivõrd kuivõrd sunnitud järgima karja tavasid, muidu muututakse tõrjuvaks. Ning kui sa oled kambas ja oled lahe, siis võidki arvama hakata, et nii ongi lahe ja nii on hea ja tunnedki hästi kui tegutsed sellises käitumismallis ka väljapool karja olles, ego.

See, et sõbrad või keegi muu su eest asjad ära otsustaks idee tuleb ehk jälle Osho õpetustest, et orjus on vabadus. Vabadus mitte teha valikuid.

See 30 aastaselt mittetäiskasvanu olemine tuleb lihtsalt sellest, et pole mingit põhjust olnud ennast muuta kui sul on samasugused teismelise east alates ümberringi.

Tsitaat:Algselt postitas: TutanhamonInimesed tunnevad end seepärast ju hästi, kui nad teistele head meelt teevad või oma positiivseid tundeid väljendavad - kas pole egoistlik?!

Üldse mitte ja see pole ka armastuse otsene vaste - andmisrõõm. Osho ütles oma jüngritele, et ei ole vahet, kas teie või keegi teine on tema ümber olemas, tema kiirgab, annab välja armastastust ikka ühtemoodi. Ma ei saanud aru kuidas see kohe kristlik on. Sa mõted äkki seda, et hakkake kõik andma, et siis on hea, teiste vastu tuleb hea olla jne kristlikku mõtteviisi. Antud juhul on tegemist ju subjektiivse kogemusega ja kui ma annangi, siis ma tunnen rõõmu. Rõõmu on hea tunda ja ka teistel on parem. Aga kui ma annan ja jagan ja rõõmu ei tunne, siis on üsna loogiline, et ego ei lase ja isegi ennetab vastavad andmist. Andmisrõõmu vaevalt ainult kristlus käsitlenud on.

Tsitaat:See on iga inidiviidi ülesanne võtta omaks ühiskonnas toimivad reeglid, normid ja tõekspidamised.

Mul on tunne, et sa siin üldistad või tähtsustad neid tänapäeva noortele omased käitumisnorme joomisi jne, mis on omased mitte ainult osadele vaid paljudele ning need millest flash rääkis ei ole teps mitte reeglid, millest peaks kinni pidama ühiskonna toimimiseks. Need tänapäeva noorte hulgas kehtivad normid piiravad ju oluliselt nende vabadust.

Muudetud: 14-9-07 kell 20:28:59 Thorondor

Muudetud: 14-9-07 kell 20:35:56 Thorondor

Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor

Tsitaat:Algselt postitas: TutanhamonInimesed tunnevad end seepärast ju hästi, kui nad teistele head meelt teevad või oma positiivseid tundeid väljendavad - kas pole egoistlik?!

Üldse mitte ja see pole ka armastuse otsene vaste - andmisrõõm. Osho ütles oma jüngritele, et ei ole vahet, kas teie või keegi teine on tema ümber olemas, tema kiirgab, annab välja armastastust ikka ühtemoodi. Ma ei saanud aru kuidas see kohe kristlik on. Sa mõted äkki seda, et hakkake kõik andma, et siis on hea, teiste vastu tuleb hea olla jne kristlikku mõtteviisi. Antud juhul on tegemist ju subjektiivse kogemusega ja kui ma annangi, siis ma tunnen rõõmu. Rõõmu on hea tunda ja ka teistel on parem. Aga kui ma annan ja jagan ja rõõmu ei tunne, siis on üsna loogiline, et ego ei lase ja isegi ennetab vastavad andmist. Andmisrõõmu vaevalt ainult kristlus käsitlenud on.

Tsitaat:See on iga inidiviidi ülesanne võtta omaks ühiskonnas toimivad reeglid, normid ja tõekspidamised.

Mul on tunne, et sa siin üldistad või tähtsustad neid tänapäeva noortele omased käitumisnorme joomisi jne, mis on omased mitte ainult osadele vaid paljudele ning need millest flash rääkis ei ole teps mitte reeglid, millest peaks kinni pidama ühiskonna toimimiseks. Need tänapäeva noorte hulgas kehtivad normid piiravad ju oluliselt nende vabadust.

Armastuse mõte pole loomulikult andmisrõõm. Samuti ei ole armastus ja Jumal sünonüümid (kristlik mõtteviis). Armastus ja egoism saavad koos eksisteerida. Need olid valupunktid, millele tahtsin tähelepanu juhtida.

Armastust ei ole olemas, kui sa üksi oled, ilma milletagi enda ümber. Või on? Enesearmastus - egoism ja armastus koos. See aga ei käi Osho mõtete alla. Järelikult armastus peab olema kellegagi, millegagi koos.

Osho ütles oma jüngritele, et ei ole vahet, kas teie või keegi teine on tema ümber olemas, tema kiirgab, annab välja armastastust ikka ühtemoodi. Kellele-millele-kuhu?

Andmisega mõtet tõin mitte kristlikus mõttes vaid selle armastuse-egoismi näiteks. Osho ütleb, et armastus ja egoism koos ei saa eksisteerida. Kui sa armastad kedagi, siis tahad talle head. Miks? Sest siis tunned ka end hästi, kui kellelegi head teed või tema vastu häid emotsioone näitad. Kui aga teed midagi, mis aitab ka endal hästi tunda, siis on see egoistlik! Järelikutl saab ka armastus olla koos egoismiga.

Kui ma tõin välja, et iga inidiviidi ülesanne on võtta omaks ühiskonnas toimivad reeglid, normid ja tõekspidamised, siis pidasin silmas ühiskondlikku mõtteviisi laiemalt. Ühiskond saabki sellel ainult baseeruda, et me peame midagi õigeks ja reguleerime asju. Näiteks me ei salli tapmist, joomist jne ning karistame eksinuid. Need on ühiskondlikud tõekspidamised. Iga ühiskonnas elava indiviidi ülesanne on need tõekspidamised omaks võtta, vastasel juhul ühiskond ei saa toimida - oleks anarhia.

Kurk... selle joomisega on see asi et tegelikult see polegi sinu probleem. Kõik on lihtsalt väga suhteline. Kui inimene on nõrk ja ei viitsi enda kallal vaeva näha, siis las ta joob. Sina oled sina ja sinusse see ei puutu. Ja kui keegi sülitab..on jah inetu aga jälle on nii et mõnele meeldib, mõnele mitte. maitse asi. pole head ega halba on vaid 'indiviidide' arvamused. Ja noorte joodikutega on arvatavasti nii... joovad praegu oma isu täis ja tulevikus on 'normaalsed' või on just tulevikus hullemad...

Osho kohta nii palju et ma olen lugend tema eestikeelseid artikkleid netist. Enamik on seotud armastusega. Raamatutesse pole süüvind. Lihtsalt oshot lugedes oli selline tunne et see 'kutt' on minu ideed varastand (egoistlik mõttekäik...)

Ok, tegelt peaks defineerima mis on ego. See on ka suhteline mõiste ja igaühel oma arvamus. Tegelikult terve inimese eksistents on egotsemine...oshol oli oma arusama egost, seega tema puhul oli nii et armastus ja ego ei saa koos olla. Tema puhul oli vist nii et kui inimene on täielikult vaba sisi tekib see andmisrõõm. Aga et saada täiesti vabaks, peaks olema nagu Buddha, Jeesus jne. Osho armastus minu meelest on üsna sarnane tingimusteta armastusele. Et tunda armastust peab olema üksildane. Kui sa oled vaba, siis sa oled ka üksildane. vahest...see on see et teada mis on headus, peaks ennem tundma kurjust...

Ja see ühiskonnast ülevõetavad normid... tekib ju küsimus millised normid on õiged ja millised valed. On seadus et alla 18 a ei tohi alkoholi juua. Seega on see ühiskonna tõekspidamine mõningalmääral. Seega kui keegi sellest üle astub siis ta läheb ühiskonnaga vastuolla. Ja tegelt peaks ka defineerima selle, et mis on ühiskond. Minu jaoks on see nt indiviid vs keskkond. Keskkond on see, kus indiviid kasvab. Näitena võiks tuua selle et põllul kasvavab iga lill omaette 'iluduseks' või matkitakse teisi ja tekib ühtlane lillemeri, kus kõik taimed on ühesugused. Kust sa siis lilli nopiks, seal kus on valiku võimalus või sealt kust ei ole vahet millist taime noppida...

ühiskonna hukuga on see et on moraal. Kui need ühtsete tõekspidamistega mass moraalist üle läheb ja sellest üleminekust tekib tõekspidamine, siis on hukk. kui iga inimene oleks iseseisev indiviid siis on ühiskonnast kui massist raskem rääkida(kokku moodustavad nad ikkagi terviku..). Kui poleks nii palju 'egoisme' siis ei tekiks ka konflikte.

Peaks otsima neid mehhanisme mis sunnib inimest olema osa massist. Üha rohkem hakkab vähemalt mulle tunduma et see 'aparaat' asub väljaspool inimese teadvust. Olgu nendeks siis icke reptrikad, castaneda lendajad, kristlaste saatan või celticu 'ego kui parasiit'. Põhimõttelt on need kõik samad. See sama mehhanism on ka see mis sunnib inimest armastama kui omandiiha. Mis sunnib ahelaid indiviide vahele looma ja neid massi suruma...

Sellest saame aru et kui 12 a jälgib 'karjatavasi', aga kui seda teeb ka 17 a, 19 a, 21 a siis see pole enam normaalne. Lõppkokkuvõttes taandub asi aususe taha. Ausus nii enda kui ühiskonna vastu. Kui käitud võltsilt siis aususest rääkida ei saa. Mul vähemalt on nii et kui sa ei tee seda mida tahad, käitud teiste järgi, oled võlts, ei ole SINA ise, siis see kõik kuhjub sinu sisse. Kõige kergemini vabaneks sellest koormast olles üksi kuskil ja analüüsida oma elu. Mõelda asjad sirgeks. Kuna tavainimene ei tegele enam selliste asjadega, siis seda kraami muudkui koguneb ja koguneb kuniks plahvatab. Vaata enda ümber, neid plahvatusi on igalpool näha. Ka siin foorumis aegajalt... Ja kui osho väitis et koolis peaks olema päevas 1h meditatsiooni tund, siis ega ta mõõda ei pannudki. Kui inimesed seda tõsiselt võtaks siis ühiskond muutuks piisavalt palju. Igale ühele meist on sisse kodeeritud teatud moraalid, ja ühiskond muutukski siis vastavalt nendele. Ja nii imelik kui see ka pole on need kodeeritud moraalid enamikel sarnased...jajah tekiks küll uus ühiskond aga see poleks siis nii võlts kui inimene on loomulik...

üks lõik G. Aarma raamatu tutvustusest mille praegu just juhuslikult leidsin, aga nagu näha sobib igati:
"Inimene jookseb piltlikult öeldes sada korda vastu seina, enne kui ta arusaamisele jõuab, et sein on kõvem kui pea ja targem on järele anda. Suhted, mis hingede vahel eelmistes eludes loodi, ei lakka kolimisel ühest majast teise. Maapealses elus toimuvad komöödiad, tragöödiad ja tragikomöödiad korduvad. Eesriie tõuseb ja langeb ja sama etendust mängitakse korduvalt, kuigi erinevates lavastustes. See toimub seni, kuni osa on täielikult omandatud ja asjaosaline sellest välja on kasvanud. Nii pöörleb ratas ja meie temas. Ainult keskpunktis, kuhu kodarad kokku jooksevad, on rahu. Seepärast saavutab rahu ainult see, kes näilisuse eest põgenedes keskpunkti poole püüdleb."

Tsitaat:Osho ütles oma jüngritele, et ei ole vahet, kas teie või keegi teine on tema ümber olemas, tema kiirgab, annab välja armastastust ikka ühtemoodi. Kellele-millele-kuhu?

Mitte kellelegi. Lihtsalt endast välja. Ei pea kedagi teist olema ja seega ei sa järeldada.

Eks see üksi olemise armastuse ja täiesti vaba olemise värk on natuke kõrgem tase ja me päris hästi ei saa seda seletada oma igapäevaste kogemustega.

Egoismi mõiste saab muidugi väga laiaks tõmmata. Ma ei usu, et nt Osho mõtleb, et iga vähekeni enda heaks või enda peale mõeldav mõte või tegu on kohe egoism. Ennast eitama ka pole vaja hakata. Muidu on nii, et tahad vaimselt areneda näiteks, siis oled kohe egoist valmis.
Ja andma ei pea selle mõttega, et endal siis parem oleks. Anda saad ka selleks, et teistel hea oleks.

Selle jagamise kohta kirjutas osho ju nii:
" KOLMANDAKS - JAGAGE! Kui olete negatiivne, siis hoidke see endale; ent niipea kui olete positiivne, jagage seda teistega. Tavaliselt jagavad inimesed endast vaid negatiivset - mitte positiivset. Inimkond on rumal. Kui inimesed on õnnelikud, on nad kitsid seda jagama, nad naeratavad väga-väga ökonoomselt. Kui nad aga on pahased, siis on nad seda täiel mõõdul. Positiivse jagamine sünnitab armastuse, mis otsekui voolab välja teie südamest.
Borges on öeldnud: "See, mis on püha, visake koertele. Sigadele visake pärlid. Sest see on see, mis tuleb ära anda."
Teie olete kuulnud vastupidist õpetust: Ärge visake pärleid sigade ette! Tegelikult pole tähtis mitte see, kas te annate või kellele te annate, vaid mida te annate. Kui teil on midagi väärtuslikku, siis andke, jagage seda. Gurdzhijevil oli kombeks öelda: "Kaotasin kõik selle, mida olin kogunud ja kõik, mida ma ära andsin, sai minu omaks." Tõepoolest - teil on ainult see, mida te olete ära andnud. Armastus ei ole omand, mida koguda, vaid sära, aroom, mida jagada. Mida rohkem jagate, seda rohkem omate, seda rohkem kasvate oma seesmusest, seda rohkem avaneb teie seesmine allikas - ja see kaev on lõputu. Mida rohkem vett kaevust ammutate, seda enam värsket vett juurde voolab. Voolav vesi on alati värske - nagu väljavoolav armastuski.
Niisiis - kolmas samm armastuse suunas on jagada endast positiivset, jagada oma elu, jagada kõike, mis teil on. Teie tarkus on - jagage! Teie palve - jagage! Kui teil pole inimest, kellega jagada, jagage kasvõi koertega - kuid jagage. Jagage oma rõõmu kividega - ent jagage. Kui teil on pärleid, jagage need laiali, muretsemata, kas satuvad need pühakutele või sigadele.
Kogumine mürgitab südant. Mistahes kogumine on mürk. Kui te aga jagate, siis olete vaba mürkidest. Ja kui te annate, siis ärge oodake tänu; olge tänulik inimesele, kes lubas teil endaga midagi jagada. Ärge isegi oma südame põhjas laske tekkida mõttel, et ta peaks olema teile tänulik. Olge ise tänulik, et ta oli valmis teid ära kuulama, jagama teiega teatud energiat, kuulama teie laulu, vaatama teie tantsu; et kui te tulite tema juurde, et talle anda, siis ta ei pöördunud teist ära - sest ta oleks võinud ju ka keelduda. "


egost on osho kirjutanud siin, pikk tekst on ja ise pole lõpuni sirvind:
http://www.secondattention.org/articles/osho_ego.asp

Muudetud: 15-9-07 kell 08:30:36 Flash

Flash,
"Kui inimene on EIKEEGI siis ta suudab 'massiga' ümber käia. Olla seltskonnas kui selleks on vajadus, olla üksik kui selleks on vajadus. Sõpradega ümber käia. EIKEEGI olemine ei tähenda heidikut."

Kui inimene on eikeegi siis ta EI suuda massiga ümber käia, siis mass käib eikeegi ümber. Kui inimene on eikeegi, tal ei ole sõpru. On ehk tuttavad, aga nad ei ole sõbrad. Eikeegil on võltsuskumus, et tal on sõbrad, kes seda tegelikult ei ole. Eikeegi olemine TÄHENDAB heidikut.

1) Kui inimesel pole piisavat arengutaset=täituvust, siis üritab ta seda tühimiku KOMPENSEERIDA ühiskonna abil (täitmine täidab jäädavalt, kompenseerimine täidab ajutiselt).
Nii moodustub VÕLTS-KEEGI (keda Flash nimetab ekslikult "keegi"-ks, st ta kasutab ühiskonna eksitavaid termineid).

2) Kui inimesel on piisavalt arengutaset=täituvust, siis on ta vägagi teadlik enda olemasolust, ehk ta on TEGELIK-KEEGI (keda Flash nimetab ekslikult "eikeegi"-ks, st kasutab ühiskonna eksitavaid termineid).

Ühiskonnal on vaja arenenud isiksusi (ühiskond ei loo ise midagi, vaid jaotab olemasolevat ringi) - kuid arenenud isiksustel pole vaja ühiskonda (arenenud isiksustel on niigi kõik vajalik olemas, ühiskond vaid võtaks neilt).

Tihti on arenenud isiksused niivõrd mõjuvõimsad (suurte tehaste asutajad, leiutajad, jne), et ühiskond on sunnitud neid tunnistama nende endi mina pealt "keegi"-ks, st loobuma üldlevinud ignoreerimisest.

-------

Ego juures tuleks eristada 2 osa:
a) Surelik enesetähtsus (väike mina).
b) Igavikuline tervikolemus (suur mina, ehk vaim).

Põhimõtteliselt on punktid 1) & a) seotud, ning punkt 2) & b) seotud.

Ehk ühiskond pakub huvi neile, kes elavad sureliku enesetähtsuse faasis, ehk kellel on igavikuline tervikolemus välja arenemata - nii nad siis üritavad olla ühiskonna jaoks "keegid", kuid sisu poolest on nad "võlts-keegid".

Kuid need, kellel on igavikuline tervikolemus välja arenenud, neid üritab ühiskond alguses sildistada "eikeegiks", kuid lõpuks on sunnitud ikkagi tunnistama neid "tegelike keegitena".

------

Ühesõnaga sõltub kummalt poolt vaadata: mina soovitaks igavikulise tervikolemuse poolt vaadata (siis on ühiskond tarbetu).

Lahendused, kirjutasid, "ühiskond ei loo ise midagi, vaid jaotab olemasolevat ringi) - kuid arenenud isiksustel pole vaja ühiskonda (arenenud isiksustel on niigi kõik vajalik olemas, ühiskond vaid võtaks neilt)...
Ühesõnaga sõltub kummalt poolt vaadata: mina soovitaks igavikulise tervikolemuse poolt vaadata (siis on ühiskond tarbetu)."

Siiski usun, et ühiskond loob. Ja isetuid mitte-egoiste pole olemas. Kõigil inimestel on ego.. me kõik oleme egoistid. Ja ilma ühiskonnata me hakkama ei saaks. Koli Alaskale, kaugele, secluded pleissi. I dare you. Sa ei suudaks üksinda nädalatki vastu pidada. Kas ilma ühiskonna õpetuseta suudaksid metsikus looduses ellu jääda? Aastaid vastu pidada? Kujuta ette, et oled 2 aastane. Sind võetakse vanematelt ära ja viiakse sügavale metsa ja jäetakse sinna üksinda. Siis mõistad ehk, et oled egoist. Inimesena sa sõltud teistest inimestest. Lapsena sõltud oma vanematest.
Seega. Ego ja sõltuvus teistest- 2 inimlikku asja. Ehk ei olegi asi enam keegi või eikeegi olemises? Teame kõik Maslow inimvajaduste püramiidi. Olin teismeline kui võõras naine ütles mulle, et olen selle all, allpool Maslow püramiidi, nagu ma poleks inimene või nagu minu vajadused ei olekski olulised. Kes teab, ta ei seletanud ennast, võibolla on tal õigus. Olen teistest inimestest sõltuv egoist. Sõltuvus - seotus.

Alaskal ehitaks arenenud isiksus omale lumest onni poole päevaga.
Onni põrand katta puu okstega (nii ei sulata kehasoojusega lund magades).
Puude pungad & eelmise aasta noor-oksad hoiavad elu kuidagi sees.
Arukas leiab alati mõne nõrgema looma, keda on kerge kinni püüda, jne, jne.

Ühiskonna ori jääks Alaskal üksi hätta: sotisaalabi ei toimiks, ehk teised ei teeks sinu eest midagi ära, ning ongi "surmatunnistuse väljastamine".

-----

Üldlevinud laste-raamatutest räägib isiksuste edulugudest J.Verne "Saladuslik saar" (seiklusjutte maalt ja merelt): seal said üksikule saarele jäänud mõned inimesed ilusti hakkama, tänu säravale insener Smithile (valmistati oma jõududega raudtee, telegraaf, jne).
Kui vinguda, et "neid oli ju mitu", siis kapten Nemo sai saarel üksinda veelgi paremini hakkama, kuna ta oli isiksusena veelgi arenenum/säravam.

Ühiskonna-orjade eba-edu näiteks oli naaber-saarele jäetud mässanud madrus, kes mandus seal.

------

Seega oleks mõistlik arendada endas igavikulist tervikolemust (see on ka järgmistes eludes sama) - kuid ühiskonna raamides arendatav surelik enesetähtsus on kaduv (järgmistes eludes oled ühiskonnast endiselt sõltuv, ehk jäädki suletud ringi tiirlema).

Lahendused, see on huvitav, et kapten Nemot mainid.
See siin ju on Keegi/Eikeegi teema. Ja huvitaval kombel Nemo tähendab eikeegi. Film Finding Nemo on ka seega huvitav, seda clown fishi otsides... kas leitakse keegi või mittekedagi?
Internet kirjutab: "Nemo is an Oromo word meaning "The Man". Wow, you say... But wait. In Latin, the same word means "Nobody"! In Homer's Odyssey, when Ulysses blinds the Cyclops, the Cyclops asks him: "Who are you?", to which Ulysses replies (in the Latin translation): "Nemo." When the Cyclops was later asked by his father Neptune: "Who did this to you?", he answers "Nobody did it." "