http://thebulletin.org/how-us-nuclear-fo...g.facebook
Kas USA planeerib ennetavat tuumalööki Venemaa vastu?... Viidatud artikkel pärineb maailma ühe tuntuima tuumarelvastuse eksperdi Hans Kristenseni (Ameerika Teadlaste Föderatsiooni tuumainfo projekti juhataja) sulest...
[ kuidas näeb välja tuumadetonatsioon?
https://www.youtube.com/watch?v=gYbVQY0cBWk - tegemist on väga väikese lõhkepea plahvatusega - 8kt on umbes 1-10% tüüpiliste strateegiliste termotuuma lõhkepea võimsusest ]
Autor selgitab kuidas USA tuumaarsenali täiustamise programm teenib tuumatasakaalu analüüsivatele spetsialistidele läbinähtavalt vaid ühte eesmärki - luua eeltingimused võimekuseks sooritada Venemaa vastu neutraliseeriv, ennetav tuumalöök. Selline on järgnevas viidatud (pisut tehnilise) artikli järeldus pähklikoores. Artikkel on avaldatud hiljuti rahvusvahelist tuumajulgeolekut analüüsivas väljaandes "Bulletin of the Atomic Scientists".
Milline oleks seesugune USA tuumaarsenali võimekuse kasvu ning raketikilbi täiuseni täiustamise geostrateegiline mõju? Juhul kui programm õnnestuks 100% efektiivsusega täide viia (mis on siiski ebatõenäoline), annaks see USAle tagasi tuumamonopoli. See aga looks olukorra kus Ameerika Ühendriigid pälviksid militaarpoliitilise võimu, mis on maailma ajaloos pretsedenditu - võime hävitada mis-tahes riik (sh. tuumariik) olles ise ka kõige tugevamate rivaalide rünnakute suhtes puutumatu.
Iga geostrateegiat mõistev isik saab nimetatud tõsiasja vaagides aru, et antud võimekuse saavutamiseks on programmi hinnanguline kulu - orienteeruvalt 1 triljon dollarit 30 aasta vältel - ülikõrge tootlusega geostrateegiline investeering. Strateegilise kaitsefunktsiooniga pole nimetatud programmil kuigipalju pistmist kuna USA olemasolev tuumaarsenal on tuumaheidutuse tagamiseks enam kui küllaldane ka Venemaa vastu (selgituseks - Vene ja USA tuumaarsenalid moodustavad vastvalt 47% ja 46% maailma tuumaarsenali kogumahust, ülejäänud tuumariikide tuumaheidutusvõime USA vastu on kas marginaalne või olematu). Arvestades, et planeedi 30 aasta SKT ulatub ilmselt 2000-3000 triljoni dollarini, ei ole nimetatud summast 0,03-0,05% kulutamine täieliku globaalse militaarse domineerimise saavutamiseks USA'le sugugi kulukas ettevõtmine. Eriti kui arvestada, et $30 mrd aastas mis tuumarelvastusele kulub, moodustab vaid 3-4% USA militaarfunktsiooniga väljaminekute kogumahust.
Tooks veel välja mõned remargid punktidest mille juures ei saa artikli autoriga siiski täielikult nõustuda... isegi kui USAl õnnestuks likvideerida esimese löögiga 90%+ Vene šahtipõhisest arsenalist jääks ikkagi "lahendamata" küsimus mobiilsetest ICBM kanduritest, Barentsi ja Ohhoota merel patrullivatest allveelaevadest ja kurikuulsast "perimeeter" süsteemist. Autori kirjeldus sellest kuidas sajad 100-300 kilotonnise võimsusega lõhkepead suudaksid kogu Vene raketikandurite poolt patrullitava taiga põlema sütitada ei tundu samuti veenev.
Mööda ei saa vaadata ka tõsiasjast, et 6000+ km seireraadiusega eelhoiatusradarid annaksid Moskvale ometi 15 min aega et anda massiivne vastulöök enne kui USA raketid on Venemaa (vähemasti militaarselt) maatasa teinud. Artiklis esinev väide Vene juhtkonna ebakindlusest rünnaku verifitseerimisel/vastulöögi otsuse vastu võtmisel ei ole veenev, kuivõrd tõenäosus, et mitme autonoomse seireradari poolt tuvastatud rünnak on süsteemi tõrge on kaduvväike.
Samuti on ekslik väide nagu oleks Venemaa eelhoiatus-satelliitidest loobunud ning tugineks tulevikus vaid radaripõhisele hoiatusele... Vene esimene uue põlvkonna tuumaseiresatelliit orbiteerus edukalt 2015...
http://www.russianspaceweb.com/eks.html
Vaatamata mainitud küsitavustele, käsitleb ülimalt asjatundlik artikkel üht nendest protsessidest mis mõjutab kõige ulatuslikumal tasandil maailma reaalseid jõuvahekordi väga pikas plaanis (eriti USA-Vene-Hiina teljel - ülejäänud maailma riigid omavad geostrateegilises plaanis vaid väga piirarud või olematut suveräänsust).
Kas ründava, karistamatu, annihileeriva tuumalöögi andmise võimekuse välja arendamine USA poolt, mis hetkel käimas on, tähendab ilmtingimata seda, et keegi kavatseb selle võimekuse tulevikus reaalselt käiku lasta? Terve mõistus näiks selle vastu kõnelevat... Samas Tšehhovi kohaselt ripub püss näidendi esimeses vaatuses seinal üksnes selleks, et sellest viimases vaatuses ka pauku tehtaks. Küsimus seisneb vaid selles, kes karakteritest päästikule vajutab ning kes maha kõmmutatud saab. Ent antud püssi paukumine võib enesega kaasa tuua kulisside langemise inimkonna jaoks...