[zed]

Uus kooliaasta algamas.
Aga vanematelgi foorumikaaslastel vahel hea "kuprasisest" tegevust rakendada.
Nüüd selline lugu:
Maakera teatavasti selline veidi lopergune kera.
Ja meil tuttav neegrionu.
Lomumba nimeks ja armastab hirmsasti reisida.
Isegi maakera poolusel käinud.
Kui selle heas toitumuses neegrionu kaal poolusel USA Amundsen-Scott nimelises polaarjaamas on 100 kilo, siis kui palju kaalub see heasüdamlik härrasmees (ütleme et ta on nii riided kui oma armsa torupilli seljast võtnud) oma kodus ekvaatoril Ekvatoriaal-Guineas?
P.S.
Ärge unustage arvestamast nii tsentrifugaaljõudu kui maakera lapikust!
Õigele vastajale väike auhind zed:ilt.

[Nazz]

Mul oli füüsika 5.0, kuid jah... See tahab natuke meenutamis

EDIT: Typo

Muudetud: 30-8-07 kell 15:09:27 Nazz

[Flash]

100 kilo ikkagi

[ruthie]

ma pakun et mingi 60-70 vahepeal...

[Celtic]

100 kilo.

Iseenesest on tsentrifugaaljõud jne... suhteliselt teisejärgulised nähtused inimese kaalu juures, kuna inimese mass globaalse jõu jaoks on tühine tegur

[zed]

Oot-oot...Praegusel hetkel moodustab kesktõukejõud ekvaatoril 1/289 raskusjõust.
Vaatame jälle ajalukku.
See on see hindamatu varaait. Ja ka ainuke mis meil olemas...

Olgu siinkohal öeldud, et nähtuse avastas juba 433 aastat tagasi prantsuse astronoom Richter, kes märkas, et tema Pariis väga täpne pendelkell hakkas Cayenne saarel sedavõrd taha jääma, et pendlit tuli tervelt 2,8 mm lühendada.
Pariisi tagasi jõudes tuli õige aja saamiseks pendel pikemaks tagasi kruttida.

[Nazz]

Kui ola mõhja poolusel, siis ei mõjuta maa pöörlemine nagu midagi, kuid ekvaatoril... ~0 m/s on ikka vähema mõjuga, kui 465,11 m/s
Samuti on ekvaatoril maa paksus ka suurem, mis samuti mõjutab maa keskmest tuleva tõmbejõu tugevust. Seega, kui on see tõmbejõud väiksem, on ka inimese mass väiksem...

Kui panna kõik kaalu vähendavad faktorid sisse, siis kokku võib see teha märgatava vahe...
Ma muidugi ei ole veel arvutamiseni jõudnud

[Tom]

mul oli ülikoolis füüsika 1, aga proovin ikkagi.
Equatorial radius: 6,378.137 km
Polar radius: 6,356.752 km
vmM/R·2 + mw·2Rcosf = vXM/R·2 + Xw·2Rcosf
986,87=9,836X
X=100,33kg
V: Neegrimees kaalub ekvaatoril 100,33kg.

Edit.. krt .. väiksemaks peab ju minema....

Edit 2. aga miks väiksem. maakera on ju lapik. Polaarsusel olles on ta ju keskpunktile lähemal, kui kodus olles. mhh .. ma jään siiski enda vastusele kindlaks.

Edit: ei jää ka, aga ei suuda viga leida....

Edit4: järsku on vastus hoopis lihtsamini arvutatav. 9,78x100/9,83 - 1/289x9,78x99,5= 96,63 kg

Edit5: Aitab huupi pakkumisest


Muudetud: 30-8-07 kell 17:39:42 Tom

[neoon]

väga naljakas ülesanne. füüsiliselt inimese kaal ei muutu.
tsentrifugaal jõud ei oma iseenesest ilmselt mingisugust tähtsust. vastasel juhul ei omaks see neeger geograafilisel poolusel seistes üldse massi, kuna üks tegur on null. aga siiski: lihtsustatult oleks ju valem selline: (võin täitsa vabalt eksida, sest enda füsa on tugev kolmeke) m=F/g . g on aga kõikjal (Maal) sama (u. 9,8). seega oleneb kõik F'ist .
aga tegelt pole mull õrna aimugi, kui järele mõelda

[zed]

Ütleme nii, et neegrionu ekvaatoril asuvas jõusaalis kaalul rõõmustaks...
Ikka vähem...

[rha]

Kui janune Lomumba reisilt koju jõudes joob pool liitrit vett, siis kaalub ta umbestäpselt samapalju kui polaarjaama kaalul, kus ta samuti janu tundis.

Muudetud: 30-8-07 kell 17:29:23 rha

[zed]

Õige!
Ja vigagi jääb lubatud tolerantsi piiridesse.
Poolusel 100 kg kaaluv neeger kaalub tsentrifugaaljõu tõttu ekvaatoril 340 graami vähem. Maa lapikuse tõttu muutub ta kaal veel 180 gr kergemaks!
Ehk pooluselt ekvaatorile asetetud murjan kaotab lihtsalt niisama, nalja pärast, oma kaalust kokku 520 grammi.
Anna märku kuidas Sind leida ja väike auhind,
"Paratemaatiline" raamat Numbrid Juhivad Saatust jõuab Sinuni.

[Nazz]

Ma vähemalt olin õigel teel, kuid lootsin, et saan kodus rahulikult arvutada ja et keegi vahepeal ei vasta õieti. Ma nagu tööl, ja niigi aeva vähe...

[zed]

Järgmise "pähkli" sättimise-järg vaba...

[Tutanhamon]

Kuna praegu Osakas on kergejõustiku MM, siis püstitan sellise huvitava teema, millele tuleks lahenduskäik pakkuda. Kui kõrgele on võimalik teivashüppes teoreetiliselt hüpata? Lähteandmed võib vabalt valida (välja arvatud teivast puudutav info).

[Tom]

Inimese maksimum jooksu kiirus tuleb viia horisontaal liikumisest üle vertikaal liikumisse. Kasutades kõikvõimalikke energia salvestamise seadmeid (teivase paindumie) võiks saada energia suunda kadudetta muuta. Sportlane jookseb 100m 10sekiga- järelikult liigub 10m/s. Ja nii kiirelt "väljatulistatud" keha jõuab umbes täpselt 10 meetri kõrgusele. Hüpatakse vist kuskil 6m kanti praegu - arenguruumi on

Edit: aga kui kunagi korraldatakse võistlusi Marsil, millised oleksid prognoositavad tulemused?


Muudetud: 30-8-07 kell 22:26:03 Tom

[Hallucigenia]

Algselt postitas: zed
Uus kooliaasta algamas.

Ärr riputa, zed, soola värsketele haavadele, tribalangel juba pahandas minuga. Ja õpetamine on sama kole kui õppimine. Aga fiizika mulle meeldib, oi kuidas meeldib. Õnneks pole tänapäeval enam vaja ise mõelda.

[Thorondor]

Hehe, ma kunagi ka arvutasin sellist asja. Paras pähkel oli küll noorematele.
Midagi sellist sai arvutatud ka seda välja, et palju inimene muutub kergemaks kui maakera oleks ühe poolega Päikese poole ning kaks korda lähemal päikesele. Et kui suur oleks inimese kaaluvahe päikesepoolse küljel ja vastasküljel.
See oli Celticu poolt toetava teooria asjus arvutatud, dinosaurused olevat gravitatsiooni tõttu surnud, kuna neil mass nii suur.
Vastus võis olla miski 20% ringis.

[Hallucigenia]

Jälgime siis edasi Lomumba rännakuid. See on sissejuhatav ülesanne:
1. Olles rännanud läbi kogu Maakera on Lomumba nukker - polegi enam kuhugi minna. Siis aga juhtub ta Para-Webis lugema suurepärast uudist, et Maakera on tegelikult seest õõnes ja sellesse õõnsusesse pääseb Arktikas asuva augu kaudu. Kui palju kaaluks Lomumba õõnsa Maa sisepinnal, kuhu ta kindlasti minna kavatseb?. Maakoore paksuse (olgu see nt 10 km) võime lugeda tühiseks võrreldes Maa raadiusega (seega ka õõnsuse raadiusega). Et säilitada teadaolevat Maa massi, peame muidugi eeldama maakoore tohutut tihedust, aga asi siis seegi teha pole, kui Maa juba õõnsaks saime. Mingite lapikuste ja pöörlemistega pole vaja peenutseda. Järgneb pärisülesanne:
2. Hüpanud Arktikas asuvasse auku, taipab Lomumba varsti, et teda on petetud: Maakera ei ole seest õõnes, auk on aga tunnel läbi Maakera - otsetee Antarktikasse. Kui kiiresti Lomumba sinna jõuab? Maa massijaotuse võib lugeda ühtlaseks ja olgu tunnel õhust tühi.

[napoleon]

Paned ikka purakaid... kui maa pinnal raskuskiirenduseks 9.8 võtta ja eeldada, et see on konstant, siis umbes 19 minutiga. Võibolla taandub ühtlane massijaotus sama tulemuseni, aga selleks peab integreerima hakkama.
Seos on lineaarne, seega suure tõenäosusega on vastus isegi õige, aga pole mathcadi käepärast ja käsitsi ei viitsi kontrollida

PS. selle teivashüppega jäin sama kännu taha... võibolla on konks selles, et mingi algkiiruse juures tõuseks sportlane koos teibaga õhku ja maanduks enne tõket, kuigi suurema tõenäosusega see ülesanne ei lahendu, kui muid algandmeid pole. "Superman" võiks ju siis, kui teiba asend läheneb vertikaalile, ennast lõpmatusele läheneva jõuga üles visata

[Nazz]

Tevashüppe arvutamisel on jama koht selles, et kui palju see teivas peatab hoogu ja kui palju ta üles viskab...
Ilma selleta ei saa isegi ligilähedast vastust. Ja nendele eelnevatele küsimustele ei ole ka nagu infot kusagilt võtta...

[Flash]

mis selle teibaga keerulist on? teiba pikkus vertikaalasendis. hüppaja pikkus. hüppaja füüsiline vorm. teiba pikkusest käte kinnivõtmis koht maha. ja siis liita pikkus peopesast kuskil kubemeni vertikaal asendis.

http://youtube.com/watch?v=RQO61KXeBos

seda hallu asju peab veel uurima

Muudetud: 31-8-07 kell 11:05:59 Flash

[Tom]

Variant, kus maa siiski ei ole õõnes. on vaid auk. sain mina, kui amatöör wannabee füüsik, vastuseks 5,75tundi otsast otsani.
Mis teeb 12734km läbimise keskmiseks kiiruseks 2214,6 km/H.

Ehee... Kindlasti vale, aga vähemalt osavõtt on pool võitu

[Alfar]

Ee.. oletades, et muud prinssiibid kehtivad, siis ta ei kukugi läbi - raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. Ehk siis kukub keskele ja sealt peab rolluga või jala edasi astuma.

Edit: Oletades, et maa läbimõõt on 12 734 km, siis raadiuseks on 6367km. Oletades, et tal siiski rollerit pole, siis teise poole läbib ta kõndides 6 km/h. See aga teeb ühe poole kukkumise protsentuaalselt nii olematuks, et seda arvestada ei ole mõtet. Nii, et ta läbib seda umbes 1065 tundi? Ehk siis 45 päevaga?

Edit2: Jep. Ma tõesti ei oska vist lugeda.. massijaotus ju ühtlane.

EDit3: Samas, kui mass jaotub ühtlaselt, siis pole meie armastatud murjamil ka kuhugi kukkuda ju? Gravitatsioonist tekkivad jõud on sel puhul võrdsed? Või.. Sel juhul vantsib Ta lihtsalt läbi?

Ei.. Ema on ikka öelnud: "Ära ürita olla see, kes sa pole.." on vist aeg kuulda võtta ja mitte enam füüsikas kaasa rääkida..

Muudetud: 31-8-07 kell 12:00:13 Alfar

[Nazz]

Algselt postitas: Flash
mis selle teibaga keerulist on? teiba pikkus vertikaalasendis. hüppaja pikkus. hüppaja füüsiline vorm. teiba pikkusest käte kinnivõtmis koht maha. ja siis liita pikkus peopesast kuskil kubemeni vertikaal asendis.

http://youtube.com/watch?v=RQO61KXeBos

seda hallu asju peab veel uurima

Muudetud: 31-8-07 kell 11:05:59 Flash

Kui sa jooksed teibaga vastu augu äärt, siis peatab see löök suurema osa su hoost kinni. Selle tagajärjel paindub teivas. Lükates selle paindunud teiba edasi, kuni jõuab punktini, kus hakkab sind üles kiskuma. Siis tõukad maast, ja ta viskab sind veel ülespoole...

Sinu kirjelduse järgi peaks liitma teiba pikkusele inimese pikkuse ja valmis.
Kuid ei ole... Teivas viskab sind ju ülespoole, siis samuti hüppaja tõukab ennast käega veel...