"Vaba" jututeema

hakkake pitistama metsa või merd kus pole inimesi ega inimeste poolt tehtud asju olemas ja töödelge arvutis neid pilte ja saata küllaga huvitavat materjali ga pildistage päikse loojangul või öösel

Piltuudis: «virmalised» täna öösel Tartu kohal

http://www.ilmajaam.ee/?id=387475

Lugeja pilt: Pärnu taevas nähti tundmatuid objekte

http://www.parnupostimees.ee/?id=387507

(13-02-2011 12:36 )Jõhvikas Kirjutas:  Kaunist pühapäeva!
Kas on suurt vahet, kuidads uskuja oma kaitsevaimu, inglit, looma jne kutsub ja arvab ennast nende olemite poolt kaitstud olevat?
Fakt on see, et nad on olemas, hoolimata sellest, kuidas me neid siis nimetame. Iga inimene võib ja saab soovi korral nede olemitega kontakti võtta. Muidugi ei pea seda uskuma ja võib kõike ka õnne, vedamise ja sisetunde arvele kirjutada.

Tere Jõhvikas. Siin on VÄÄGA suur vahe. Kui üks või teine on tunnetuslikult tõesed, siis inglid ei ole. Inglite nägemine on otseselt seotud religioonidega ning nendele projitseeritud "iseloomuomadused" on meie varjatud ihad ja soovid. Armastus, valgus, hoolivus jne. Lihtsaim viis kedagi allutada on luua süsteem, mis teeenib sinu huve, ent töötab teiste uskumiste pealt. "Usud inglitesse? Pole hullu, mul on kontseptsioon."

Jaa, üldiselt nõustun sinuga, aga äkki need religioonidest mõjutatud inimesed tõesti näevad, tunnetavad siiski ingleid, kui selliseid? Muidu nad ju neist ei räägiks?

Võimalik, et inimestele projitseeritakse kujund millist aktsepteerib tema alateadvus ja taust.
Tegelikult on tema vastas aga midagi sellist:

Hei kõik paraweebud, tänase päeva puhul teile üks ilus südamepilt:



Sellel pildil on Martti Tenhu, meie põhjanaaber Helsingist, kes on just demonstreerimas kahte ilusat südant. Kui vasakpoolne paistab korras olevat, siis parempoolne on natuke mõõtudest väljas. Põhjuseks muidugi alkoholism ja sellest põhjustatud kõrge vererõhk. Kardiomüopaatia on ohtlik haigus, seega kallid kaaskodanikud - palun hoolitsege oma tervise eest ja ärge jooge iga päev. Või iga nädal. Ei ole vaja...

Keskmisest suurematel inimestel pidavat ka olema keskmisest suurem süda. Huvitav kui suur on minu oma?

Hoiatus: kes ei suuda vastu võtta nõmedat kaeblemist (see võib olenevalt vaatenurgast nii tunduda), sellel ei soovita lugeda

Oh kui hea, et siin ikka selline vaba jututeema on! Ma saan kohe oma imelikke aistinguid jagada. Viimasel ajal on mul kuidagi eriliselt tunne nagu ma oleksin igasugust jura täis... Ja see on seotud inimestega. Kohati tunnen end tõelise misantroobina. Oleks vist lahe kusagil metsas mõnda aega kükitada lahedate raamatute, iseenda mõtete ja kirjutusvahenditega.
Kusagilt on mulle meelde jäänud mõte (`Bringers of the Dawn`?), et inimene võiks võimalikult vähe surfata internetis nn sotsiaallehekülgedel (nagu Delfi) ja võõrduda meediast üleüldiselt. Seda siis negatiivse energia tõttu, mis sealt näkku pahvatab. Hakkasin mõtlema, et ehk ongi nt Delfi oma negatiivsusega see, mis paneb inimesi nii isekaid ja solvavaid kommentaare kirjutama. Ma pole ühtegi roppu ega solvamiseks mõeldud kommentaari kirjutanud, aga tunne on tekkinud - võiks ikka niimoodi lajatada, et on lajatatud mitmete põlvkondade jaoks! Reaalis ma seda muidugi ei tee, see pole minulik. Eelistan selle tundega midagi ette võtta.
Ja teine Delfi asi: kas on võimalik, et Delfis liigub mingi energia, mis tekitab sõltuvust?! Olen loomult uudishimulik inimene ja inimeste arvamused erinevates teemades huvitavad mind (välja arvatud praegu kui oleks tahtmine karjuda `mis see sinu asi on, mul on kopp juba ees`), Delfis on nn rahvaajakirjaniku rubriik, kus saavad tavalised inimesed kirjutada, mis neil parajasti peas on. Ning muidugi kommentaarid räägivad paljutki. Olen neid huviga lugenud ja vahel sügavalt hämmastunud olnud. Ja lõpuks on tekkinud tunne nagu peaksin Delfit iga päev mitmeid kordi külastama...nagu narkootikumi doos. Loodetavasti suudan endale nüüd selgeks teha, et peaks pausi pidama (mingi aeg tagasi ei saanud ma umbes nädal aega arvutiti kasutada, lugesin raamatut ja olin niisama ning imelik viha, pettumus jne lahtus märgatavalt). See jälestus minus hakkab massiivseks muutuma... Järjest enam on tunne, et kõik on valesti, toimib nii nagu ei peaks. Ja siis sinna juurde teadmine, et minu arusaamad ja arvamused enamikes asjades jäävad suure vähemuse hulka - järjest enam tunnen end tulnukana (mitte, et ma seda natuke alati tundnud poleks ). Ning lisaks võimetus ja abitus - ma ei saa seda olukorda kuidagi muuta (mitte enda osas, üleüldisemalt).

Ühesõnaga, kas te olete ka tundnud (sotsiaal)meedia hukutavat mõju ning sõltuvuse tunnet? Ja palun ärge tulge keegi välja `näed, kes on ka arusaamisele jõudnud` mõttega - ma tunnen end plahvatusohtlikuna praegu (ja ma olen muidu rahumeelne inimene...). Ega see polegi mingi uus avastus, aga ma siiski kipun seda uuesti avastama. Kohanen olukorraga ja siis jälle märkan, et peaks rattalt maha astuma...

(18-02-2011 01:04 )Preilikass Kirjutas:  Hoiatus: kes ei suuda vastu võtta nõmedat kaeblemist (see võib olenevalt vaatenurgast nii tunduda), sellel ei soovita lugeda

Oh kui hea, et siin ikka selline vaba jututeema on! Ma saan kohe oma imelikke aistinguid jagada. Viimasel ajal on mul kuidagi eriliselt tunne nagu ma oleksin igasugust jura täis... Ja see on seotud inimestega. Kohati tunnen end tõelise misantroobina. Oleks vist lahe kusagil metsas mõnda aega kükitada lahedate raamatute, iseenda mõtete ja kirjutusvahenditega.
Kusagilt on mulle meelde jäänud mõte (`Bringers of the Dawn`?), et inimene võiks võimalikult vähe surfata internetis nn sotsiaallehekülgedel (nagu Delfi) ja võõrduda meediast üleüldiselt. Seda siis negatiivse energia tõttu, mis sealt näkku pahvatab. Hakkasin mõtlema, et ehk ongi nt Delfi oma negatiivsusega see, mis paneb inimesi nii isekaid ja solvavaid kommentaare kirjutama. Ma pole ühtegi roppu ega solvamiseks mõeldud kommentaari kirjutanud, aga tunne on tekkinud - võiks ikka niimoodi lajatada, et on lajatatud mitmete põlvkondade jaoks! Reaalis ma seda muidugi ei tee, see pole minulik. Eelistan selle tundega midagi ette võtta.
Ja teine Delfi asi: kas on võimalik, et Delfis liigub mingi energia, mis tekitab sõltuvust?! Olen loomult uudishimulik inimene ja inimeste arvamused erinevates teemades huvitavad mind (välja arvatud praegu kui oleks tahtmine karjuda `mis see sinu asi on, mul on kopp juba ees`), Delfis on nn rahvaajakirjaniku rubriik, kus saavad tavalised inimesed kirjutada, mis neil parajasti peas on. Ning muidugi kommentaarid räägivad paljutki. Olen neid huviga lugenud ja vahel sügavalt hämmastunud olnud. Ja lõpuks on tekkinud tunne nagu peaksin Delfit iga päev mitmeid kordi külastama...nagu narkootikumi doos. Loodetavasti suudan endale nüüd selgeks teha, et peaks pausi pidama (mingi aeg tagasi ei saanud ma umbes nädal aega arvutiti kasutada, lugesin raamatut ja olin niisama ning imelik viha, pettumus jne lahtus märgatavalt). See jälestus minus hakkab massiivseks muutuma... Järjest enam on tunne, et kõik on valesti, toimib nii nagu ei peaks. Ja siis sinna juurde teadmine, et minu arusaamad ja arvamused enamikes asjades jäävad suure vähemuse hulka - järjest enam tunnen end tulnukana (mitte, et ma seda natuke alati tundnud poleks ). Ning lisaks võimetus ja abitus - ma ei saa seda olukorda kuidagi muuta (mitte enda osas, üleüldisemalt).

Ühesõnaga, kas te olete ka tundnud (sotsiaal)meedia hukutavat mõju ning sõltuvuse tunnet? Ja palun ärge tulge keegi välja `näed, kes on ka arusaamisele jõudnud` mõttega - ma tunnen end plahvatusohtlikuna praegu (ja ma olen muidu rahumeelne inimene...). Ega see polegi mingi uus avastus, aga ma siiski kipun seda uuesti avastama. Kohanen olukorraga ja siis jälle märkan, et peaks rattalt maha astuma...

Täna on täiskuu ja ole mureta, mul on sama lugu. Delfist ei olegi enam midagi lugeda ja TV-st ei ole enam midagi vaadata.

Njaa.... oleks see siis lihtsalt täiskuu. See on kuhjunud pikemat aega. Aga omamoodi tore, et sa mu jutuga suhestud

Tekitavad sõltuvust jahh. Ma ka täna hommikul selle asemel, et midagi muud teha hakkasin lehti lugema, ja ega artiklid mind niipalju ei huvitagi kui kommentaarid. Eks vahest on tõesti vaägaväga asjalikke kmmentaare, mis artiklile endale pika puuga ära teevad; ja rahva suhtumist saab teada. Aga kui arvestada, et väsimatult ja maniakaalselt kommenteerivad ka igasugu parteide esindajad, siis päris õiget pilti ei saa. Ja see omakorda kannustab ISE arvamust avaldama, nii tasakaalu mõttes (Rohelised hambad ehk mr Green peaks siia käima).

Aga seda ma ei oskagi öelda, kuidaspidi see mind mõjutanud on. Lihtsalt uimaseks teeb ja ma kahtlustan ikkagi et paljuski on see mahavisatud aeg. Aga päris keeldu ma ikkagi endale peale ei paneks, lihtsalt õigesti on vaja doseerida.

(18-02-2011 01:04 )Preilikass Kirjutas:  Ning lisaks võimetus ja abitus - ma ei saa seda olukorda kuidagi muuta (mitte enda osas, üleüldisemalt).

Ühesõnaga, kas te olete ka tundnud (sotsiaal)meedia hukutavat mõju ning sõltuvuse tunnet? Ja palun ärge tulge keegi välja `näed, kes on ka arusaamisele jõudnud` mõttega - ma tunnen end plahvatusohtlikuna praegu (ja ma olen muidu rahumeelne inimene...). Ega see polegi mingi uus avastus, aga ma siiski kipun seda uuesti avastama. Kohanen olukorraga ja siis jälle märkan, et peaks rattalt maha astuma...

Uudiseid saab kuulata ka raadiost. Ise ei loe Delfit rohkem, kui siia keegi vahel sealt mõne uudise paneb. Igasuguseid kommentaare ükskõik millisele ajaleheartiklile ei loe kunagi. Ka ei kirjuta neid ise. Hoidun niisugustest asjadest kaugele eemale. Sama soovitan ka teistele - tühi vaev ja tähenärimine!
Igal juhul on parem istuda metsas kännu otsas või ahjutule paistel ja lugeda mõnd tõeliselt head raamatut!

Raadio on viimane koht, kus uudiseid kuulata... Ei ole seal kommentaare ega muus mõttes inimeste endi arvamust. Ning uudised seal on sellised poliitkorrektsed ning `kuivad`.
Mis puutub aja raiskamisse, siis see on võimalik - iseasi, kas mul kogu selle tohutu ajaga midagi paremat, meeldivamat oleks peale hakata
Marina, tore, et matsu jagad

Ma ei tea küll kuidas te suudate neid kommentaare lugeda? Suht ajupestud tunduvad 99% neist.

Pizi - pärlid on ikka sõnniku sees

(18-02-2011 19:45 )PiziIngliito Kirjutas:  Ma ei tea küll kuidas te suudate neid kommentaare lugeda? Suht ajupestud tunduvad 99% neist.

Aga artiklid on puhas kuld!

Kas keegi oskaks öelda, kas on eesti keeles ilmunud raamatut, mis sisaldab Plato allegooriat Koobas(The Allegory of the Cave)?
Aitäh

Kas pead filosoof Platoni koopa ideed silmas?
Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie, inimesed oleme nagu koopas. Meie oleme aheldatud näoga koopaseina poole, selg on seejuures pööratud koopa avause poole, millest lahutab meid müür. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis heidab meie ette seinale varje asjadest, mida kantakse mööda meie selja taga asuvast müürist nii, et üle müüri ulatuvad ainult kantavad asjad, kandjad ise jäävad müüri taha peitu ning neid pole varjudel näha. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist esemetest. Esemeid endid me ei näe, ainult nende varje, mida heidab kunstlik valgus. Sestap võib väita, et me tajume siin muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi. Ja seejuures elame ekslikult veendumuses, nagu näeksime tõelisi asju. Samas asub ülim tõelisus hoopis väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on meile kui koopas viibijatele pimestav, me ei suuda seda näha, kui meid selleks spetsiaalselt ei treenita. Koopast väljaspool asuvad tõelised asjad on samastatavad ideedega. Ideede haaramiseks on meie tavalised kogemuse hankimise viisid liiga puudulikud ja piiratud.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Platon

Kas keegi pole huvitatud ajakirjast "Universum" (tegu siis '92 aastal väljaantud perioodikaga, kõvasti inffi) neljateistkümnest numbrist?

Ikka on. Loe kirja, mille saatsin.

Väga kena liigutus see logo ehtimine meie lipuvärvidega! Nii isegi võiks jäädagi

Head Vabariigi aastapäeva!

(24-02-2011 11:15 )Jõhvikas Kirjutas:  Väga kena liigutus see logo ehtimine meie lipuvärvidega! Nii isegi võiks jäädagi

Tõesti, see võiks nii jäädagi!

Mis logo? Kus logo? Miks ma ei näe kusagil sinist, musta ja valget?

(24-02-2011 12:33 )Preilikass Kirjutas:  Mis logo? Kus logo? Miks ma ei näe kusagil sinist, musta ja valget?

Keri nii üles, kui saad ja vaata hoolega!

Selge, panen endale ise diagnoosi - puruloll (või pime) ... Isegi midagi õrnalt sinist või musta meenutavat ma ei näe. Küllap vist pole tähtis ka Aitäh vastamast