Kehast väljumine

peaks Krissu kirjutatud asja proovima. Huvitav tundub!

Proovisin ise ka midagi, aga ei saanud aru, mis tegelikult toimub.
Esialgu ei muutunud mitte midagi, üritasin 2 korda 100.st 1.ni lugeda jne. aga võta näpust. Arvatavasti olin liialt päevastes toimetustes kinni ning ei suutnud enda pead tühjaks saada, see oli ca 23.45. Tagatipuks jäin magama.

Hiljem "ärkasin" selle peale, et nägin und, selline veider uni, et oli mingit sorti mitte kõige puhtam jõud, mis tekitas väikest õõvastust. Olin kusagil kõrvaltänavas, "see" tuli minu poole, hakkasin kartma ja ühel hetkel tekkis mulle pea kohale valge soe, puhas valguskera. Hakkasin sinna hüppama, aga mitte füüsilise kehaga. Järgmisel hetkel tundsin, et olen piimjas valguses, selline hästi soe, turvaline ja õnnis tunne oli, kuid käed hakkasid vastikult surisema, liigutasin neid veidi, kuid see õnnis tunne ei kadunud. Olin selles päris tükk aega ja lihtsalt nautisin seda tunnet. Hiljem kui silmad avasin, oli hea tunne säilinud ja kella vaadates näitas see 1.15 ja pea oli täiesti selge.

Mainiks veel, et seda ma katsetasin ca. 12 aastat tagasi ka, aga siis tundsin, et olin füüsilisest kehast nihkes, ning kui ebameeldiv tunne tekkis, "hüppasin" tagasi, peale mida ma võpatasin.
Praegu on aga nii, et igal õhtul, kui magama hakkan jääma, võpatan ma ikka väga tihti ja nii tugevalt, et mees ei saagi magama jääda enne, kui mina magan. Või on mu närvid läbi:o
Aga ikkagi ei saa aru, mis toimus:/

[Muudetud: 3-3-2009 Nandi]

Kummaline. Ei oskagi midagi öelda..

Aga jah.ma ei tea kas olen seda maininud juba, aga kui ei taha kuidagi õnnestuda või tunnete end pinges, oleks kasulik mediteerida. Seda on ka raamatus 'Kuues meel' mainitud. Mediteerides on võimalik end reaalsusest 'eemale viia', pingest vabaneda ja lõdvestuda. Siis õnnestub ka vast paremini.
Ise ei ole eriti üritanud, pole sellist järjekindlust ja püsivust, aga ma olen kindel, et see oleks abiks.

Tsitaat:Algselt postitas KeQ
Kuidagi väga imelik, aga äkki räägiksid selle kohta täpsemalt veidike?

Lugedes sajast uheni ja seejuures olles täiesti rahulik ning tehes seda lodvestunult laskud alfa tasandile, ehk nii öelda ärkveloleku ja une vahepealsuseni.Sel hetkel sa kasutad oma aju paremat poolkera mis on just seotud vaimse maailmaga.

Ja lugedes uhest viieni ning kinnitades endale, et oled täijesti ärkvel ja tunned ennast suurepäraselt, sa tood end sellest tasandist kiiremini ja mugavamalt välja.

Tsitaat:Algselt postitas Nandi
Proovisin ise ka midagi, aga ei saanud aru, mis tegelikult toimub.
Esialgu ei muutunud mitte midagi, üritasin 2 korda 100.st 1.ni lugeda jne. aga võta näpust. Arvatavasti olin liialt päevastes toimetustes kinni ning ei suutnud enda pead tühjaks saada, see oli ca 23.45. Tagatipuks jäin magama.

Hiljem "ärkasin" selle peale, et nägin und, selline veider uni, et oli mingit sorti mitte kõige puhtam jõud, mis tekitas väikest õõvastust. Olin kusagil kõrvaltänavas, "see" tuli minu poole, hakkasin kartma ja ühel hetkel tekkis mulle pea kohale valge soe, puhas valguskera. Hakkasin sinna hüppama, aga mitte füüsilise kehaga. Järgmisel hetkel tundsin, et olen piimjas valguses, selline hästi soe, turvaline ja õnnis tunne oli, kuid käed hakkasid vastikult surisema, liigutasin neid veidi, kuid see õnnis tunne ei kadunud. Olin selles päris tükk aega ja lihtsalt nautisin seda tunnet. Hiljem kui silmad avasin, oli hea tunne säilinud ja kella vaadates näitas see 1.15 ja pea oli täiesti selge.

Mainiks veel, et seda ma katsetasin ca. 12 aastat tagasi ka, aga siis tundsin, et olin füüsilisest kehast nihkes, ning kui ebameeldiv tunne tekkis, "hüppasin" tagasi, peale mida ma võpatasin.
Praegu on aga nii, et igal õhtul, kui magama hakkan jääma, võpatan ma ikka väga tihti ja nii tugevalt, et mees ei saagi magama jääda enne, kui mina magan. Või on mu närvid läbi:o
Aga ikkagi ei saa aru, mis toimus:/

[Muudetud: 3-3-2009 Nandi]

Ja koige tähtsam numbrite lugemise juures ongi TÄIELIKULT end lodvestada ja heita peast koik motted.

Selle tehnika abil on ka voimalik mottes mojutada teisi inimesi ja luua endale soodsaid olukordi.

Tänu sarnasele teemale siin para-weebis, mida siin alles hiljaaegu lugema sattusin, tekkis mul samal õhtul magama heites taoline kehaväline kogemus nagu nii mõnedki siin kirjeldanud on.
Nimelt, kui ma voodisse läksin, oli mu keha väsinud ja ma tõsiselt tahtsin magama jääda, mis tavaliselt on ka väga lihtne. Sellel korral oli aga mu meel väga ergas, üldse mitte magamamineku meeleolus. Ning nii ma siis lebasin voodis ja üritasin magama jääda, kui mingi hetk tabas mind väga veider tunne. Ma justkui liikusin une ja mingi muu maailma vahel, jubedasti kiskus sellesse teise, nii võõrasse olekusse - ilmselt siis astraalolekusse. Mul hakkas järsku kohutavalt hirmus ning ma võpatasin ja seejärel avasin silmad. Esimene mõte oligi, et just päeval olin selle kohta siit foorumist lugenud ning nüüd mu hing tahab kohe jalutama minna. Mina aga polnud selleks üldse valmis ning sundisin end siiski magama. Pealkauba oli hirmus ka.
Kui järele mõelda, siis selline kogemus pole mul ainus, taolist asja on varem ka juhtunud aga nüüd ma teadvustasin seda ning see jäi konkreetselt meelde. Siiski loodan oma hirmust üle saada ning ühel heal päeval või ööl sellest lävest teadlikult üle astuda ning midagi uut avastada.

mu vend kes 12 r22kis midagi huvitavat alati kui ta öösel 2rkab sis selline tunne tal et hing kukub tema sisse tagasi ja hullult higine on ...et n2eb halbu asju jne ma esimest korda kuulsin kuna nuh me ei saa eriti h2sti l2biˇ

Tsitaat:Algselt postitas Ülane
Tänu sarnasele teemale siin para-weebis, mida siin alles hiljaaegu lugema sattusin, tekkis mul samal õhtul magama heites taoline kehaväline kogemus nagu nii mõnedki siin kirjeldanud on.
Nimelt, kui ma voodisse läksin, oli mu keha väsinud ja ma tõsiselt tahtsin magama jääda, mis tavaliselt on ka väga lihtne. Sellel korral oli aga mu meel väga ergas, üldse mitte magamamineku meeleolus. Ning nii ma siis lebasin voodis ja üritasin magama jääda, kui mingi hetk tabas mind väga veider tunne. Ma justkui liikusin une ja mingi muu maailma vahel, jubedasti kiskus sellesse teise, nii võõrasse olekusse - ilmselt siis astraalolekusse. Mul hakkas järsku kohutavalt hirmus ning ma võpatasin ja seejärel avasin silmad. Esimene mõte oligi, et just päeval olin selle kohta siit foorumist lugenud ning nüüd mu hing tahab kohe jalutama minna. Mina aga polnud selleks üldse valmis ning sundisin end siiski magama. Pealkauba oli hirmus ka.
Kui järele mõelda, siis selline kogemus pole mul ainus, taolist asja on varem ka juhtunud aga nüüd ma teadvustasin seda ning see jäi konkreetselt meelde. Siiski loodan oma hirmust üle saada ning ühel heal päeval või ööl sellest lävest teadlikult üle astuda ning midagi uut avastada.

Mul oli hommikul niimoodi,ärkasin ülesse ja tegin silmad lahti,sis panin kinni ja hingasin ning nagu tõusma hakkasin hull reaktiiv lennuki undamine k2is kõrvust ja kohe keskendumine kadus kartma hakkasin noh,ja kiiresti 2rkasin ylesse

Olen samuti proovinud, minu kogemustest siis niipalju, et esimene kord tundsin, kuidas keha muutub hästi raskeks, ent midagi ei juhtunud, siis teine katse - mingi hetke möödudes hakkasin surinat tundma ja eile oli kolmas katse - peaaegu, keha muutus raskeks, siis tuli surin ja ka undamine, ent siiski ei õnnestunud veel...

bööööö!
ma kah vahest kehanihkeid tundnud, eriti magama jäädes vai ulõs ärgates.
proovinud ka väljumist treenida, aga põle õnnestund.
Soovitan tungivalt wärki treenida siis kui olete hirmsaste väsind.

Tsitaat:Algselt postitas HUGOTH
Minemise juure ei tohi sa karta, vastasel juhul jääb see su kõige kaugemaks kohaks kuhu sa saad minna ehk piiriks.

Palun, täpsusta. :S
Kas see kehtib siis ka, kui sa hakkad peaaegu väljuma, aga sa hakkad kartma (ja kuna süda lööb hästi kiiresti), siis sa lõpetad ja siis tänu sellele sa sealt enam kaugemale ei saa?

Tsitaat:Algselt postitas Wilholmensis
Soovitan tungivalt wärki treenida siis kui olete hirmsaste väsind.

Ei, kindlasti mitte siis! Sa ei tohi olla nö surmväsinud ega ka üleväsinud. See ei tekki sul ju magades, puhates. Sobiv olek oleks selline, kus hommikul 8 ärkad, käid koolis/tööl ja ronid õhtul peale filmi maama. Mitte hiljem kui kell 12, ehk siis mitte hiljem kui 15 tundi peale ärkamist. Isiklikult olen mitu korda proovinud peale 48h magamata olemist. Sellega ei toimi. Olles ülemaamata hakkan keha muid reaktsioone tekitama. Näiteks külmavärinad, külm, koordinatsioonihäired koos nägemis-ja kuulmismeelte töö langusega.

[Muudetud: 7-4-2009 zepac]

Seajuures ei tohi üldse kartuse tunnet tekkida, ei alguses ega minemise ega oleku ajal.Ja juhtub, mingis punktis see ikkagi tekib: siis ongi see sinu kõige kaugem koht kuhu minna saad. Edasi saad ainult sellest ligemale minna, Kaugemale minek sellest on võimatu. Koht või ruum võib alguses vaikne olla. Head proovimist....

Tsitaat:Algselt postitas HUGOTH
Seajuures ei tohi üldse kartuse tunnet tekkida, ei alguses ega minemise ega oleku ajal.Ja juhtub, mingis punktis see ikkagi tekib: siis ongi see sinu kõige kaugem koht kuhu minna saad. Edasi saad ainult sellest ligemale minna, Kaugemale minek sellest on võimatu. Koht või ruum võib alguses vaikne olla. Head proovimist....

Ma sain sellest aru, aga m i k s on see kõige kaugem koht?
Tahad õelda, et kui hirm või mingi asi rikkus mul kehast väljumise ära mingis kindlas kohas, kas siis ma ei saa enam mitte kunagi välja? :S
(v.a surres)

Olen ka ise mitu korda seda proovinud - siiani tulutult. Tavaliselt ongi nii, et ärkan mingi välise segaja tõttu üles või siis hakkab lihtsalt süda väga kiiresti taguma ning äratab füüsilise keha. Parim, mis mul saavutada õnnestunud on, on tunne, et keha hakkab üles kerkima. Aeglaselt, aga kindlalt. Arvatavasti oleksin ka kaugemale jõudnud, aga väliskeskkonna helid äratasid mu üles
Tahtsin oma energiavälja puhastada ning leidsin selle foorumi ning sattusin seda teemat lugeda. Tänu sellele proovin täna üle pika aja jälle oma füüsilisest kehast väljuda.
Soovitus väliste segajate vastu - pange tropid kõrva

Kui tekkis mingi kõrvaline häire ja sa tulid tagas, siis see ei ole tegelik piir...See on tava line reaksioon sel juhul. Võid uuesti proovida,kui segavaid asju ei ole. ....

Kõige parema astraalrännaku saab sooritada järgmiselt: Käid mõnest keldrikast läbi võtad kurki,suitsu ja liitrise Lauaviina.Loed paar peatükki mõnda suvalist ulmeseepi ise samal ajal lauaviina kõrrega pudelist imedes.Kui oled enamvähem poole peal (pudeliga pean silmas,teksti ei suude juba ammu lugeda raamatust)siis on kehas selline mõnus surin ja jalad on rasked.Hammusta kurki. Ime edasi ja korda enesele midagi suvalist.Võid vabalt ka ropendada sest see mõjub loodusliku tuimestina.Hammusta kurki ja ime viina edasi.Lõpuks saavutad püha vabanemise.Kui proovid esimest korda ja sisikond peab vastu võis saavutada igavese vabanemise mürgituse näol ja mul pole õrna aimu kuidas ellu tagasi ärgata.Kui aga oled vana astraalrändaja rändad ilmselt keldrikasse uue puskari jäerele sest margiviina ametlikult öösel osta enam ei saa.Järgmisel päeval on kohutavalt fekaal olla aga mäletad kõike möödunut kui toredat astraalrännakut. PS! see on kindel ja läbiproovitud astraalrännaku meetod,Muu on persooniti erinev
ja tihti käsitletav erinevat sorti isiksushäirete näol.

[Muudetud: 20-7-09 Thorondor]

Tsitaat:Algselt postitas HUGOTH
Kui tekkis mingi kõrvaline häire ja sa tulid tagas, siis see ei ole tegelik piir...See on tava line reaksioon sel juhul. Võid uuesti proovida,kui segavaid asju ei ole. ....

Täiuslik... Ma juba nii muretsesin.
Aga mida sa segavate asjade all mõtled?

Ma proovisin seda astraalrännakut. Mul on tihti nii ka koolis, et ma nagu hõljuks oma pingiga natukene õhus.. kalss ise oleks nagu viltu ja nii.. noh ei oska seda täpselt seletada. Aga nüüd proovisin siis seda rännakut.. Midagi nagu hakkas toimuma. oleksin nagu kaaluta olekus olnud mingi aeg. Kuid mingile rändele ma ei jõudnud.. ka mingit kohinat ei tekkinud, ega surinat. vb natukene.. aga vibratsioon hakkas hetkeks. Samas võis ka olla segavaid faktoreid nagu möödaminev auto, koera liikumine ja kärbes, kes ei tahtnud mind rahule jätta. Mõtlein, et lõpetan. Arvasin et mingi 15 min läks maks selle peale, kuid see röövis minult üle poole tunni. Kuigi olin teadlikult koguaeg ärkvel. Silmad muidugi kinni. Ja kui tõusin ülesse, oli selline tunne, nagu oleks maganud. Uimane olin ka. Proovin millalgi jälle. Aga siis ma tahtsin seda teada, et näiteks kui ma olen oma toas. Miski mind ei sega, proovin minna astraalrännakule, kas siis näiteks lähen ränakul oma toast välja, kas ma võin siis rahulikult vaadata kuidas mu ema toimetab, teadmata et ma seal olen? Kas aeg liigub edasi? Või seisab kõik sel ajal, kui rändan? Kui lähen sõpra külastama, kas ta tunneb et olen seal?

Täna hommiul proovisin uuesti,nüüd tekkis mingiks ajaks paremasse kätte surin, muud ei midagi. Saan ar et sellised asjad ei teki koheselt, vaja harjutada, kuid ma tahan selles suhtesnagu teada, et kas siis kui ma olen astraalrännakl, kas siis kui ma nagu tunnen et olen seal teises maailmas, kas ma avan silmad, või pean ma hoidma silmi inni nng nägema kinniste silmdega?

Päris huvitv. Olen ka nüüd kolmel õhtul proovinud. Esimene õhtu oli tegelikult mingi suvaline üritus. Teisel õhtul aga tekkisid need toredad surinad ja asjad. Sain ka mingisuguse keerleva tunde kätte, mida keegi teises teemas maininud oli. Ja siis tuli mingi edasi-tagasi liikuv tunne. Veider oli. Aga lahe.

Kolmandal õhtul ei saanud üldse keskenduda asjale - vanamees norskas kõrvaalvoodis ja mujalt kostusid ka mingid häirivad norinad. Täna proovin muidugi uuesti.

Ilusad jutud. Kuidas seda aga tõestada? Kas keegi suudab astraalkehana minna kõrvaltuppa või naabri korterisse ja hiljem skeptikutele veenvalt kirjeldada mida seal nägi? Näiteks mitu pudelit oli laual!
Kui keegi suudab, tulge mulle unes vaimuna külla ja ajame juttu!

Nii täna hommikul ma proovisin ja ma jõudsin nii kaugele et mu käed hakkasid tõusma, kuid siis ma liigutsain ennast ja kõik lõppes. Proovisin teist korda uuesti ja jõudsin jälle sama kaugele et käed tõusid ja keha suriseb ning sel hetkel tundsin oma kätes surinat kõige rohkem, kuid siis muutus mu parem käsi järsku nii tuimaks et ma ei tundnud seda ja see kukkus mulle peale ja ma tegin silmad lahti ning järjekordselt lõppes. Aga ma tahtsin kysida et mida ma peaks ootama/tundma peale käte tõusmist? Ja kui seal astraal maailmas olla, et kas siis näeb neid muid olevusi/vaime vms kes seal on ka või?

Kehast väljud sa iga õhtu, uinudes. Kui seda taedlikult kasutada, siis Sa Elad Normaalset ELU.

Endal oli mõned kuud tagasi siis selline kogemus: oli tavaline päev, ei midagi erilist. Olen nüüd mitu aastat omaette visualisatsiooni- ja keskendumisharjutusi teinud. Ilmselt siis sellest. Igatahes olin toas ja jäin järsku mõttesse, ma ei tea millest mõtlesin aga järsku näen end kõrvalt. Keha oli minust 20cm-30cm eemal, nägin ja tunnetasin kõik väga täpselt, nägin ennast kui võõrast inimest, ehk kedagi, kes pole mina. MINA olin eemal, keha jäi seisma, nagu jäätunud, ise olin väljaspool aega. Kõik see kestis sekundi murdosa, kui kehasse tagasi hüppasin. Selle kohta infi otsides sain aru, et tegemit oli autoskoopiaga.

Seda saanuksin veel süvendada ja üritada seisundisse spontaanselt tagasi minna, aga hirm on peal, et ei saagi kehasse tagasi.