Kehast väljumine

Jah, asi ongi nii, et ühe-kahekordsest proovimisest pole tolku. Vaja ühte ja sama asja teha ikka kümneid kordi. Ehk siis kuudejagu harjutamist. Ise ma lõpptulemust ei olegi savutanud. Ei suuda piisavalt keskenduda.
See rahulikkuse sisendamine peab käima umbes alateadlikult, mitte nii, et jõuga surud mõtet peale nagu mingit käsklust.

Oeh, kusjuures, ükskord, ( see oli mingi üleeile vist ) oli nii, et tulin just pesemast ja siis läksin voodisse ja ma tundsin kuidas ma olin nagu õhus, seee oli nii mõnus tunne.
Aga pärast ei saaanud ma ikka kuidagi oma kehast välja://

Huvitav tundub,võiks ka proovida mis saab. krissuke,kas sa saaks öelda kust seda raamatut saaks(näiteks laenutada,ma mõtlen)

Tsitaat:Algselt postitas: --Marru--
... kust seda raamatut saaks (näiteks laenutada, ma mõtlen)

Laenutavad muidugi raamatukogud, aga isegi müügil on veel:
http://www.apollo.ee/product.php/0111490

Aa okei tänan.Ma proovisin sewda,aga mul läks see lause meelest ära ja siis mõtlesin ise mingi lause välja,aga midagi ei juhtunud
Proovin vist uuesti

Ma ei julgeks küll midagi sellist teha, kuigi tahaks.

Ega see on nii, et esimestel kordadel ei õnnestugi ((

Soovitatav oleks isegi vast eelnevalt mediteerida, see aitab paremini lõdvestuda.

Mis see mediteerida tähendab ?

http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?t=146

Aaa, ok
Kuigi ma olen ikka proovinud seda teha, ei taha see mul välja tulla, ://
Kuidas Teil?

See ei pruugugi kohe välja tulla, see sõltub inimsest endast, tema sünnipärasest võimest ja veel teatud omadustest. Joogaga saab ka samu asju tehatuleb lihtsalt õiged harjutused valida. Ja need toimivad hästi.

Nii, mul oli hiljuti jälle tuju asja katsetada ning seekord kaasnes mõningaid asju, mida pole enne veel mul olnud. Igatahes olin pikali ja üritasin end rahustada ning erinevalt eelnevatest kordadest kaasnes seekord pea surisemisega ka imelik tunne kõrvades. Tundsin nagu kahelt poolt oleks mingid fluiidsed (ma ei oska neid kuidagi teisiti kirjeldada) hõbedased kiired kõrvade kohalt pähe tulnud - üks ühelt, teine teiselt poolt. Igatahes päris kokku nad ei läinud vaid kuskil sõrme laiune ala jäi otste vahele. Sellega kaasnes veel teinegi asi, nimelt hakkasid käed kerkima ja jäid õhku seisma. Üritasin end veelgi rahulikumaks teha ning möödus veel mingisugune aeg ning siis ma hakkasin veel suuremat tõmmet tundma kehas nagu miski üritaks püsti tõmmata või välja rebida. Kuna tunne muutus ajapikku ebameeldivaks, siis otsustasin end liigutada ja siis ka asi lõppes.

Et äkki teadjamad inimesed oskavad miskit rääkida jälle

kirjutasin mingi aeg tagasi kuskile siia, et mul on probleeme vaimuga. st arvasin, et mu toas on miskit. mm. lugedes seda asja siin, ma enam nii ei arva. tundub, et mu hing tahab astraalrändele minna??
raske on, sest ma ei tea antud teemadest midagi ja pole neisse eriliselt uskunud ka. mingilmääral. pigem tekitab see kõik hirmu.
aga eile juhtus jälle. läxin magama. ja siis tunnen sellist "hüpet" nagu miski kas tulex mu sisse või hoopis midagi läheb välja ?? siis hakkab keha surisema. nagu siin teisedki kirjeldanud on. aga kuna ma olen totaalne võhik sellistes asjades, siis arvan, et mu hing tahab kohe tagasi tulla, sest ma tunnen oma õlgadel soojust, nagu 2 kätt lükkaxid mind. või siis tõmabavad mind. hing wants back in?
kõik on nii segane.

Aga kui sul nagu on nii, et hing tahab välja minna, siis ma soovitan sul tegelt astraali proovida,

Üks õhtu taas proovisin seda ja tuli ka juba suht hästi välja. Nimelt tundsin kuidas mingi aja möödudes hakkasid käed tõusma..see kestis natuke aega, aga siis ma lõpetasin ära, sest midagi rohkemat ei juhtunud..

Oooh, päris hea. Ma pole suht pikka aega seda proovinud, peaks täna proovima. Aga kuidas sul need käed tõusevad? Lihtsalt, ise nagu????

Täna öösel juhtus minul ka midagi seesugust. Olen aega ajalt mõelnud, kuidas on olla kehast väljas, kui teadlikult harjutanud ei ole seda kunagi.
Lugu siis selline, et ühel hetkel tõmmati mind nagu voodist lahti lae alla. Seal oli kolm tegelast, kes minu juures askeldasid. Selle peale ärkasin ja kukkusin tagasi. See kukkumine tundus rohkem kui kummi või vedruga tagasi tõmbamine. Ja oi kui ebamugav see oli (tagasitõmbamine nimelt), mitte sugugi ei saa seda tunnet heaks nimetada. Hirmu ei olnud, hämmeldus ainult.

Mis see olla võis või kes olid need isikud seal.

Lugedes neid kommentaare siin, tekkis endal selline tahtmine proovida seda väljumist , kuid ikkagi liiga painav on see küsimus, et kui ma tagasi ei saagi enam ? Siis on ju kutupiilu.
Kas tuleb sisendada enndale, et saan tagasi, saan tagasi ?

Tsitaat:Algselt postitas: K-k
Oooh, päris hea. Ma pole suht pikka aega seda proovinud, peaks täna proovima. Aga kuidas sul need käed tõusevad? Lihtsalt, ise nagu????

Jah. Täiesti automaatselt või nii...ega ma neid ise ei tõsta.

Ja viimasele:
Seda peaks jah meeles pidama, et kui tahad, saad alati tagasi. Raamatus oli kirjas, et kehaga seob meid mingi hõbedane niit vms. ning see pidi täitsa ohutu olema.

Ma olen küll kuulnud, et kõige raskem on uuesti sisse saada ja kui üldse saad välja siis võib-olla ainult väga vähe.
Aga see jutt, et tõmmati magades lae alla, ma arvasin alguses et mingid põrgulised askeldasid seal ja tahtsid purustada seda nn hõbedast niiti, aga kuna nad tõstsid üles võisid nad tahta sind taeva poole sikutada, siis võisid nad olla inglikesed või midagi sellist.

Mul sellised küsimused nagu. Mis sa tunned kui su hing väljub su seest või tuleb tagasi?
Mida sa saad selle aja sees oma kehaga teha kui sa ise rändad kuskil?
Milline võiks su keha siis välja näha, kas kahvatu?
Kui sa sured, kas siis katkepki see nn hõbedane niit?
Kui ongi nii, siis miks see katkeb?
Kas sellepärast, et kui vananed siis see koguaeg kulub?
Huvitav mis tunne on sinu hingel siis vaadata kuidas su keha maetakse?
Huvitav kuidas see hing siis rahu leiab, kuhu ta peaks minema?
Kas tõesti taevasse või põrgusse?
Kas taevas ja põrgu on üldse olemas?

Muudetud: 2-11-08 kell 00:19:01 kärumees12

Aga ma pean tegelikult mainima, et astraalrändamisel piire ei ole, tähtsaim on säilitada rahu ning jätta meelde, et SINA valitsed olukorda.
Jah, su keha suriseb, jah, see peabki nii olema.
Jah, su kõrvad undavad, jah, see peabki nii olema.
Sa võid kogeda pimedust kui oled oma kehale lähedal, mida lähemal oled oma kehale, seda tugevam side teie vahel on, seda nõrgem on side "sinus" ja astraalmaailma vahel, katseta julgesti ja mine kehast eemale!
Ära karda, hirm võib muuta selle kogemuse jubedaks. Kui tunned, et kardad seda liialt, siis pigem ära proovi või ürita leida oma hirmudele põhjendust, need lahti mässida ja seeläbi kaotada.
Aitab mediteerimine. Kasvõi, istu rätpsepa istes ja jälgi küünlaleeki, võid samal ajal just for fun koguda pihkudesse energiapalli, jälgi leeki ja keskendu.
Lülita end ümber leegile, ära mõtle milletki, vaata leeki, võid lasta end fookusest välja, varsti hakkab kõik kaduma ja häguseks muutuma. Su hingamine on rahulik, ühtlane, aeglustunud, sa tunned end rammestuvalt. Oleks õige aeg liikuda kuhugi, kuhu soovid jätta oma keha astraalrännakuks.
Parim aeg astraalrännakuks on vaieldamatult hommikul, hommikul kui ärkad, su keha veel magab kuid su mõistus muutub ärksamaks.
Lesi, lõppkokkuvõttes pole su asend tähtis, kuid võid alustada ( etiketid ennekõike! ) selili,võimalikult mugavas asendis.
Sule silmad - ära loodagi, et sa jõuad astraalolekusse viie minutiga. Tunneta kogu oma keha, tunneta kuidas iga hingetõmbega muutud kergemaks, visualiseeri enda "astraal-mina", näe teda kohati sinu kehast detach'imas, tunneta, et oled vaid sina kostüümis, kostüümis mis on nii õrnõhuke, et võid sellest välja astuda. Lase pea tühjaks ja fokuseeri häälele mida kuuled peas. Sa ju tead, see pinin-inin mis alati olemas on, kuid mida me kunagi kuulata ei taha. Näe kinniste silmadega, kujuta ette milline on su keha väljaspool, kujutle end lamamas, olemas.
Nüüdseks peaks möödas olema 10-15 minutit. Sa tunned kuidas su keha muutub ehk soemaks, kindlasti tunned sa imelikku surinat või vibratsiooni, kui tunned, siis oled õigel rajal. Ära lase edasistel häältel ( juhul kui peaksid neid kuulma ) end mõjutada, need siiski ei ole olulised. Ära hakka liiga vara madistama, võid lihtsalt välja murda ja kogu ilusa kogemuse ära rikkuda. Jah - esimene kord on hirmus, aga tegelikult on see sinu maailm ja sinu parimaid kogemusi elus. Kui tunned end kerkimas, ära liigu veel kuhugi. Su pea on viimane asi, mis eraldub, kui sa tunned, et oled peaaegu väljas, kuid miski takistab, siis ürita end voodist välja veeretada või end välja visata.
Mida lähemal sa oled oma kehale, seda tugevamat haaret ta sinu üle hoiab, nii et pigem mine kehast kaugemale. Ürita vaadata enda käsi, end peeglist, ürita pilku fokuseerida, kui sa oma mõistust ja mõtteid 100%, ära mõtle liiga palju, tea enne astraalolekusse minekut, mida tahad teha ja mida näha. Kui kaotad valvsuse, jääd lihtsalt magama nind tavaline "unenägu" võtab võimust, või saad sa superhea lucid dream'ingu kogemuse.

Su astraalkeha on su kehaga seotud, sellist asja, et sa tagasi tulla EI saa, ei ole. Sa jõuad alati tagasi, sa saad alati tagasi, kuid pigem sa ei tahagi sinna tagasi.

ja siiski kärumees, su küsimused on kohati liiga ajuvabad, aga noh



Mis sa tunned kui su hing väljub su seest või tuleb tagasi? / peale vibratsioonide ja hõljuva tunde, ei tunnegi sa midagi, su keha on voodis, halvatult, mäletad?/
Mida sa saad selle aja sees oma kehaga teha kui sa ise rändad kuskil? / No, kui sa ise kuskil rändad, siis ma arvan, et sa oma kehaga midagi teha ei saagi. /
Milline võiks su keha siis välja näha, kas kahvatu? / Miks? Kas süda lakkab löömast? Kas veri enam ei liigu? Kui sa arvad, et abikaasa ärkab kangestunud kuju kõrval ja ma justkui varjusurmas olen, siis arvad valesti./
Kui sa sured, kas siis katkepki see nn hõbedane niit? / Eee, kui sa sured siis katkeb mis? Pole mingit hõbedast niiti, on "teadlikkus" sinu ja su keha vahel, seee ei katke, see on pidevalt. Umbes nagu sinu vasak käsi teab alati kuidas parema käega kokku saada, ilma et sa nende poole vaataksidki. /
Kui ongi nii, siis miks see katkeb? / Jätame selle vahele./
Kas sellepärast, et kui vananed siis see koguaeg kulub? / Khm, kõik kulub, ehk saab siis minna opile ja lasta uus hõbedane niit paigaldada?/
Huvitav mis tunne on sinu hingel siis vaadata kuidas su keha maetakse? / Ma usun, et häiriv ja kohati segane. Mis tunne oleks sul? Mõtle sellele, siis saad ka teada, mis tunne on su hingel -______- /
Huvitav kuidas see hing siis rahu leiab, kuhu ta peaks minema? / Küll ta jõuab kuhu ta jõudma peab, nii kaua kui sa oled oma elus teinud kõik õigesti ja nii kuis peab, on peale surma kõik korras./
Kas tõesti taevasse või põrgusse? / Senimaani tean mina, et taevas ja põrgu on üks ja seesama, nagu ka jumal ja saatan on üks ja seesama, aga ma ei hakka sellest pikemalt rääkima, võib minu arvamus veel kedagi pahandada. /
Kas taevas ja põrgu on üldse olemas? / Sinu jaoks teeme nii, et on./

Muudetud: 2-11-08 kell 07:54:36 ragulka.

Aitäh hea vastuse eest, see aitab kindlasti õnnestumisele tublisti kaasa.

Kas keegi spontaansetest asjadest midagi on kuulnud?
Nii toimub ka mõnel inimesel astraalrännak, ta ei pea selleks midagi erilist tegema, asjad lihtsalt toimuvad.
Ja üsna tihti võib see sündmus toimuda inimese enda teadmata, millest hommikul või siis üks kõik millal, tekib tunne, et oli unenägu.
Kõik ei peagi kergelt tulema, iga asi omal ajal! Kuid jah, paljud asjad tulevad harjutades ja järjepidevus viib sihile. Üldiselt on lastel ja noortel rohkem tahtmist ja õpitu tuleb kiiremini kätte. Kes on lapsena vilistama õppinud, siis teab kui kergelt see omandati, samas on jälle neid, kes peavad sellega oi, oi, kui palju vaeva nägema ja mõni ei saa sellega kunagi hakkama. Inimeste võimed on väga erinevad ja eks ongi nii, et ühed jõuavad sihile kiiremini, teised aeglasemalt ja mõni ei jõuagi ja vaevalt ta sellega oma pead vaevab, et ei oska üht või teist asja, igale ühele oma.
ragulkalt väga asjalik kommentaar, kuid kärumees12 võiks ka ise oma küsimustele vastuseid otsida. Kõik ei pea hõbekandikul ette kandma, ise tuleb ka vaeva näha. Loomulikult on foorumid ja inimsuhted kogemuste vahetamiseks, kuid siiski võiks ise ka midagi ära teha.
Endal on samuti olnud rände. Üks huvitavaim oli selline, kus oma tedvuse juures tajusin kellegi kõrvalist abi. Tundsin, et keegi istub mu voodi servale, oli tunda raskust. Siis tundsin kellegi puudutust, sellist õrna ja heatahtlikku. Samas läskid meeled veel erksamaks ja nüüd juba huviga ootasin, mis edasi. Seejärel tajusin, et keegi seisab mu pea juures (voodi peapoolega vastu seina) ja silitab pead ja õlgu, täiesti tuntav. Keegi haaras õlgadest ja raksaki olin istuli, ning järgmine hetk olin toauksel nagu oleksin sinna visatud. Tunne halb ei olnud, selline kummaline üllatus, kui kiiresti kõik käis. Sel' momendil tekkis huvi, kes see tegelane oli(on), kes mind abistas ja, kui siis tagasi vaatasin ja ennast voodis nägin, mitte küll detailselt, siis olin hüppega kehas tagasi nagu oleksin kusagilt kõrgelt tagasi potsatanud. Hirmu ei olnud, vaid pigem selline huvitav tunne, et mis siis nüüd...? Kunagi kirjutasin sellest kogemusest ka siia, kuid kustutasin paljud oma postitused ära ja mis seal ikka, tuleb siis uuesti siia kirjutada, igaljuhul üsnagi huvitav kogemus.