Sinu paranormaalsed kogemused

me käisime sõbrannaga jalutamas ja siis nägime kuidas taevas mitu korda punaseks läks ja kuidas maapeale mingid välgumoodi asjad lendasid..meie kõrvale loomulikult.. imelik oli see sellepärast, et oli tuulevaikne ilm ning mingit häält nende nähtustega ei kaasnenud.

Tsitaat:Algselt postitas: tydruk-
me käisime sõbrannaga jalutamas ja siis nägime kuidas taevas mitu korda punaseks läks ja kuidas maapeale mingid välgumoodi asjad lendasid..meie kõrvale loomulikult.. imelik oli see sellepärast, et oli tuulevaikne ilm ning mingit häält nende nähtustega ei kaasnenud.

Kui see saladus pole ,ehk ütled kus eesti kandis sa pesitsed, muidu see mida kirjeldad tuletab rohkem päikese-loojangut ja kera välku meelde.

Tõenäoliselt ei oskaks me ka siis eriti midagi selle kohta, mida tydruk-(ud) nägid, öelda, kui asjaosaline veel õige palju lisainformatsiooni annaks. Aga kui ta seda ei tee, siis pole lootustki. Aga vastamist vajavaid küsimusi on taolisel puhul õige palju - järgnev on pigem soovituseks tulevastele ebaharilike nähtuse jälgijatele, kui tydruk-ule tõsimeelseks pingutamiseks vastustega. Seega:
1. Koht (nagu herr der dunkelheit juba küsis) - võimalikult täpselt. Kui teil juhtub kaasas olema mõni GPS-seade, määrake koordinaadid. Kui mitte, jätke meelde mõni silmapistvam orientiir (orientiirid) ja mõõtke-hinnake kaugust ja suunda (asimuut) selleni. Tähistage vajadusel koht mõnel mõistlikul viisil. Kui mingid orientiirid (maja, teekäänak, põllu- või metsanurk jne) olemas, saate pärast nt Google Earth abil määrata ka koordinaadid. Aga minimaalselt taolises teates: linn või muu asustatud punkt, maakond/vald.
2. Aeg - kuupäev ja kellaaeg (fikseerige viimane kohe, kuupäeva võiks - kui pole kuhugi kohe teatada - kusagile kirja panna). Möödunud sündmust meenutades ei pruugi aega olla lihtne taastada. Aga vähemalt: öösel või päeval, mis aastaajal, mis aastal (umbeski).
3. Ilm ja muud vaatlustingimusi mõjutanud välised (teist mitte sõltunud) asjaolud: selge-pilves, kas öösel kuupaiste, udu, suitsuvine.
4. Nähtuse täpne kirjeldus - siin on kõige keerulisem üldisi juhendeid anda (nt UFO-tüüpi asjade korral eksisteerib selle koha peal kaunis pikk ja detailne küsimustik). Aga antud juhul küsiks tydruk-ult:
4.1. Kui kaugel siis ikkagi "välku lõi" - 1 meeter? 10 meetrit? 100 meetrit? Kaugemal?
4.2. Kui kaua see "taeva punaseks minek" kestis? Nagu põuavälk? Nagu virmalised? Nagu päikese tõus-loojang?
4.3. Kui suur osa taevast punaseks läks? Mingi osa horisondist? Suurem osa taevast?
4.5. Kas nendest "välgu moodi asjadest" mingit jälge ka kuhugi jäi? Maapinda?
5. Jälgijad. Ei hakka siinkohal pärima rohkem, kui tydruk- enda kohta profiilis ära toonud ega ka seda, et kas oldi "pilves" või mitte (sry, kui riivas). Küsin vaid, et ega Sul või Su sõbrannal pole olnud enne või pärast seda sündmust mingeid ebaharilikke (seletamatuid) kogemusi. Sest paljude "selliste" asjade korral kehtib, et "kus on, sinna antakse".
6. Jäädvustamine. Kas keegi pildistas või filmis?

Niisiis, elan viljandimaal...mitte linnas vaid just maal. käisime siis sõbrannadega jalutamas..oli tuulevaikne õhtupoolik, taevas oli veits pilves..PS: need olid päikeseloojangu pilved. kõndisime ühel kruusateel, kui nägime et taevas läks korraks punaseks...mõne aja pärast tulid maapeale naq mingid välgusähvatused...ma ei oska neid päris täpselt kirjeldada..mingid imepeenikesed triibud. Kogu see värk juhtus mingi aasta või kaks tagasi varasügisel. JAH ME OLIME TÄIESTI KAINED! Olime sõbrannadega suht ehmunud..ja kiirustasime kodu poole.

Muudetud: 5-4-06 kell 17:29:47 Metavo

No minuga juhtus väiksena üks selline asi. Olin mingi 10 aastane vist, selline alati rõõmus laps. Ükskord läksime vanemate, venna ja vanatädiga ühte surnuaeda (nime ma siinkohal ei maini). Seal ei olnud kuigi palju inimesi, selline kõrvaline koht. Ema läks koos vanatädiga haudu koristama ning mina kõndisin õndsalt surnuaias ringi, aru saamata milline kurb koht see peaks olema. Sunuaed oli aga täis igasuguseid suuri puid. Kõndisin mina siis ühel rajakesel, kui just minu vasakul käel hakkas puu ragisema ning minu poole langema. Ma hakkasin jooksma. Ma väga hästi ei mäleta kas ma kukkusin kah või mõtlesin selle hiljem ise juurde igatahes ma jooksin isa juurde autosse ja nutsin nii mis hirmus.

Druid, ma ei ütleks, et see paranormaalne oleks.

Tsitaat:Algselt postitas: Druid
Sunuaed oli aga täis igasuguseid suuri puid. Kõndisin mina siis ühel rajakesel, kui just minu vasakul käel hakkas puu ragisema ning minu poole langema.

"They do say the trees do actually move, and can surround strangers and hem them in. "

Küll offtopic, aga lookene ka seotud kõndimise, rajakeste ja pähelangemisega.
Ühel oma sõitudest Papuasse jalutasin saarel palmide vahel.
Millegipärast eemal istuvad kohalikud röökima ja kätega vehkima. (Muidugi omas neegridialektis.)
Mina ei saa mõhkugi aru...
Hiljem tegid murjamid selgeks:
"Valge Mees Maalt Kus Vesi Vahel Kõva On, jäta meelde, kui jalutad, siis alati kõnni mööda rada, ära astu kõrvale! Seal võib Sulle pähkel puu otsast pähe kukkuda - päris surnud oled!"

Hmm.. Mul oli ükskord nii et magasin. Ja siis nägin unes et mingi maal kukkus seinalt maha. ja selline hääl oli ka. ja selle peale ärkasin üles. Järgmine päev oli uudistes et mingi maal oli kadunud kuskilt. ''Karje'' vist kui ma ei eksi. Aga jh.
Ja see kah et ümisen peas mingeid suvalisi vanu laule, mida pole oma viis aastat raadiojaamad mänginud. Ja siis kas samal päeval või siis järgmisel päeval kuulen seda mõnes raadiojaamas. Kas pole imelik? :S

rez no võib olla ei ole paranormaalne jah, kuid minul oli küll kõhe...

Alati kui ma öösel palavikku jään näen ma ühte ja sama unenägu.Ma väga täpselt ei mäleta kunagi millest see oli,kui see on umbes selline:Ma tegelen mingi mehaanikaga.Alustan mingite väikeste asjade lindil tootmist ja siis lõpetan suurematega.Olen seal siis endast hästi heal arvamusel et oskan neid suuri asju teha kui äkki tuleb keegi ja hakkab minu peale meeletult karjuma.Ma tean et see ei tundu üldse õudne, aga minu unenäos olen ma ülihirmul siis.Ja siis jään ma alati haigeks.Ükskord hakkasin isegi sonima. Kui mu ema tuli tuppa karjusin ma lambi peale umbes nii:Tyra te itaalased õppige kosmoselaevaga sõitma ja siis kui ema nägin siis karjusin et ema tule ruttu,nad sõidavad ju meie palmile otsa XD
Olen ka näinud kuidas ette kuidas isa trahvi saab ja muid selliseid asju.

Muudetud: 21-4-06 kell 15:53:09 sPooN

Vaimsed üleelamised lapsepõlves kujundavad kogu elu..

no mul on 2 lugu rääkida...

esimene

ma nägin f-1 esimesed kuus meest ära
nägin unes kuidas isa ja ta sõber vormelit vaatavad ja küsisin sõbralt mis seis on
ta ütles ja kui hommikul ärkasin siis isa ütles sama seisu.

teine

mu sugulased elavad tartu lähedal elvas. nad käisid kunagi iga laupäev saunas. nad sõitsid üle raudtee ja jäid seisma et vaadata kas rongi tuleb. nad nägid ka ühte valget meest. kõik kartsid aga lõpuks küsis üks mehe käest et kes ta on
mees vastas lihtsalt MINA.
sugulased sõitsid minema ja rääkisid vanavanaemale seda lugu. vanavanaema ütles et see on metsavaim. see vaim maksab kätte neile kes metsas midagi halba teinud on

Tsitaat:Algselt postitas: Adie

Tsitaat:Algselt postitas: yodalr
olen tundud unes, tuuma plahvatust.
Vaatas, enda toa aknast välja tallinna poole. Kõigepealt nägin ilget valgust, olin paigale naelutatud. Siis nägin seda minu poole tormamas tohutut tule müüri, panin liduma teise tuppa, ise paanikas ja ei osand midagi teha. Jõudsin kööki, mis teha, mis teha? "Kelder!" Hakkan keldri poole jooksma haarma uksest. Kui toimub slowmotion effeckt. Terve köök on põlev ja must. Vaatan kuidas mu käsi aegluubis lõhestatakse tuhaks..... Laks ilge pimedus, see oli ainuke kord elus kui sain teada mida küsid kui oled surnud. "Kas ma olen surnud" ja sa küsid seda päriselt kah endalt. Tglt ärkasin ma peale tuhastumist üles, kõik mu lihased olid õhtusest trennist põlevad, mis lisas veel oma efekti. Mingi 3 sekki võttis vähemalt enne kui aru sain, et uni oli. Kõik tundus 100% reaalne.

Olen näinud sarnast unenägu. Ainult et tegemist oli komeediga. Nägin selle kukkumist, valgust enese poole tulemas, tundsin meeletut hirmu, igatsesin hetkeks oma elukaaslast ja siis põlesin ära...ja mõte oli täpsest seesama, et "kas ma olen nüüd surnud?"
Ärkasin mõne hetke pärast üles ja palusin end kaissu võtta....hirm oli meeletu...ja sel ööl ma enam und ei saanud.... Küll aga lubasin iseesndale, et edaspidi võtan elust kõik:o

no ma olen ka sarnast asja näinud ainult lennukiga
ma kuulsin häält ja ei näinud lennukit
kui nägin siis tuli see suure hooga minu poole
kui see oli ära kukkunud siis ma vaatasin ringi ja korrada hakkas äratuskell helisema

Tsitaat:Algselt postitas: Flash
Muidu need kes unes näevad/kuulevad et keegi hüüab ja kutsub neid, siis neil on arvatavasti nõia annet

mul oli niimodi istun arvutis täielik vaikus ja järsku kuulen, et õde kutsub mind ja päris kõvasti. jooksin kööki küsisin mis on aga nad mulle vastu, et nad pole mind kutsunud.

niih,täna nägin siis vist virmalisi (sambad tõusid metsa kohalt taevast lihtsalt üles,alt laiemad,ülevalt kitsamad ja nii mitu tykki erinevatel aegadel erineva valgustugevusega).
siis nägin 2 tundmatud lendavat objekti.
1) väga kõrgel ja väga kiirelt liikudes valge keha,liikudes tegi slaalomit(üles-alla, oma liikumisteljega vertikaalselt).
2) samuti kõrgel ja kiiresti liikuv valge keha,liikus sirgjooneliselt ja nö vilkus,aeglaselt kustus ära kuni täieliku tumenemiseni(ei eristanud mustast taevast) kuni väga eredaks valgeks pallikeseks.
ja niimodi lasi silmapiirist silmapiirini suht kiirelt.

Mul on kah nagu üks väga friiki asi juhtund ,et me olime 3 sõbraga Pärnu Munamäe pargis, kiikumas. Järsku ma kuule kedagi minu nime väga kõvasti karjumas (mu nimi on Mirko ). Hääl tundus väga abi meeleheitel ja abivajavat. Ma küsisin sõpradelt ,et kes hüüdis mu nime ? Sõbrad olid nagu jumalast omasmullis ja ütlesid ,et nemad on juamla vait olnud. Muide kõik need sõbrad olid poisid kui hääl mis hüüdis mu nime oli naine/tüdruk. Hääl just kui kostus kuskilt ruumist. Igaljuhul muud midagi pole minuga juhtund erilist. Kuid jah, üks on küll ülimalt friiki. Igakord kui ma kooli lähen kõnnin ma mööda ühest teatud tänavavalgustist ja kui ma sealt mööda lähen tänavavalgusti tuli kustub. Kui ma olen mingi 100m kaugusel süttib tänavavalgusti tuli jälle. Ja nii on iga päev xD.

Tsitaat:Algselt postitas: Freedom
Igakord kui ma kooli lähen kõnnin ma mööda ühest teatud tänavavalgustist ja kui ma sealt mööda lähen tänavavalgusti tuli kustub. Kui ma olen mingi 100m kaugusel süttib tänavavalgusti tuli jälle. Ja nii on iga päev xD.

Ju Sa siis oled SLIder.

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia

Tsitaat:Algselt postitas: Freedom
Igakord kui ma kooli lähen kõnnin ma mööda ühest teatud tänavavalgustist ja kui ma sealt mööda lähen tänavavalgusti tuli kustub. Kui ma olen mingi 100m kaugusel süttib tänavavalgusti tuli jälle. Ja nii on iga päev xD.

Ju Sa siis oled SLIder.

Mul nagu inglise keel väheke lonkab, äkki seletad lühidalt mulle mida se tähendab või mis seda põhjustab ?

Tsitaat:Algselt postitas: Freedom

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Ju Sa siis oled SLIder.

Mul nagu inglise keel väheke lonkab, äkki seletad lühidalt mulle mida se tähendab või mis seda põhjustab ?

Ega siin seletada eriti midagi pole ... tegelikult on see näide sellest, kuidas asjale uhke nimetuse andmisega võib tunduda, et kõik ongi selge.
SLI = Street Lamp (or Light) Interference = Tänavalampide Mõjustamine ja SLIder siis persoon, kelle puhul see ilmneb.
Mis põhjustesse puutub ... olen seda asja isegi kogenud (jutt muidugi subjektiivsest muljest, mitte täpsemast uurimisest) ja mäletan, et kunagi see päris hämmastas ja lummas - kõndisin õhtu otsa mööda tänavat edasi-tagasi. Siis ma muidugi ei teadnud, et paljud on midagi taolist kogenud või arvavad, et on kogenud. Lisada ei oska muud, et kui tänavalamp on sellises mittestabiilses olekus (süttimise-kustumise piiri peal), siis võivad nõrgadki mõjutused teda sinna-siiapoole kallutada - ehk näiteks see häiritus, mille minu möödumine lokaalses elektriväljas põhjustab (puhas spekulatsioon, muidugi).
Tulles aga nimetamise juurde tagasi - tõepoolest, ega nimetus veel asja seleta (ega meest riku), teisalt on aga nimetamine väga esmane maailma tunnetamise ja tunnetuse korrastamise moodus - see lubab asju samastada (ja eristada). Kui see tehtud, on võimalus edasi minna - sisukamate ja täpsemate maailma mudelite juurde.

Minul juhtus kunagi selline imelik lugu...mitu aastat tagasi. Et tulin just matustelt ja hakkasin kodu poole hääletama. Väga kole ilm oli, sadas lörtsi ja tuiskas. Olin juba mitu tundi hääletanud ja mingil põhjusel keegi peale ei võtnud, mitu suurt kotti oli ka kaasas ja nii ma siis õnnetu näoga seal seisingi. Väljas oli juba täiesti pimedaks läinud ja vaatasin pikka tühja teed ning mõtlesin et pole midagi teha, pean ikka hakkama tagasi minema. Vaevalt olin selle mõtte ära mõelnud kui minu kõrval jäi seisma mingi valge auto ja tuli välja et ka temal on sama suund. Kummaline oli see et just hetk tagasi oli tee olnud täiesti tühi ja nüüd jäi auto ise mu kõrval seisma ilma et oleksin käega vehkinud..Pärast oli selline imelik tunne et kustkohast see auto siis nii järsku ilmus ja aga lõpp hea kõik hea..

Kõige hiljutisem kogemus oli pool nädalat tagasi ühes Lissaboni vanalinna hotellis viibides. Maja oli vana, 17. või 18. sajandist pärit. Hotellituba koosnes kahest ülikõrge laega ja uhkete ornamentidega toast, mina valisin neist tagumise, kuna seal oli aken hea vaatega tänavale (teises toas avanes vaade räpakasse sisehoovi). Minu tuba tundus mulle õhtul enne magamajäämist ülisümpaatne, kuigi mu ema, kes koos isaga teises toas magas, ütles, et tal ei ole seal toas hea. Enne magamajäämist lugesin raamatut ja kell 12 kohaliku aja järgi magasin. Läbi une kuulsin kohutavat kärinat ja kell 2.30 öösel ärkasin selle peale. Kõik oli vait. Telekas rippus umbes 2 meetri kõrgusel seina peal. Akna kardin oli eest ära ja kuigi termomeeter näitas 22 kraadi, oli toas kohutavalt külm ja kõhus hakkas keerama, tundsin ennast haigena ja kurk valutas. Õhkkond oli ähvardav. Äkki vilksas minu pilk telekaekraanile, sealt peegeldusid akna taga olevat kaks väga kõhna inimkujuga näota figuuri, kes minu suunas näpuga näitasid ja omavahel justkui midagi arutasid. Kolmas, väiksem ja kookus figuur kalpsas mööda tuba ringi. Tundsin ennast ohus olevat ja üldse kohutavalt, palja silmaga polnud midagi näha, kõik paistis peegeldusena telekaekraanilt. Üritasin magama jääda, kuid ei suutnud, tundsin sisimas, et pea liiva alla peitmine pole antud juhul lahendus, ning loobusin unekatsetest ja panin tule põlema. Tõmbasin aknale ka luugid ja eesriide ette. Kolmandat tüüpi polnud näha. Tundsin endiselt ähvardavat ja nüüd juba tulivihast, kuid võimetut "juuresolekut". See ei tundunud olevat inimese kummitus ega ka mõni UFO, kui seda üldse millegagi võrrelda, siis Eesti rahvajuttudest tuttavate hallidega. Toas muutus talumatult külmaks, sestap võtsin magamiskoti ja kolisin teise toa põrandale. Tule jätsin tagatoas põlema ja heitsin pikali. Olin umbes pool tundi kangestunult lamanud, kui akna pihta hakati koputama (tuba asus neljandal korrusel), kolm koputust korraga, kolmeminutise intervalliga, lõpuks koputamine katkes ja ukse taga hakkas justkui kass kraapima, see kestis vaid paarkümmend sekundit, misjärel lendas tagatoas kummuti pealt maha raamat, mida olin lugenud (Tolstoi "Sõda ja rahu"). Seejärel kostus paar minutit sirvimist. Tundsin hingamisraskusi ja kurk valutas nagu ei iial varem. Külmkapi ukse pealt hakkas taas peegelduma kolmas goblinilaadne tegelinski, kes seekord oli paigal. Minu viimaseks mõtteks enne magamajäämist oli jälk elukas katki peksta ja/või koertele sööta või muul moel jõhkralt hävitada. Ta justkui äratas minu musta poole. Seepeale jäin magama, hommikul olin puruhaige ja kõri oli paistes, kurguvalu ja külmavärinad kestsid kaks päeva, mispeale nad üleöö katkesid. Siiani ei taha mõelda, mis oleks saanud, kui ma oleksin terveks ööks oma tuppa jäänud.

Tsitaat:Algselt postitas: encore

Tsitaat:Algselt postitas: trek
Kõige hiljutisem kogemus oli pool nädalat tagasi...

Haiguse eelne deliirium?

Palavikku ei olnud, deliiriumi ei tohiks selleta esineda.

Tsitaat:Algselt postitas: encore
Deliiriumisündroom

• Sümptomite järsk algus ja päevane varieeruvus
• Teadvuse hägunemine koos alanenud võimega tähelepanu fokuseerida, säilitada või ümber lülitada.
• Tunnetusprotsesside häire:
  (1) vahetu reproduktsiooni ja lühimälu halvenemine ning suhteliselt säilinud kaugmälu
  (2) desorientatsioon ajas, kohas või enese isikus
• Esineb vähemalt üks järgnevatest psühhomotoorsetest häiretest:
  1) ootamatud ja ettearvamatud üleminekud hüpoaktiivsusest hüperaktiivsusele
  (2) reaktsiooniaja pikenemine
  (3) jutukuse suurenemine või vähenemine
  (4) kergesti ehmumine
• Une või une-ärkvelolekutsükli häired ilmnevad vähemalt ühes järgnevast:
  (1) insomnia kuni täieliku unekaotuseni rasketel juhtudel koos või ilma päevase unisuseta, või une-ärkvelolekutsükli inversioon (päeval magab, öösel segasus, rahutus)
  (2) öine sümptomite ägenemine
  (3) häirvad või hirmutavad unenäod, mis võivad ärkvelolekus jätkuda hallutsinatsioonide või illusioonidena
  

Hallutsinatsioonidest ilmnevad peamiselt:
- visuaalsed e. nägemishallutsinatsioonid ja illusioonid (kõikvõimalikud tavalised ja ebatavalised loomad, esemed)
- taktiilsed hallutsinatsioonid ("sisalikud/ussid roomavad kehal", "tunne nagu suu oleks karvu või traate täis")
Oneiroidne deliirium - teadvuse hägunemisele lisanduvad stseenilised nägemishallutsinatsioonid, mis täidavad kogu teadvuse; kõik mida tajutakse, on ebareaalne;
Somaatilised häired sõltuvad deliiriumi põhjustest (rasked kehalised haigused, intoksikatsioonid, raske võõrutusseisund).

Ja nüüd ütle, või mõtle ise, mitu neist sul oli.

Kuidas siis raamat hommikul ise maas oli? Kuidas mu emal oli selle toa suhtes ebamugav jälgimise tunne? Või viskasin ise raamatu maha? Või olid emal kah hallukad? Mul ei olnud mitte mingeid mälu ega koordinatsiooni häireid, rääkimata jutukuse suurenemisest või vähenemisest.

Mul oli üks juhtum kui ma mängisin oma väikse vennaga palli ja pall veeres voodi alla (meil on põrand natuke kaldu nii ,et pall tagasi poleks saand veereda). Siis ma ei saanud palli kätte ja järsku hakkas pall minu pool veerema ja täpselt jäi pall minu peopesas seisma. Ma algul ei mõelnud ,et kuidas se juhtus aga pärast küll mõtlesin ,et "What the hell just happend?!" .