Sinu paranormaalsed kogemused

Kas just paranormaalne aga oma olen operatsiooni ajal teadvusele tulnud. Ja see ei olnud just meeldiv kogemus. Tundsin ,et suus oli mingi asi mis hoidis seda nii lahti ,et hea veel kui alumine lõualuu ei läinud minema kondama. Oli vaja selle opi ajal mul mandlid eemaldada jms.

Tsitaat:Algselt postitas: titanl
Kas just paranormaalne aga oma olen operatsiooni ajal teadvusele tulnud. Ja see ei olnud just meeldiv kogemus. Tundsin ,et suus oli mingi asi mis hoidis seda nii lahti ,et hea veel kui alumine lõualuu ei läinud minema kondama. Oli vaja selle opi ajal mul mandlid eemaldada jms.

Mul oli ka nii, aga kuueaastaselt songaopi ajal, paranormaalset pole selles midagi, ainult kehv narkoos on selle fenomeni taga, vastik on see aga küll.

Nii mina nägin enda arvates ufot.Oli hommik ja mingi ärkasin (pühapäev kell kuskil 9 hommikul).Kardinad eest ja vaatan õue.Kõik nagu tavaline, ilm sompus ja hall.Äkki vaatan, et wtf mingi hõbedane ketas lendab taevas(mõned sek. ja siis kaob ei kuskile).Mulle tundus see väga ufona.

Teine asi umbes sama, lähen õhtul kööki ja joon teed vaatan taevast ja äkki liigub pilvede vahel mingi aeglane "sõiduk".Tundus üsna kõrgel olevat(väike).Asja vaatasin üsna tükk aega kui see lihtsalt pilvedesse kadus.Kahjuks kaamerat polnud nii et pilte pole.Kahtlane, et see mingi ufo oli, aga mine sa tea.

Huvitav, et tihti kordub see tänavalampide teema. Ka minul on suhteliselt tihti säärane asi juhtunud, et tänavalamp muudab oma seisundit, kui sellest möödub. Mingisugune andur (nagu majade esiuste tuledel) see olla ei saa. Ka on cd-pleier mu käes väga veidralt käitunud.

Tsitaat:Algselt postitas: Otsija
Huvitav, et tihti kordub see tänavalampide teema. Ka minul on suhteliselt tihti säärane asi juhtunud, et tänavalamp muudab oma seisundit, kui sellest möödub. Mingisugune andur (nagu majade esiuste tuledel) see olla ei saa. Ka on cd-pleier mu käes väga veidralt käitunud.

Kui juhtud jälgima neid samuseid lampe, mõnda pikemat aega, märkad, et need muudavad oma seisundit sinust sõltumata.

võib-olla. aga reeglina ka siis, kui nende alt möödun.

Mul on siis midagi sellist
Ma käin tantsutrennis ja trenn lõppeb suhteliselt hilja, kuskil 9 paiku jõuan koju, talvel on siis suhteliselt pime ja spuuki. Aga on 3 asja mis on igal kolmapäeval sama:
*Üks koer passib akna peal
*Kellegi äratuskell heliseb
*Harakas passib ühe korteri aknalaua peal, lihtsalt vahib ja kädistab((hyes)mis iganes häält harakad teevad!)

Muudetud: 18-2-07 kell 18:08:30 TheDarkest

Mul tuli ka üks juhtum meelde. Oli vanavanaema 90. juubel. Suur osa suguvõsast oli koos seda tähistamas. Söödi ja joodi, kõik oli tore. Järsku hakkas vana seinakell lööma, kusjuures see kell oli juba aastaid katkine! See lõi ja lõi, ei tahtnud vait jääda. Lõpuks läks üks sugulane kella kruttima ja siis see jäi vait. Võib-olla oleks kell 90 korda löönud, kes teab.
Ma arvan, et vanavanaisa, kes oli juba kaua aega surnud olnud, tahtis palju õnne soovida...

Mul on neid para kogemusi nii palju old, et ma ei viitsi seda kõike trükkida... ma laseks nii muidu paar päeva...

Nagu tuntud tsitaat filmist "Kevade":"Kui kõike, ei jõua, tee pool."

ma ei tea kust otsast alustada

Kord olime maal ja ma magasin suures toas diivanil, korraga tulin üles, et wc's käia ja kui tagasi tulin vaatasin aknast välja ja kõik tundus vaikne, ning noh hakkasin pikali minema ja korraga keegi koputas 3 korda aknale, kuid meil oli seal maja ees liikumisanduritega lambid ning need põlema ei läinud, kuigi oleks pidanud minema.. Imelik..

Ning eile me rääkisime sõbraga ühest isikust ja teema oli umbes selline, et kui see mees peaks surma saama siis tahaks nagu ta korterit endale et pidu panna jms, ning siis vaatama sõitis kiirabi maja ette, noh see polnud imelik, me läksime laiali ja naabrinaine helistab emale korraga et kuule tule siia maja ette et "see mees" on surnud.. Shiz terve päev oli vastik tunne, just rääkisime sellist paska ja tüüp oligi surnud , kuigi ise me ei teadnud.

Olime kord maal, oli talvine aeg ja pime, isa oli miskit teinud saunas kella 11 paiku (õhtul) ja ma olin teises toas, ning korraga kuulsin mingit karjet väljas, nagu mu ema oleks karjunud, siis haarasin pesapallikurika kätte ja jooksin välja, kuid kedagi polnud, isa polnud saunas jms, paanikas jooksin tuppa ja korraga vaatan et ema ja isa joovad kohvi , ma mõtlesin et nagu ´wtf..Ning see et keegi hüüab nime, see on tõsiselt imelik, ma ka olen mitu korda kuulnud enda nime, näiteks kui olen hilja arvutis sis nagu ema hüüaks mu nime kuid kui küsima lähen et mida siis ema vaatab lolli näoga otsa..

Muudetud: 27-2-07 kell 15:31:49 Negative

Kuulan väga tihti arvutist muusikat ja suhteliselt valjult nii ,et ikka keegi käib uksetaga mul ja palub vaiksemaks panna. Lõpuks kõlarid vist väsisid ja hakkasid sahisema aeg-ajalt kui muusikat kuulasin. Oh well, las siis sahiseb, kuulasin ikka edasi muusikat. Vahel kui muusika kinni panin ja kõlarid sisse jätsin siis ikka sahises vahelduva eduga. Lõpuks üks päev (täiesti päevane aeg ka) kuulasin siis muusikat ja mõtlesin et enam ei viitsi. Panin siis muusika kinni ja jätsin kõlarid sisse. Kõlarid jällegi sahisesid ja samas nagu mingi mees rääkis kõlarites. Algul mõtlesin, et mis värk on, et kas mul mingi raadio siin kõlarites või mis, aga kui pakendit uurisin siis polnud seal küll ühestkii raadiost mainitud. Ja ikkagi mingi mees rääkis seal vene keeles ka veel peale kauba! See kõlas nagu kui ma kuulaks vinüüli plaati sealt vanast mängijast (vabandan, ei tule hetkel selle nimetus meelde) ja mingi mees räägib, vene keeles! Ma siiani ei mõisa, kuidas see võimalik on?! Ja seda siiani juhtub aeg-ajalt.

Mariah, seda juhtub üsna sageli tegelikult. Ise kogesin seda esimest korda u 5 aastat tagasi, kui veel bändi tegin vana vene tehnikaga. Suht korralikult kuulis välja mingit vene möla. Ühesõnaga tegu väga pikkade lainetega, mis levivad väga kaugele.. samas kvaliteet on väga kehva. Kui surfad oma korraliku raadioga LW lainetes, võid selle sama kanali ka leida... Tehniliselt täpselt kahjuks ei oska seletada.

Edit: näiteks LW 276, 201 jne

Muudetud: 4-3-07 kell 20:05:46 Tom

Vaimude välja kutsumisega on meeletult palju old

Kutsusime sõbra juures vaime välja... kuid ei järginud reegleid ja järsku üks meis ütles kutsutule "kepi mind"... saatsime kähku uisapäisa ära. siis ütles teine: " paneb perse nii, et pauku lendab" me muidugi naersime lolliks ennas, kuid siis lendas õhushahti rest alla, ja peaaegu algatajale pähe... kõik panid elueest jooksu tallates üksteise peal... meeletu paanika oli... kõik kadusid välisukse juurde ja ei suutnud isegi välja joosta, vaid krabasid nukkas kükkitades üksteid, et kaitset saada....
Samal õhtal veel lendas nukas seisev vaip vastu kaalu maha... ja kõik osalenud olid kuidagi rahutud..
siis ühel tuli mõtte minna ühte ammu maha jäätud majja keset ööd. ma pressisin peale, et ei läheks, kuna mul oli mingi mega eelaimdus... siiski läksime. kohale jõudes ja pooleldi uksest sisse juba, viskas mul üle, ja ma võtsin sellel tüübil krattist kinni ja tarisime minema koju tagasi...
järgmisel hommikul ei olnud kahel ropendajal väljakutsumisest midagi meeles (mälukas) ja sellel jalutada tahtval ei old tervest õhtust midagi meeles. tervest õhtust alates mil me saatsime kutsutu minema. vähemalt me arvasime, et saatsime minema... nädal aega oli veel seal veidrusi toimund... näiteks 6. korruse akna taha kriipimine, asjade maha kukkumine. veidra kujutise nägemine...
ja terve nädal aega oli see jalutada tahtnu imelik...
kuniks otsustasin uusesti sama kutsuda... sain teada, et ta oli väga vihane, ja lõpuks suutsime ta korralikult minema saata...

kas see on nüüd siis paranormaalne või on mul lihtsalt närvid läbi. igatahes mul on tihtipeale selline tunne nagu keegi keda tegelikult ei ol, oleks veel mu läheduses. suvalistes kohtades. tänaval on vahest tunne naguy keei oleks paari meetri kauguselselja taga aga siis kui ma vaatan, ei ole. aias on ka vahest nii. aga ikka kukil selja tag. mitte ees pool. vaadates pole kunagi kedagi aga tunne ära ka ei lähe.
vahepeal tunnen ma lihtsalt mingit paanilist hirmu. see pole selle kaaslase tundega kuidagi seotud.

Tsitaat:Algselt postitas: kurk
kas see on nüüd siis paranormaalne või on mul lihtsalt närvid läbi. igatahes mul on tihtipeale selline tunne nagu keegi keda tegelikult ei ol, oleks veel mu läheduses. suvalistes kohtades. tänaval on vahest tunne naguy keei oleks paari meetri kauguselselja taga aga siis kui ma vaatan, ei ole. aias on ka vahest nii. aga ikka kukil selja tag. mitte ees pool. vaadates pole kunagi kedagi aga tunne ära ka ei lähe.
vahepeal tunnen ma lihtsalt mingit paanilist hirmu. see pole selle kaaslase tundega kuidagi seotud.

See on otsmikusagara häire.
(vähemalt nii räägiti mulle (: )

ma siis arvestan sellega. täitsa hirmus oli enne. teadmatuses.

hhm. kuskil oli pidanud olema artikkel et kui inimese otsmikusagarasse lasta elektrit siis nad näevad lausa et nad pole ruumis üksinda

vot kust kummitused ja kollid tulevad.

Tsitaat:Algselt postitas: LibaHunt
hhm. kuskil oli pidanud olema artikkel et kui inimese otsmikusagarasse lasta elektrit siis nad näevad lausa et nad pole ruumis üksinda

Tegelikult on tegu siiski natuke spetsiifilisema protseduuriga.
Antud katses, millest sa ilmselt siin räägid, üritati stimuleeida ajulaineid nii, et tulemus oleks sarnane skisofreeniku omadega. Ajutiselt, loomulikult
Tulemusena hakkasid katsealused nägema ja tajuma varje, kehasid või olendeid, keda ei olnud seal. Paljud neist tahtsid segada vahele katsealuse tegevusele kas siis kiskudes nende käest esemeid või lihtsalt neid väga-väga pingsalt põrnitsedes.

Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
Tulemusena hakkasid katsealused nägema ja tajuma varje, kehasid või olendeid, keda ei olnud seal. Paljud neist tahtsid segada vahele katsealuse tegevusele kas siis kiskudes nende käest esemeid või lihtsalt neid väga-väga pingsalt põrnitsedes.

kuid kas se on võimalik et iseenesest tekivad migid sellised häired, et näib kui mingi 'koll' kuskil oleks?

aga.. täna mul klassikas rääkis, et oli mingit doki näinud sellest kuidas siis kui mingid 'ogad'[?] puutuvad otsmikusagara vastu jääb inimene halvatuks.

Tsitaat:Algselt postitas: kurk
kuid kas se on võimalik et iseenesest tekivad migid sellised häired, et näib kui mingi 'koll' kuskil oleks?
aga.. täna mul klassikas rääkis, et oli mingit doki näinud sellest kuidas siis kui mingid 'ogad'[?] puutuvad otsmikusagara vastu jääb inimene halvatuks.

See haigus ongi skisofreenia, mida üritati siis elektrilainete abil esile kutsuda..

Ja selle dokfilmi koha pealt ehk oskad veidi täpsustada,mis ogadest juttu on ning kes on 'klassikas', vabandage mu lollust aga kõigi slängisõnadega ei jõua ka alati kursis olla. Eelistan eesti keelt.

aa.

selle filmi kohta ei oska midagi rohkem öelda. ta ütles ise ka ogad. ma ei tea missuguseid ta mõtles. mulle jäi endale ka segaseks. midagi segast rääkist ta ajukohta ka.

Tsitaat:Algselt postitas: LibaHunt
hhm. kuskil oli pidanud olema artikkel et kui inimese otsmikusagarasse lasta elektrit siis nad näevad lausa et nad pole ruumis üksinda

Ehk kah. Palju võib leida materjale selle kohta, et samasuguse tunde saab tekitada välise (suht nõrga) magnetvälja abil. Lühidalt sellest siin: http://oldwebsite.laurentian.ca/neurosci...stical.htm