Chemtrails

(18-04-2013 09:00 )Cassiopeia Kirjutas:  Tahan öelda, et tean faktiliselt, et vähemalt TSIVIILLENNUNDUSES ei kasutata midagi, mis läheks "chemtrailside" alla. Kõik mis tsiviillennukitest tekib on atmosfääri ning veeauru kokkupuude õhuemissioonidega.
Seda öeldes, ei sa pead anda militaarlennunduse kohta.

Vaat kui hea, et asjaga kursis olevaid isikuid siin leidub.
Ma arvasin, et kohalikud on kursis ainult sertifikaatide ja dokumentide alusel aga et ka molekuli tasemel poleks uskunud.
Kui asjast nii täpsed teadmised on siis võiks ka lisada aviokütuse sertifikaatide näidised kus oleks kirjas selles sisalduvate ainete lubatavad piirväärtused regioonide kaupa.
Mina rumal, näiteks loen välja enda eelnevalt antud lingilt, et lennukikütuse pliisisaldus on 224 korda kõrgem kui autobensiinil ehk kui lennuki paagis on 20 000L kütust siis sealt eraldub väljalaskegaasides 22,4kg pliiühendeid. Tähendab, et see erineb oluliselt tsiviilkäibes olevatest vedelikest ja on päris mürgine. Vaevalt ükski kohalik tööline tollilaost tulnud, piiratud tsiviilkäibega vedelikule iseseisvalt midagi lisama hakkab.
Isegi kui kohalikus laboris teha kütuse analüüs siis saab labor ainult väita, et kas antud materjali proov vastab/ei vasta, etteantud lubatud piirnormidele konkreetse ettenähtud testimise metoodikaga tehtud uuringus. Seega arvasin, et vaevalt kohalikes laborites on võimalusi ja vahendeid teostada uuringuid molekuli tasemel, et selgitada välja antud proovi tegelik täielik koostis.
(Kuna keemiatoodete turustamise nõuded erinevad regioonide kaupa siis ma olen leidnud näiteks sellist juhust kus otsides teatud toodet siis ingliskeelne (global) leht ei tunne toodet üldse, saksakeelsel on tehnilised andmed ja kiri "EUs ei müüda" aga venekeelsel reklaamitakse kui väga head toodet ja Eestis täitsa saadaval).
(Ega mina ise tea midagi, ainult arvan ja küsin.)

Aviokütuste ohutuskaardid peaksid olema saadaval onlines kindlasti. Vähemalt minu arvates. Eestis tegelevad aviokütuste pakkumisega sisuliselt kaks firmat - As Naftelf ja Eesti Aviokütused AS - seega võite uurida nende kodulehekülgi, et rohkem infot saada.

http://www.tallinn-airport.ee/associates...icleID=608


Aviokütuste kontroll on palju kõrgemal tasemel kui tavakütuste oma, sest mängu tuleb lennuohutus - inimeste elud. Enamasti on VÄGA rangelt kontrollitud see, mis läheb lennukite paakidesse - selleks et vältida kütuste saastumist. Ja teadaolevalt peaksid kasutama enamus lennujaamu ühte ja sama tüüpi kütuseid, et vältida mootorite rikkeid jms.

http://www.statoilaviation.com/en_EN/pg1...jeta1.html
http://www.statoilaviation.com/en_EN/pg1...100ll.html

Need on tagumised mida eestis kasutatakse. Kes otsib see leiab.

Activist Post: Children Explain Atmospheric Geoengineering to Adults
Laste projekt - maksab vaadata. Mis toimub meie taevas?
Kui küsimuse all pole otsene mürgitamine siis geo-kliima inseneeria vähemalt.

Minu arvates on alatu kasutada lapsi etteantud jutu maharääkimiseks kui aluseks pole mitte midagi muud kui lihtsalt vaatlus ilma mitte mingite teadmisdete ja uuringuteta selle kohta mis atmosfääris toimub. Samuti ei näita maa ja vee testimine seda kuskohast mingid ained sinna sattusid.

Selle video puhul on tegu puhta propaganda ja laste ärakasutamisega.

Pean küll vabandust paluma aga kui mina tuleks välja sellise väitega:

"Cassiopeia Kirjutas:
Tahan öelda, et TEAN FAKTILISELT, et vähemalt TSIVIILLENNUNDUSES ei kasutata midagi, mis läheks "chemtrailside" alla. Kõik mis tsiviillennukitest tekib on atmosfääri ning veeauru kokkupuude õhuemissioonidega."

Oleks mul väga piinlik sellist hämavat postitust teha:

(19-04-2013 09:15 )Cassiopeia Kirjutas:  Aviokütuste ohutuskaardid peaksid olema saadaval onlines kindlasti. Vähemalt minu arvates. Eestis tegelevad aviokütuste pakkumisega sisuliselt kaks firmat - As Naftelf ja Eesti Aviokütused AS - seega võite uurida nende kodulehekülgi, et rohkem infot saada.

http://www.tallinn-airport.ee/associates...icleID=608


Aviokütuste kontroll on palju kõrgemal tasemel kui tavakütuste oma, sest mängu tuleb......

Selgitus:
Toote OHUTUSkaart annab aimu antud toote ohutuks kasutamiseks aga ei määra selle toote koostist.
Kemikali sisaldust kirjeldab vastavussertifikaat. Näiteks Neste mootoribensiini vastavussertifikaat on selline: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repos...ikaat.html sert ja autobensiini nõuded ning mõõtestandardid Eesti Vabariigis kehtivad seadusandlikud aktid vedelkütustele

Kui nüüd uurida Vedelkütuse seadus siis selgub nagu et aviokütet võib käidelda ilma sertifikaadita.

§ 5. Erandid kütuse tarbimisse lubamisel ja eksportimisel

(2) Väljaspool Eestit kasutatavatel vee- ja õhusõidukitel tarbitavat kütust võib tarbimisse lubada ja eksportida registreeringuta ja vastavussertifikaadita.
[RT I 2005, 13, 66 - jõust. 09.03.2005]

Seega kui puudub avio serdi nõue siis seda ka riiklikult ei kontrollita ja seega tundub pole ka riiklikul laboril sellise analüüsi tegemise pädevust.
Ja lähtudes sellest teen järelduse, et eestis puudub inimene kes tegelikult teab lennukikütuse koostist ja faktilist tõde sellest.
(On kindlasti isikuid kes on õpingute käigus omandanud teadmised, et mis omadustega kütus peaks olema, aga kui neil pole tõendatavat labori sertifikaati, siis see saab olla ainult enda isiklik arvamus aga mitte tõde.)
Seega seni kuni pole kindlaid andmeid aviokütuste koostise kohta palun isikutel kes väidavad: "tean täpselt, kõik on puhas" oma sõnad sinna tagasi tagasi toppida kust nad tulid. Nende sõnad on ainult isiklik arvamus.

(Kuigi igal on oma tõde arvan, et neti kvaliteet tõuseb kui subjektiivseid hinnanguid ei esitata "püha tõe" pähe.)
Tänan tähelepanu eest.

(19-04-2013 18:10 )pingER Kirjutas:  Pean küll vabandust paluma aga kui mina tuleks välja sellise väitega:

Ära palu vabandust. Seleta parem kui palju on võimalik protsentuaalselt kütusesse segada alumiiniumi, et lennukimootor suudaks teha veel oma tööd ilma riknemata ja kui palju oleks see alumiiniumikogus tonnides kui see oleks segatud kõikide lennukite kütusesse. Lisaks seleta veel kui suur oleks alumiiniumisisalduse tõus eelnevale tuginedes maapinnal. Paistab, et sul on vastavad erialased teadmised olemas ja pole ka keeruline seda teistele lahti seletada.

Kuigi olen kokkupuutunud autokütuste ekspertiisi, solkimise ja selle tuvastamisega siiski kahjuks aviokütustest mul olulisi teadmisi pole.
Aga üheks näiteks võin tuua, et oskaja mees suudab 10 000liitri autobensiini sisse, vähese lisaaine abil, lahustada vähemalt 300 liitrit vett (see on kõige odavam vedelik) nii et kiirtestid normi ületamist ei näita ja kui Te tanklast seda tangite ei kahtlusta te midagi.
(Kusjuures vesi tõstab isegi detonatsioonikindlust ja vee lisamist kasutati 70ndatel ralli Mossedel. Mossel ajas paagi rooste, plastpaagiga seda muret pole.)

Aga kui võtta abiks keerulisem keemia ja eeldada, et näiteks alumiinium on ühendi kujul siis ei oska kohe arvata.

Kui võtta eelduseks, et kütustes on normeeritud metallidest ainult plii sisaldus ja muude metallide sisaldus on määramatta ja puudub ka kehtestatud normatiiv selle määramiseks, siis olgu see kütus kasvõi alumiiniumiga pooleks, ja kui ta vastab kõigile muudele nõuetele siis ikkagi on ta kvaliteetne, NÕUETEKOHANE kütus.

Muide suurtel lennukitel pole ainult üks kütusepaak (nagu autodel) vaid neid on mitukümmend tükki, erineva suurusega. Lennuk stardib täis paakidega ja terve lennu aja pumbatakse neid ühest paagist teise ringi, et paagid oleks koguaeg täis ja et kütus paakides ei loksuks. Kütuse pumpamist ja mootoritesse juhtimist juhib arvuti ja ega lennuki meeskond ei pruugi teada, et millisel ajahetkel millisest paagist kütust võetakse või kokkusegatakse.

(19-04-2013 19:44 )pingER Kirjutas:  Kuigi olen kokkupuutunud autokütuste ekspertiisi, solkimise ja selle tuvastamisega siiski kahjuks aviokütustest mul olulisi teadmisi pole.
Aga üheks näiteks võin tuua, et oskaja mees suudab 10 000liitri autobensiini sisse, vähese lisaaine abil, lahustada vähemalt 300 liitrit vett (see on kõige odavam vedelik) nii et kiirtestid normi ületamist ei näita ja kui Te tanklast seda tangite ei kahtlusta te midagi.
(Kusjuures vesi tõstab isegi detonatsioonikindlust ja vee lisamist kasutati 70ndatel ralli Mossedel. Mossel ajas paagi rooste, plastpaagiga seda muret pole.)

Aga kui võtta abiks keerulisem keemia ja eeldada, et näiteks alumiinium on ühendi kujul siis ei oska kohe arvata.

Kui võtta eelduseks, et kütustes on normeeritud metallidest ainult plii sisaldus ja muude metallide sisaldus on määramatta ja puudub ka kehtestatud normatiiv selle määramiseks, siis olgu see kütus kasvõi alumiiniumiga pooleks, ja kui ta vastab kõigile muudele nõuetele siis ikkagi on ta kvaliteetne, NÕUETEKOHANE kütus.

Reeglina solgitud autokütusega ei sõida väga kaugele. Mida see õhus tähendaks. Pliil on kütuses kindel otstarve. Pliid ei pane keegi kütusesse mürgitamise eesmärgil. Seda peaksid sa teadma.
Mossedele ja muudele tolleaegsetele autodele lisati vett mitte kütusesse vaid karburaatorisse. Kütusesse vee lisamine tundub tavalise linnalegendina. Kui eksin siis palun lükka see ümber.

Kütuse kas või alumiiniumiga pooleks panemine on lihtsalt lapsik ja rumal. Ära unusta, et lennukid püsivad õhus, mitte ei ole ühekordseks kasutamiseks

Pliid ei pruugita panna kütusesse mürgitamise eesmärgil aga ta saab sellega sellegi poolest vägagi hästi hakkama. Siit siis küsimus kumb on primaarne - mürgitamine või bensu lisand? Või käivad need käsikäes?

(19-04-2013 18:10 )pingER Kirjutas:  Kui nüüd uurida Vedelkütuse seadus siis selgub nagu et aviokütet võib käidelda ilma sertifikaadita.

§ 5. Erandid kütuse tarbimisse lubamisel ja eksportimisel

(2) Väljaspool Eestit kasutatavatel vee- ja õhusõidukitel tarbitavat kütust võib tarbimisse lubada ja eksportida registreeringuta ja vastavussertifikaadita.
[RT I 2005, 13, 66 - jõust. 09.03.2005]

Ma loen siit välja selle, et väljaspool Eestit, ehk teistes riikides, on oma registreeringud ja vastavussertifikaadid kütusel olemas (muidu ei tohiks tõenäoliselt neid vastavates sõidukites kasutada) ning seetõttu pole vaja nende kütuste jaoks hakata Eestis samu toiminguid läbima. Kui ma õigesti asjast aru sain.

(19-04-2013 20:04 )excubitoris Kirjutas:  Pliid ei pruugita panna kütusesse mürgitamise eesmärgil aga ta saab sellega sellegi poolest vägagi hästi hakkama. Siit siis küsimus kumb on primaarne - mürgitamine või bensu lisand? Või käivad need käsikäes?

Primaarne on kütuse kasutatavus mootoris koos ökonoomsuse ja mootori kütusest sõltuva elueaga.

(19-04-2013 20:24 )Faraday Kirjutas:  

(19-04-2013 20:04 )excubitoris Kirjutas:  Pliid ei pruugita panna kütusesse mürgitamise eesmärgil aga ta saab sellega sellegi poolest vägagi hästi hakkama. Siit siis küsimus kumb on primaarne - mürgitamine või bensu lisand? Või käivad need käsikäes?

Primaarne on kütuse kasutatavus mootoris koos ökonoomsuse ja mootori kütusest sõltuva elueaga.

Nii nad räägivad.
Kuid PRIMAARNE peaks siiski olema inimese elukeskkond.
Kui inimese tervis ja keskkonna heaolu pannakse tagaplaanile
selleks, et mingid saaksid oma banaanid kiiremini kätte või midagi
muud sarnast siis EI TOHI see primaarne olla.

(19-04-2013 18:10 )pingER Kirjutas:  Pean küll vabandust paluma aga kui mina tuleks välja sellise väitega:

"Cassiopeia Kirjutas:
Tahan öelda, et TEAN FAKTILISELT, et vähemalt TSIVIILLENNUNDUSES ei kasutata midagi, mis läheks "chemtrailside" alla. Kõik mis tsiviillennukitest tekib on atmosfääri ning veeauru kokkupuude õhuemissioonidega."

Oleks mul väga piinlik sellist hämavat postitust teha:

(19-04-2013 09:15 )Cassiopeia Kirjutas:  Aviokütuste ohutuskaardid peaksid olema saadaval onlines kindlasti. Vähemalt minu arvates. Eestis tegelevad aviokütuste pakkumisega sisuliselt kaks firmat - As Naftelf ja Eesti Aviokütused AS - seega võite uurida nende kodulehekülgi, et rohkem infot saada.

http://www.tallinn-airport.ee/associates...icleID=608


Aviokütuste kontroll on palju kõrgemal tasemel kui tavakütuste oma, sest mängu tuleb......

Selgitus:
Toote OHUTUSkaart annab aimu antud toote ohutuks kasutamiseks aga ei määra selle toote koostist.
Kemikali sisaldust kirjeldab vastavussertifikaat. Näiteks Neste mootoribensiini vastavussertifikaat on selline: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repos...ikaat.html sert ja autobensiini nõuded ning mõõtestandardid Eesti Vabariigis kehtivad seadusandlikud aktid vedelkütustele

Kui nüüd uurida Vedelkütuse seadus siis selgub nagu et aviokütet võib käidelda ilma sertifikaadita.

§ 5. Erandid kütuse tarbimisse lubamisel ja eksportimisel

(2) Väljaspool Eestit kasutatavatel vee- ja õhusõidukitel tarbitavat kütust võib tarbimisse lubada ja eksportida registreeringuta ja vastavussertifikaadita.
[RT I 2005, 13, 66 - jõust. 09.03.2005]

Seega kui puudub avio serdi nõue siis seda ka riiklikult ei kontrollita ja seega tundub pole ka riiklikul laboril sellise analüüsi tegemise pädevust.
Ja lähtudes sellest teen järelduse, et eestis puudub inimene kes tegelikult teab lennukikütuse koostist ja faktilist tõde sellest.
(On kindlasti isikuid kes on õpingute käigus omandanud teadmised, et mis omadustega kütus peaks olema, aga kui neil pole tõendatavat labori sertifikaati, siis see saab olla ainult enda isiklik arvamus aga mitte tõde.)
Seega seni kuni pole kindlaid andmeid aviokütuste koostise kohta palun isikutel kes väidavad: "tean täpselt, kõik on puhas" oma sõnad sinna tagasi tagasi toppida kust nad tulid. Nende sõnad on ainult isiklik arvamus.

(Kuigi igal on oma tõde arvan, et neti kvaliteet tõuseb kui subjektiivseid hinnanguid ei esitata "püha tõe" pähe.)
Tänan tähelepanu eest.

Ma ei pannud siia OTSESEID allikaid. AGA. Olen asja juures. Tean. Aga teate, uskuge mida tahate, mina loobun postitusi tegemast Head arutelu jätku.

Püüan veelkord.
Kütustes olevate kemikaalide sisaldused ja nende testimise meetodid on normeeritud.
Tavaliselt sellepärast, et need on kas loodusele või kasutatavale tehnikale ohtlikud.
Kui antud teatud lisandaine sisaldus pole normeeritud siis pole ka selle lisandaine sisalduse määramise metoodikat määratud ja siis ei avaldata selle lisandaine sisaldust ka antud toote dokumentides olenematta selle sisalduse määrast. Ja kui ettemääratud lubatud lisandite andmed on normi piires siis antud toode on vastav normidele ja kvaliteetne.

Kage - mina loen välja -vastavussertifikaadita, et kui oleks mingi muu (EU) riigi nõue siis oleks seda ka kirjutatud. (Konkreetne viide palun).

(Vesi. Autojuht varastas firmas kütust, ise müüs, aga firma kogused klappisid. Võtsin vahele, asitõenditega. Mis lisandit kasutas ma teada ei saanud. Arvatavasti mingit autožampooni kontsentraadi komponenti.)

Aga teemasse tagasi tulles: Mind ajendas kirjutama, et teatud genossed püüavad tõestada, et nad teavad täpselt, et kõik on ilus ja puhas, oma subjektiivsete hinnangute alusel. Aga selle asemel, et teisi isiklikult mustata, võiks nad rakendada oma energiat selleks et leida kasvõi mõni dokument või viide mis aitaks hägusat pilti selgemaks muuta ja nende sõnu tõestada. Aga see paistab on liiga keeruline. Ma tean et on keeruline...

Oma arvamust keemiatriibu kohta ma veel ei avalda ja teil on võimalus mind veenda aga solvavate või uduste postidega seda on väga raske saavutada.

(19-04-2013 22:29 )pingER Kirjutas:  Kage - mina loen välja -vastavussertifikaadita, et kui oleks mingi muu (EU) riigi nõue siis oleks seda ka kirjutatud. (Konkreetne viide palun).

Ja siis ongi nii, et mina loen välja, sina loed välja, teised loevad välja, aga kes teab?

Ei hakka vaidlema ning seadustes ja muus taolises tuhnima, aga lähtun siiski sellest, et teiste riikide vee- ja õhusõidukites tarbitaval kütusel on oma riigis juba registreering ja vastavussertifikaat olemas (Eesti ei ole ju ainuke riik kus neid asju nõutakse) seega pole vaja topelt tööd teha ja sellist kütust võib erandina ka meil kasutada.

(19-04-2013 22:05 )Cassiopeia Kirjutas:  

(19-04-2013 18:10 )pingER Kirjutas:  Pean küll vabandust paluma ...

"Cassiopeia Kirjutas:
Tahan öelda, et ...

Oleks mul ...

(19-04-2013 09:15 )Cassiopeia Kirjutas:  Aviokütuste ohutuskaardid peaksid ...


Aviokütuste kontroll on ......

Selgitus:

Ma ei pannud siia OTSESEID .... Head arutelu jätku.

Sorri. Ära nüüd pehmot mängi ega püssi põõsasse viska.
Saad veel mõne korraliku puraka panna. Tasa ja targu

---

(19-04-2013 22:46 )kage Kirjutas:  

(19-04-2013 22:29 )pingER Kirjutas:  Kage - mina loen välja -vastavussertifikaadita, ...

Ei hakka vaidlema ning seadustes ja muus taolises tuhnima....
(Eesti ei ole ju ainuke riik kus neid asju nõutakse) seega..

Kust see väljalugeda on, et eestis nõutud on? Viide paluks. Riigiteataja lingil pole.

Kummardan Teie mõttelennu kiiruse eest vastamisel aga, Härrased rohkem argumenteeritud teksti paluks.
Muidu me jutt kisub õllelaua mölaks. Stiilis: "uvažajes menja, stoli.."

Exu eduliselt otsib ja leiab midagi aga ma ka meeste ees kes puusalt panevad.

(19-04-2013 22:49 )pingER Kirjutas:  Kust see väljalugeda on, et eestis nõutud on? Viide paluks. Riigiteataja lingil pole.

Kas registreering ja vastavussertifikaat on lihtsalt niisama välja mõeldud ja ei ole nõutud asjad, st firmad võivad lennukikütust ilma nendeta müüa?

@excubitoris - neli kategooriat.

1-4 kategooriate kohta mõtisklus lennukikütusest: Kui just lennukimootorite tootjatele pole antud lähteülesannet, et mootorid peaksid pikaajaliselt töötama ka igasuguseid lisandeid nagu alumiinium ja broom sisaldavate ühenditega siis on pigem kütusest tulenev chemtrails vägagi küsitav.
2 ja 3 kategooria: Nende osakaal globaalseks chemtrailiks tundub olevat väga väike. Väidetavalt pidid lennukid 10-20 megatonni alumiiniumit puistama, mis teeb rohkem kui viiskümmend protsenti maailma alumiiniumi kogutoodangust. Samas moosiriiulid on suuresti ehitatud põldude väetamiseks ja nemad on ainukesed kelle poolt võiks taolist aktsiooni oodata. Seda lisaks olemasolevatele vahenditele ka kontrollitud puisteala võimalikkusele.
Siia juurde spekulatsioon - Kui meil lendasid väiksed lennukid kattes terve eesti rebastele mõeldud marutõve pakikestega ja ka kaardistamist tegevad lennukid, siis oli nendega võimalik puistata alla igasuguseid aineid kontrollitud maaaladele. See, et millegi puistamisel peaks olema ka jälg ei ole alati õige.
1 ja 4: Kindlasti on nende hulgas lennukeid millega on võimalik aineid atmosfäri pihustada kuid kui palju neid on ja kui suure tootlikkusega need lennukid on on hetkel ebaselge. Tõeseid arve nende lennukite hulgast ei ole võimalik saada kuid oletuslikult on nende arv õhus umbes 20% kõigist igapäevaselt lendavatest lennukitest. Mitu protsenti nendest omavad ka vahendeid millegi pihustamiseks? Ei hakka isegi oletama mitte.

See oli lihtsalt arutelu. Arutlen veidi veel.

Huvitav, kui tavalisi lennujälgi seostatakse chemtrailiga, siis miks ei seostata chemtrailiga kõiki teisi sisepõlemismootoritega liikureid?
Traktor, mis põllul oma kütusest alumiiniumi ja broomi puistaks põllule teeks selle töö mida chemtrailiga püütakse näidata ära oluliselt paremini, kiiremini ja odavamalt. Kõik maanteedel ja linnades liikuvad autod, bussid, ühistransport samuti. See annaks veel lisaks olulise mänguruumi kuna teedele ja linnadesse saab jätta maha sissehingamisele mõjuvaid aineid, põldudele (suures osas riikides on põllumajanduses kasutatavatele masinatele eri kütus) aga taimedele mõjuvaid aineid ja ei peaks raiskama raha igasuguste ainete puistamiseks sinna kus kedagi ei ole.

(19-04-2013 22:49 )pingER Kirjutas:  

(19-04-2013 22:05 )Cassiopeia Kirjutas:  

(19-04-2013 18:10 )pingER Kirjutas:  Pean küll vabandust paluma ...

"Cassiopeia Kirjutas:
Tahan öelda, et ...

Oleks mul ...

(19-04-2013 09:15 )Cassiopeia Kirjutas:  Aviokütuste ohutuskaardid peaksid ...


Aviokütuste kontroll on ......

Selgitus:

Ma ei pannud siia OTSESEID .... Head arutelu jätku.

Sorri. Ära nüüd pehmot mängi ega püssi põõsasse viska.
Saad veel mõne korraliku puraka panna. Tasa ja targu

---

(19-04-2013 22:46 )kage Kirjutas:  

(19-04-2013 22:29 )pingER Kirjutas:  Kage - mina loen välja -vastavussertifikaadita, ...

Ei hakka vaidlema ning seadustes ja muus taolises tuhnima....
(Eesti ei ole ju ainuke riik kus neid asju nõutakse) seega..

Kust see väljalugeda on, et eestis nõutud on? Viide paluks. Riigiteataja lingil pole.

Kummardan Teie mõttelennu kiiruse eest vastamisel aga, Härrased rohkem argumenteeritud teksti paluks.
Muidu me jutt kisub õllelaua mölaks. Stiilis: "uvažajes menja, stoli.."

Exu eduliselt otsib ja leiab midagi aga ma ka meeste ees kes puusalt panevad.

Olen õppinud, pole mõtet vaielda. See ei tähenda, et kui eestis ei kontrollita, siis Euroopas ka mitte. Euroopa tasandil toimub palju suurem kontroll kui eestis. Vähemalt selle kütuse üle, mis läheb reisilennukitesse. Lennuohutus on mängus. Inimeste elud. Sellega ei mängita eriti.

Kütuseid saab "mürgitada" väga peenelt, nö "oktaani-arvu" tõstvate lisandite abil.

Näitkes NLiidus tõsteti bensiini oktaaniarvu plii lisamise teel: ehk NLiidu aegse auto-tossu sissehingajad mürgitasid ennast pliiga.
Tänapäeval tõstetakse bensiini oktaaniarvu ainetega, mis pole enam nii ohtlikud sama koguse bensiini põlemisel.

Samas saaksid igasugu mürgitajad-pahalsed välja töötada mingi avio-bensiini lisandi, mis mürgitaks piisavalt hästi maailma: põhjenduse leiaks alati a'la palju kauem külmas säiliv oktaani-arv ja põlemise stabiilsus.

Nii poleks igasugu kontrollidel midagi teha: see ju "tavaline" kütuselisand, mis te virisete (täpselt sama käib ju igasuguste mürgiste E-ainete kohta: need ju terviseamti poolt heaks kiidetud "tavalised" E-ained, mis otseselt ei tapa väikestes kogustes: tehis-suhkrust mürgiste värvide ja elujõudu hävitavate maitse-tugevdajateni välja).

(20-04-2013 16:02 )Faraday Kirjutas:  @excubitoris - neli kategooriat.

Eeldan, et lähte ülesanne on, et see krempel kaua vastu peaks. Sams on see aga vastuolus nende tootjate igapäeva huvidega - kaua vastupidav lennuk ei ole kasulik - pikemas perspektiivis jätab nad tööta. Igatsorti lisandid vähendavad mootori tööiga ja suurendavad tootjate kasumeid.

Kõik sõltub millisel eesmärgil neid "chemtraile" tehakse ehk milline on ülesanne. Kui eemärgiks on mürgitamine eri lennukitega siis linna kohal moosiriiuliga puistamine jääb ära. Teine iva on selles, et korraga liiga palju mürke sisse võttes on see liiga ilmne. Metallidega ja üldse mürgitamise puhul puhul on isegi poole toobised pätid aru saanud, et on mõtekas mürki sisse anda mini doosides. Enamik mürke (ka just metallid) ladestuvad organismis ja saavutades kriitilise massi hakkavad alles siis eriti tugevalt organismi tappa. Kriminalistika ajaloos on selliseid näiteid palju ja ei usu, et see "neil" teadmata on. Seega on sellises "suvalises puistmaises" teatud loogika sees. Vahet pole kus nad pusitavad mingil hetkel jõuab see ikka inimesteni - kas siis läbi taimede, vee või loomade.

Lihtsalt arutlen ka

Chemtraili ained ei pea mootorist läbi minema, lennukitel on süsteem mille kaudu avariiolukorras(kohe peale õhkutõusmist) eemaldatakse liigne kütusekogus.Vaadake tiibade all olevaid "torusid":
http://www.airliners.net/photo/Swiss-Int...1799718/L/

Karamba - sul täitsa õigus - hea, et meelde tuletasid. Sellest kütuse väljaheitmisest on siin seal juttugi olnud - isegi paarist uudisest läbi jooksnud, et kui lennukil avarii olukord siis "kallati" liigne kütus välja, et maandumiskaal väiksem oleks ja kergem maanduda. Palju selline asi keskkonda saastab on veel teema omaette.

Chemtrailsi vandenõu eestvedajad raiuvad kui rauda, et pidev mürgitamine käib, aga millegipärast ei ole nad mõelnud vist näiteks asjaolule, et sellise üritusega ON seotud nii palju asjaosalisi, et juba ainuüksi tõenäosusteooriat rakendades oleks juba ammu keegi ka tõsiseltvõetavaid fakte päevavalgele toonud, kui pelgalt mingid oletuslikud arvamised piltide näol.

(21-04-2013 16:42 )excubitoris Kirjutas:  Karamba - sul täitsa õigus - hea, et meelde tuletasid. Sellest kütuse väljaheitmisest on siin seal juttugi olnud - isegi paarist uudisest läbi jooksnud, et kui lennukil avarii olukord siis "kallati" liigne kütus välja, et maandumiskaal väiksem oleks ja kergem maanduda. Palju selline asi keskkonda saastab on veel teema omaette.

Mida see teadmine annab? Ise arvan, et mitte midagi. Mina oleks näiteks õnnetu, kui sellist seadet ei oleks. Kui lennuk mis on võimeline läbima üsna olulise hulga tuhandeid kilomeetreid ja on hakanud sõitma oma maksimumlennukauguse kanti ning tekib vajadus hädamaandumiseks siis ilma selle seadmeta lennukis pole isegi väikest lootust ellu jääda. Lisaks ei anna selline kütuse pihustamine jälge kuna kütuse külmumistemperatuur on minu teada lennukikütusel madalam kui -60 Celsiuse järgi.

PS: Kas on fakt, et kümne kilomeetri kõrgusel võib olla puisteaine allalangemise levikuala kaugus olenevalt ilmastikust tuhandeid kilomeetreid? Või ei ole see tõene?