Silmade deemonid, vaimud, kummitused

oled näinud kellelegi otsa vaadates mõnda deemonit, kummitust, vaimu või midagi sellist?!

mina näen neid tihti...

edit: pealkiri

Muudetud: 8-8-07 kell 19:06:17 Flash

Muudetud: 8-8-07 kell 22:07:58 Hallucigenia

Deemon, vaim, kummitus või muu asi on ikka meis kõigis. Ega kõik pole inglid (<--rõhutan) ju... Välimuselt võib mõni saatanat meenutada ju ja siis esimene asi, et: "Olen ma nüüd põrgus?!" (H) Njah, see oli naljaga pooleks...

Tubli et näed . Vbla peaksid sensitiiviks hakkama?

Äkki kujutad seda endale ette. Võibolla magamatusest? arvutimängudest? Filmidest? jne....

kuidas sa seda näed, et nagu vaatad otsa kellelegi ja tal on pea asemel kummitus we

Eks see oleneb imagost... sassis ja kammimata juuksed. habe... särki-värki.
Silmad on hinge peegel... öeldakse nii eksju? Ja see, kui mõni inimene on kinnine ja kibestunud. Ei tähenda minu jaoks, et ta olekd deemon vms.

Noh, ma eeldan, et nende deemonite nägemiseks peaks teisele väga väga sügavalt silma vaatama. Arvatavasti pööratakse enne pilk ära, kui nendes tonti jõuad näha.
Janoh, seda ka, et ükskõik kellele pikalt otsa vaatamine väsitab, ja väsimus tekitab teadagi igasuguseid põnevad olluseid ajus

Ma täitsa tõsiselt soovitaksin raamatut "deemonitest vaevatud maailm" Carl Sagan...
sealt leiate infot nii kummituste, deemonite, ufode, hüpnoosi ja nõidade ajaoo kohta - kirjutatud mehe poolt, kes osales projektis, kus otsiti maavälist elu jpm...

Tsitaat:Algselt postitas: hirmutaja
oled näinud kellelegi otsa vaadates mõnda deemonit, kummitust, vaimu või midagi sellist?!

Kunagi kui oma nüüdseks kadunud ämmale otsa vaatasin siis tundus küll, et nägin......eeee.....deemonit

Kui nüüd tõsiseks minna siis...ehk täpsustaksid palun. Mida sa siis näed või tunned?

Muudetud: 11-9-07 kell 23:45:54 Halo

ma olen küll näinud, ainult ühel tüübil. ma rohkem ei mõtle selle peale.

oleneb ka inimesest ja mis ta on läbi elanud ,kas ta on kusagil käin jne....

Minu täditütrar oli vaevatud kellegi halvast mõttest ja oli pidevalt haige, ta käis ühe sensitiivi juures ja too aitas täditütart nägema halbade inimeste juures sarvi. Nad ei pidavat küllvälja nägema nagu joonistusel vms., aga pidi olema kindlalt eristatav. Mida suuremad sarved, seda halvem inimene. Enam ta kahjuks ei näe, sest ta ajapikku unustas selle, eks ta näeks jälle kui keegi talle meelde tuletaks.