Oled sa näinud mõnda vaimu/kummitust/midagi taolist meenutav

Ka minu majas toimuvad väga kummalised asjad. Tegevus on aktiivsem kuskil kesköö ja kella kolme vahel. Kaks ööd tagasi ma hakkasin magama minema ja läksin siis vetsu. Kell oli kuskil 3:09 ja kõik magasid. Mina aga kuulsin, kuidas keegi köögis noa lauale pani. Kui läksin oma tuppa, nägin köögi ukse juures valget varju. Ka pööningul on vahel samme kuulda, kuid need vaimud pole kedagi hirmutama tulnud. Kas tegu võib olla mõne hea vaimuga?

Vaimud pididki olema kõige aktiivsemad sel ajal,nagu sa ütlesid,keskööst kella kolmeni,nagu ma kuulnud olen;)ma arvan küll et on siis hea vaim kuna vaevalt halb vaim nii rahulikult käituks ja poleks midagi teinud veel..

Isiklikult ei ole ühtegi märkimisvaarset kogemust. Võib-olla peate mind veits imelikuks, aga olen öösel üksinda oma kodukoha nn. kummitavates kohtades käinud, pikki tunde üksinduses ja pimedas veetnud , kuid ei ole kunagi midagi paranormaalset märganud. Halb õnn? Ei, arvan et pigem väljamõeldud tondijutud... Isiklikult arvan ka seda et vähemalt 80-90% (kui mitte rohkem) tondijuttudest on väljamõeldud.

[Muudetud: 8-14-2009 Oeselian]

jah olen küll ma elan saadjärvel ja siin juhtuvad ikka suhteliselt õudsad asjad tihti . ma olen näinud tundnud ja kuulnud vaime .meie külas on kukulinna mõis mis ka kummitab seal olen oma kogemused saanud ja paljude legendide põhjal on siin ka muid asju . nt tüdruk kes vägistati ja uputati kummitab sealt mõisast natukene edasi . õudne tunne on kui sealt mööda lähed pimedast ja ma olen näinud seal nutvat tüdrukut ja siis ma ei saanud ennast liigutada :S on ka hästi palju muid juhtumeid ...

aa ma tean veel rääkida et kui mu sõbranna veel omas kodus elas (mis asus suhteliselt metsa sees.) siis käisid tal õuepeal ka mingisugused seletamatud inimese tüüpi olendid kes ei räägi ja nad on hästi kiired .. :S suht jube ma olen seal isegi olnud ja näinud et keegi lihtsalt kõnnib akna taha ja vahib sisse . :S kui nad sinna kolisid siis hakkas kohe esimesel päeval kõik see juhtuma . nad on ühekorra sõbranna isegi kinni võtnud ja korraks otsa vahtind ja siis lahti lasknud . sõbranna tuttavad tegid kamba ja läksid sinna majja ise uurima et noh neid nagu kinni püüda vms .aga kui nad selle olendi poole jooksid siis see lidus ülikiiresti eest ära :s ma ei tea tal kõik vanemad ja vanavanemad magasid seal nii et noad ja kireved olid padja alla . ma ise mõtlesin ka sinna kambaga minna ja asja uurida . (seal majas ei ela enam mitte kedagi ja see täiesti tühi ,mull pakkus see koheselt huvi ja mina kavatsen sinna veel minna )

No väga ei usu sellistesse asjadesse, aga laagris sai pimedas välguga pilti tehtud (mitte peegeldavate pindade läheduses) ja pildile jäi nagu naise nägu ja keha, mustade aukus silmade ja suuga. Ja keegi meist see ka olla ei saanid, sest meie olime kõik taustal, kaugemal. Ja just sellel hetkel läks elekter ka ära... Suht kreepsu saime ikkagi, ja vana maja ka, who knows mis see oli... :S

Aga ühe sõbrannal on natuke usutavam lugu juhtunud. Ta istus arvutis (tal on nii, et arvuti on akna vastas, st. ta näeb aknast välja samal ajal), pime oli juba ka, ja siis ta nägi mingit musta kapuutsiga kogu liikumas. Hästi sujuvalt. Alguses mõtles, et isa tuli, aga kuna autot polnud siis arvas et ehk oli tema koer. Aga koer ei liigu nii sujuvalt, ja pealegi see kogu seisis püsti. Ta hakkas kartma suht. Neil on ka mingi 80+ aastane maja, niiet täitsa võimalik ju:o

[Muudetud: 8-16-2009 Incendia]

Tsitaat:Algselt postitas Zephyr
Ka minu majas toimuvad väga kummalised asjad. Tegevus on aktiivsem kuskil kesköö ja kella kolme vahel. Kaks ööd tagasi ma hakkasin magama minema ja läksin siis vetsu. Kell oli kuskil 3:09 ja kõik magasid. Mina aga kuulsin, kuidas keegi köögis noa lauale pani. Kui läksin oma tuppa, nägin köögi ukse juures valget varju. Ka pööningul on vahel samme kuulda, kuid need vaimud pole kedagi hirmutama tulnud. Kas tegu võib olla mõne hea vaimuga?

Hea soovitus. Mine normaalsel ajal magama! Arvutimängude asemel võiksid parem lugeda Samuti tuleb õigeaegse unele kasuks aktiivne liikumine(sportimine). Peale seda ära joo neid energiajooke ja garanteeritud on, et kell 10-11 tuleb hea ja magus uni.

Kolisime vanasse maamajja,kus olid end 2 vanakest üles poonud,abielupaar.Inimesed rääkisid,et kuidas te julgete elada selles majas,kus kummitab.Kuid meie ei kartnud,alul oli hirmus küll.Eriti öösiti,kui nad liikusid ja tekke pealt kiskusid,seisid voodi ääres ja lihtsalt vaatasid meid,kuni nende pilgu peale ärkad.Kuid nüüd on nad rahunenud ja saame üsna hästi hakkama.Laseme neil elada ja nemad meil.

Olen kogenud kuid ma ei sa kunagi 100% õelda et just kummitus või vaim vb lihtsalt ett kujutus.
Kord koju tulles tulin trepist ülesse oli juba suht hämar,toa võtmeid otsides tundus et keegi tuleks vastu tõmbasin ennast koomale et ilusti vastutulija kh mõõda mahuks,kuna tean oma kõiki naabreid ütlesin veel tere ja kui hakasin otsa vaatama siis polnud ühtegi hingelist tegi väga kõhedaks sees.

Omasilmaga olen näind paar korda. Paar aastat tagasi ma vaatasin kodus mingit räiget õudukat, tavaliselt ei vaata neid,aga miskipärast tõmbas nagu selle poole. Kellaaega ei mäleta, küll aga reklaamipausi ajal möödus minust hele kogu... silmanurgast,kahjuks :S Küll aga tardusin otsekohe ja olin sedasi umbes 15 minutit, võtsin diivani otsas oleva harja ja lülitasin nuppu. Valgustasin pmst kõik toad ära. Isegi ema ja venna äratasin üles... Uursime kõik toad läbi. Aknad olid kõik ruloode ja kardinatega kaetud, seega autovalgus see olla ei saa (muidu tavaliselt pimedas ruumis need levivad üle toa.) Samas elan ka korteris kuhu kolisin pärast lahutust. Seega väga võimalik et ka siin kummitab, nagu vanas kodus. Ema rääkis et teda olevat nähtamatu käsi voodi seest õhku tõstnud ja teda põrandale visanud, mudugi arvas ema algul et mu isa tegi pulli ja sõimas korralikult läbi. Ärkasin sõimu peale ja vaatasin isa ehmunud nägu
Kolmas on olnud siis kui lugesin üht seiklusraamatut, kui selle kõrval kaugemal oli valge/hall õhus liuglemas läbi õhu. Algul ei saanudki aru et mis see oli, alles 5 minutiga tabas mind kabuhirm, pistsin raamatu ära ja kibe lamp kinni.
Ülejäänud on ainult kõhedate tunnetega seotud (kodus korteris), üsna tavaliseks saanud,seega eriti ei häiri.
Porkunis sai nähtud ka vaimu. Küll aga olin liiga väike et mäletada ja eriti keegi pole enam rääkinud.

Olen näinud korduvalt , aga olen eelkõige tundja ja nii utoopiline, kui see ka pole, tunnen seda praegusel ajal, kus Tartus elan, keskmiselt igal nädalal paar korda ( nö vaimolendeid liigub palju). Kui aga vanemate kodus veel elasin, tundsin igapäevaselt (seal olid ka füüsilised asjade liikumised jms) - see oli kohaga seotud. Ei viitsi hakata praegu jutustama, hoiul on aga palju. Eks aja jooksul võibolla jutustan, kui mahti on.

Kummitust otseselt näinud ise ei ole aga olen näinud kuidas uksed lahti/kinni prõmmivad, samas majas on kuuldud ka samme ja plaksutamist.

Andke mulle palun andeks, aga nii pole naerda saanud jupike aega,
isegi pisarad jooksid silmist.. parim pirn asub kohe selle lehekülje alguses.

Varem olin üsna skeptiline kõiksuguse paranormaalsuse suhtes. Uskusin vaid seda, mida oma silmaga näinud olin, ning kuna ma miskit näinud polnud, siis ei uskunud ka. Uskuma hakkasin sellistesse tontlikkesse asjadesse umbes aastakene tagasi.
Kuna minu kaminataguse toa ja elutoa vahel seina ega ust pole, siis magades on jalad pööratud elutoa suunas, ning silmi avades näen vaid elutoa diivanit, mis asetseb otse akna all. Suure voodi olemasolu tõttu, magasime tol ööl voodis kolmekesi(mina,minu kunagine poissõber ja 9-aastane perekonnatuttav) - mina magasin keskel. Mäletan, et ärkasin öösel, kui kõik magasid, üles. Tõusin istuli, näoga elutoa diivani suunas ja märkasin, et miski valge kogu on diivani peal. Momendiks arvasin, et ehk unustas keegi diivanile mõne teki või padja, kuid siis meenus, et vahetult enne magama minemist korjasin diivanilt kõik asjad ära. Siis panin veel tähele, et aknalaual oleva lillepoti kõrvale on tekkinud mingi kühm, mis meenutas kangesti kellegi väikest pead(mis asus otse valge kogu peal). Jättis sellise mulje, nagu keegi pisike oleks aknast välja vaadanud. Olen alati arvanud, et isegi kui peaksin sellise asjaga kokku puutuma, muutun hüsteeriliseks ja satun paanikasse, kuid tol momendil tundsin ennast üllatavalt rahulikuna ja ei tulnud isegi peale tungi, et võiks kedagi äratada. Panin pea oma poisssõbra selja peale ja muudkui vahtisin selle "kogu" suunas....

---

...Kui nüüd järele mõelda, siis täitsa võimalik, et vaatasin sinna päris kaua aega. Mingil hetkel otsustasin magama jääda(kuigi kogu oli ikka veel liikumatult diivanil). Jäin magama ja ärkasin mingi aja pärast uuesti üles(ei usu, et kaua aja pärast, sest väljas oli ikka veel sama pime ja kõik kõrval magajatest olid samas asendis). Miski lausa käskis mul diivani poole piiluda ja nii ma tegingi. See "miski" oli oma valge "kehaga" liikunud diivani käetoe poole ja "kühm"(pea) oli aknalaua poole vaadates kadunud. Vaatasin seegi kord üsna kaua sinnapoole ja jäin taas magama. Hommikul ärkasin selle peale, et poisssõber küsis mu käest, et kus on see väike tüdruk, kes samuti meiega koos magas. Vaatasin põrandale ja seal ta oligi. Naljakas oli asja juures see, et see kogu ei saanud olla see tüdruk, sest ma mõlemad korrad, kui öösel ärkasin vaatasin kas ta on voodis. Veel üks märkimisväärne asi oli see, et ta oli "kukkunud"(ebareaalne), "roomanud"(tõenäoline), "pandud sinna"(usun kõige rohkem), sest ta oli laua ja samas ka tooli all(ilma ratasteta), et ta poleks mitte kuidagi suutnud sinna "kukkuda" ja asjad mis olid voodi kõrval öökapi peal, olid maha lükatud(naljakas oli see, et väikse tüdruku käed poleks sinna ulatunud). Peale seda hakkasid imelikud asjad juhtuma, kuid enamjaolt ainult siis, kui olin kellegagi koos. Üksi olles pole midagi kogenud. Nüüd mõeldes ja lugedes olen mõelnud "kaitseingli" peale, keda diivanil nägin. Sest tundsin ennast ülimalt rahuliku ja lõõgastatuna. Samas - kuidas "kaitseinglid" inimestele tekivad? Kes nad on? Keegi surnud perekonnast? Ainuke, kes on meie peres surnud on vanaema ja seda ka umbes 12 aastat tagasi ja siiamaani pole siin samas majas midagi toimunud. Muidugi tunnen, kuidas peale juhtunut olen alati väga ettevaatlik ja magades ei julge enam diivani poole vaadata. Sai veidike pikk jutt ja kui jõuan, kirjutan hiljem ka teistest juhtumitest peale selle.

Ka mina olin skeptik, pealegi olen ma hariduselt meedik. Kuid vaimud on reaalsus nagu meie teiega, kunagi aastat 10 tagasi, kui olin alles alustanud Pärnu haiglas töötamist kogesin midagi, mis muutis minu arusaamist maailmast täielikult. Meil oli patsient, kes paranes opist - selline 60-70 aastane vene papi, hästi muhe kuju. Mul oli olnud just 2 vaba päeva, kui läksin ööseks tööle: kell 11 umbes tegin õhtust ringkäiku, kui näen, et tuleb wc uksest välja see sama papi - küsin kas kõik on korras ja ta naeratab mulle ning ütleb: nüüd küll lähen lihtsalt heidan pikali. Kuna ta oli kõbus, siis ma teda rohkem tülitama ei läinud. Hommikul valvet üle andes teatasin muidugi tähtsalt, et 8 palati vana jalutas juba ringi ja ei kurtnud millegi üle, siis vaatas enamus mu kalleid kolleege mind kui juhmakat, selgus, et papi oli juba 2 päeva tagasi parematele jahimaadele kolinud. Sama päeva õhtul kui mina eelnises vahetuses lõpetasin, kuid ometi ajasime me sel ööl haiglakoridoris juttu teadmata, et üks meist ei kuulu siia maailma enam.

Muutus: suur algustäht ja kirjavahemärgid.

Jah, täitsa jube juhus!

Ma ei tea kas see oli vaim või mis asi!? Nimelt läksin siis eelmisel kuul päevasel ajal läbi Raadi surnuaia sõbra juurde appi maja ehitama ja siis ma märkasin, et maeti parasjagu kedagi, õhtul läksin bussiga koju. Ülejärgmisel päeval tegin sama ringi, kuid siis läksid tööpäevad pikale ja tulema sain sealt umbes kella 01.00 paiku ja hakkasin jala tagasi koju minema - märkasin, et midagi nagu on seal kuhu inimene maeti paar päeva tagasi. Algul mõtlesin, et tegu on küünlaga, mis valgustab puud. Jõudes lähemale ega see just puu moodi ei olnud, meenutas mulle nagu fosforist inimese kuju seismas haual ja pea norgus ja helendas kergelt. Tõmbas seest ikka õõnsaks küll ja tõstsin tempot ja kadusin sealt. Pärast seda kuni koduni tundsin, et keegi nagu jälitab.

Muutus: Teksti parandus
Muudatus: kirjavead

Isiklikult pole mul olnud kokkupuuteid vaimudega, aga mu vanaemal küll.
Nimelt, mu vanaema ööbis mu tädi suvilas. Ta magas ja oli tahtnud endale tekki peale tõmmata, aga ei saanud, sest keegi istus teki peal. Ta rääkis mulle, et nägi lohku teki peal nagu keegi istuks seal. See ei kestnud kaua, umbes 15-20 sekundit, siis ta oli saanud jälle tekki liigutada.
Mu tädi majas elavad majavaimud, aga õnneks nad pole pahatahtlikud. Ise olen ka seal ööbinud ja sest ajast saadik kardan seal olla öösel, kui mu vanaema rääkis mulle, et tal vaim istus tekipeal.
Ükskord pidin sinna ööseks jääma. Üritasin magama jääda, aga ei suutnud. Mul oli pea veel ukse poole ka ja kuigi uks kinni oli mõtlesin terve öö, et keegi tuleb sealt uksest sisse ning tõmbab mind varbast või istub mulle teki peale.
Arvatavasti on vaimud seal sellepärast, et mu tädi suvila on ehitatud vana matmispaiga peale. Teistes majades, mis minu tädi maja ümber asuvad on ka inimesed tundnud vaimude kohalolekut

Mul on maa-aluses koopas olles, kaks korda
hall kogu tulnud kõrvale seisma.

Minul on ka juhtunud selline asi, et ma jalutasin täiskuul mingi öösel kell 2 või midagi metsas. Mul on nimelt autotee metsas...tee laius on mingi 2,5 meetrit...ma kõndisin ja nägin ees minu poole jooksmas kollaste silmadega küürus inimest...ma ei saand mõhkugi aru ja jäin lihtsalt seisma...ta keeras metsa ja ma jäin sinna veel 10 minutiks...kas keegi seletaks mis see oli?

selgitus miks ma olin öösel kell 2 kõndimas: Oli laupäev ja mulle lihtsalt meeldib ilusa ilmaga öösel jalutada

Mu tädipoeg väidab et on näinud hundi viirastust.Kas see vaim olla mingi sümboolse tähendusega?

Mina olen lapsena näinud keravälku 1 meetri kauguselt: äikese ajal toas olles oli äkki suure köögiakna lähedal toas ca 5 cm läbimõõduga sinakas-valgelt helendav kera, mis liikus aeglaselt paar cm sekundis üles alla, edasi tagasi ja kadus ca 10 sekundi jooksul ise ära - vanemad ei lubanud mul keravälku puutuda, ega harjavarrega sorkima hakata.

Igatahes on neis keravälkudes midagi "valesti": keravälgu reaalne valguse eraldus on võrdne 1- 12 W auto hõõglambi pini omale - kuid nähetava 5 cm läbimõõdu ja mitmetuhande kelvinilise sinakas-valge valgustemperatuuri põhjal peaks keravälgust eralduv valgusenergia olema kilovattides, ehk toas peaks paistma "ere päike" keravälgu tõttu, mida aga pole.

Kui praegu korduks sarane olukord, siis viskaks ma keravälgule peale käteräti: kui käterätt saaks põletada, oleks tegu reaalset energiat kandva nähtusega.

Huvitav mida ma öösel nägin.

Kassid kui ka koerad vahivad pidevalt justkui tühja kohta, see ei ole aga alati seotud vaimudega, seda võib seletada kui ka teise dimensiooni või sageduse nägemisena. Meie lihtprimitiivse inimese silm ja mõistus paraku enda 3% aju kasutuse juures tajuda ei suuda. Loomad näevad tõesti vaime, hingi ja sellist teist eluvormitasandit.

Olen kogenud ja väga palju, võid lugeda nende kogemuste kohta mul.