Müstiline paik keset metsa

See on mu ema jutustatud lugu.Noorena käis ta tihti tädi juures maal.Sea lmaal metsas oli paik,millele keegi seletust ei osanud anda.Nimelt oli ühes kohas alati maas liiva sisse nagu kahe näpuga tõmmatud rist.Kui see rist maast kustutati või okstega kaeti,oli tagasi tulles alati kõik vanaviisi.Keegi külast ei osanud seda seletada.Äkki oskaks keegi siit sellele mõistliku seletuse anda,mis see oli?Kahjuks on see tädi surnud,muidu oleksin isegi läinud seda kohta uurima om silmaga.

voitkad

Tsitaat:Algselt postitas: Nazz
voitkad

See, arvata, Nazz, on mälestus varasematest aegadest.

"Mets on kõrge, mets on kuri,
metsas palju mehi suri
sõja ajal, pärast sõda,
mõni mäletab veel seda.

Palju mehi metsas nälgis,
palju verekoeri jälgis
metsarüppe tallat' teesid,
leidmata jäänud keegi.

Palju mehi punkreist püüti,
alistati, aeti küüti.
Palju mehi vastu hakkas,
palju suid jäi surmavakka.
Palju hunte haual ulus,
palju kurbi päevi kulus,

kuni laste meelest suri,
mälestus, et mets on kuri."