[Hallucigenia]

Tartus hetkel senistest selle aasta äikestest kõige tugevam käimas ... ja alles ju maikuu.

[elis]

Praegu on Tartus tõesti nii mõnus...kahju ainult et ma tahtsin just töölt koju hakata minema, kui see pilv kohale jõudis, siukse ilmaga rattaga naljalt ei sõida, kui just ei ole isu ligamärjaks saada. (minul vähemalt ei ole)

[DaamValges]

Lahe, Lõuna-Eesti on hetkel nii kirju-täpiline, loodan, et Tallinnasse ka üks mõnus äike jõuab

[zepac]

Algselt postitas: DaamValges
Lahe, Lõuna-Eesti on hetkel nii kirju-täpiline, loodan, et Tallinnasse ka üks mõnus äike jõuab

Siin juba ju päev otsa sadanud. Seega enam vist äikest pole loota. Õhk kah lämbe pole, nagu eile nt. Suurele vihmale üldiselt eelnebki äike, äikest aga oli eile hilisõhtul.

[Metafor]

See aasta jääb Tivoli vist tulemata, kuid äike jõudis lõpuks Tartusse, nalja ja lõbu laialt.

Mul juhtus selline kummaline asi, et vihmavari lasi vihma läbi...aga kas ikka lasi? Juuksed ja nägu jäid mul kuivaks, kuid särk ja püksid said läbimärjaks selle vihmaga. Kummaline on see, et juuksepats on kuiv, kuid särk selle tagant märg. Äsja ostetud magamiskotist sai ka nüüd mõne kilo jagu vett välja kallatud ja Filosoofi tänaval lõi äike suhteliselt nina ees mingisse hoonesse sisse.

Ega jah, huvitav ilm, ehk tuleb veel sellist.

[Müstik]

Ehk sobib siia ka mõni hoiatus äikese ajaks.
Kuidas kaitsta end välgu eest?
1)Kuna looduslikeks piksevarrasteks on sageli puud, eriti lehtpuud, tuleks neist äikese
liginedes eemale hoida.
2) samuti ei soovita sel ajal ahju kütta (suitsusammas!)
3) kõnelda telefoniga
4) vaadata telekat
5) ujuda!
6) paadiga sõita
7) tekitada tõmbetuult
8) arvutis istuda

Äikese ajal on ohutuimaks kohaks sõiduauto, kuna elektronid liiguvad mööda metalli välispinda (nn faraday puur)Vool autol maandatakse niiskete kummide kaudu.
Ja mõned andmed äikesest:
Eriti palju oli äikest 1963.a, suvel peaaegu iga päev.Kõige pikem äike Tallinnas ja tartus on väldanud kuus tundi.
Guinessi rekordite raamatusse on kantud juhtum, kui ühest välgulöögist sai surma 21inimest (23.dets.1975 Rodeesias).
Olge siis ettevaatlikud ka keravälguga, mis kaasneb äikesega, aga selle kohta on siin juba teised teemad!

[ketlin]

Meil lööb jälle välku ja müristab, öösel oli kõige hullem (Lääne-Virumaa), aga miks ei ole soovituslik rääkida telefoniga?

Muudetud: 30-5-07 kell 18:51:21 ketlin

[Tehnoloog]

Algselt postitas: ketlin
.... aga miks ei ole soovituslik rääkida telefoniga?

No mobiiltelefon äikese ajal kurjaks ei lähe, aga lauatelefon võib küll sobivatel oludel ohtlikuks osutuda. Mul on ka üks juhus olnud, et välgulöögi ajal kargas telefonitorust säde kõrva. Meeldiv ei olnud...

[ketlin]

Aih, see vist ei olnud parim hetk.
Ok, tänx, praegu ei ole meil välku ega midagi näha, aga 8 paiku umbes oli veidi müristamist jne.

[Pagan]

Selle tumeda juraka (millest ma ennist rääkisin) tagajärjeks oli see, et ühte kuusepuud läbib ladvast kuni maani silmnähtav pragu. Seega välk sutsatas minust max. 15m kaugusel olevasse puusse.

Vaadates esimeses postituses olevat välgukaarti, siis kõige karmimad äikesetormid on juba pikemat aega ainult Eesti kohal mässanud (mingil määral ka Põhja-Läti).

Selline tunne on, et venelased on äikese kaela saatnud, Täna just oli juttu sellisest imepärasest mehest nimega Tesla, kes siis väidedavalt jõudis nii kaugele, et suutis äikest kontrollida. Poleks üldse võimatu vandenõuteooria, juhul kui venelased on enda kätte saanud Tesla tehnoloogia...

Ok, loll jutt suhu tagasi... hakkab kuumus ka tasapisi minu ajudele käima.

[Tehnoloog]

Algselt postitas: GoreLord
Selline tunne on, et venelased on äikese kaela saatnud, ....

Paistab ikka et jätkub neilegi. Vahel on huvitav vaadata ka venekeelset
http://www.gismeteo.ru/ kus on animeeritud ilmaprognoosid
(pilvitus ja frondid, õhutemperatuur, sademete hulk ja tuule tugevus)
http://www.gismeteo.ru/animat.htm
Kaartidele klikkides hakkavad "elama" 6-tunniste "hüpetega"

[Hallucigenia]

Sellele annab vastuse NASA poolt 1995-2003 andmete põhjal kokku pandud värviline kaart. Enne kaardi avamist võite püüda arvata, et kus see piirkond siis on, kus kõige rohkem lööb.

[zepac]

Rääkides telefonist, äikesest ja sisselöömisest. Nimelt ligi 10 aastat tagasi lõi meile välk sisse läbi telefoni kaabli. Tol ajal ei tuntud veel mõistet ''interneti püsiühendus'' , selle asemel oli ''sissehelistamine''. Et siis nett käib otse läbi telefoni liini ning on eriliselt aeglane. Aga siiski toimiv. Nagu öeldud, lõi välk sisse kuhugi, nii et löök liikus mööda telefoni kaablit.
Olin parajasti arvutist eemaldunud, et vist süüa või midagi, ning äkitselt lõi arvuti kasti juurest hästi ere sähvatus. Käis ka korralik litakas(selline, nagu ülepinge trahvoga mängides, kuid kordades valjem. See ehmatas ikka korralikult ära. Esimene reaktsioon oli, et arvuti vooluvõrgust ja telefoniliinist vabastada. Mäletan, et kerge kärsahais oli kah. kuid põlemist ei toimunud. Järgmisel päeval julgesin masina uuesti käivitada ja ka üritasin netti ühendada. Kõik toimis ideaalselt. Sama masin pidas vastu 9aastat, kuni üleeelmine suvi tal kõvaketas andis otsad. Kuid see oli rohkem loomulik surm.
Aga kõige meeldejäävam oli see üliere välgatus, mis arvutikastist välja lõi. Justnagu 2500w strobo, ainult et üks sähvatus. Mind siiani paneb imestama, miks midagi rikki ei läinud...

[DragonBoy]

eelpoolt lugesin, ei äikese ajal ei tohi ujuda. Ise ma muidu eile Tartus käisin äikese ajal kanalis ujumas. Vot kui loll võin ma olla

[Tehnoloog]

Algselt postitas: DragonBoy
eelpoolt lugesin, ei äikese ajal ei tohi ujuda. ....

Nii ongi. Kui välk lööb samasse veekogusse, nagu ikka vahel juhtub,
võib tappa ka sammupinge (see on tuntud termin kui kõrgepingeliini
juhe on maha kukkunud ja pingelang maapinnal ühe sammupikkuse
peal võib olla sadu volte - vees tekib samuti, inimese pikkusel).
Mõned aastad tagasi oli Võrtsjärves surmajuhtum kui välk ujuja
lähedal vette lajatas.

[ketlin]

Kas see on peaaegu sama, et oled vannis ja paned sinna sisse töötava fööni? või ei?

[Tehnoloog]

Algselt postitas: ketlin
Kas see on peaaegu sama, et oled vannis ja paned sinna sisse töötava fööni? või ei?

Tore asi on http://www.google.ee
Juba mõned esimesed viited otsisõnaga "sammupinge"
seletavad ka selle asja lahti. Kasulikku lugemist!

[Alfar]

Nojaa aga miks ei keera siis Võrtsjärve elanikkond kõhtusid üles, kui välk sisse lajatab?

[Tehnoloog]

Algselt postitas: Alfar
Nojaa aga miks ei keera siis Võrtsjärve elanikkond kõhtusid üles, kui välk sisse lajatab?

Mõtleme jällegi "sammupingele". Maapinnale kukkunud kõrgepingejuhtme
läheduses on see pingelang sammu pikkusele, välgulöögi ajal vette aga
kehapikkusele. Maksimaalse pingelangu saame selle vähenemise või
kasvamise suunal - kehapikkus "läheb täie ette" siis kui keha on pea
või jalgadega just tabamuskoha suunas.
Mitu korda on mõne vee-elaniku kehapikkus inimese kehapikkusest
väiksem, siis umbes samapalju kordi väiksema pingelangu ta (teiste
sarnaste tingimuste korral) ka välgulöögi ajal saab...
Lisaks võib oletada, et omas "elemendis" (vees) tunnetab vee-elanik
ka ohtu paremini kui inimene ja oskab varjuda (kasvõi sügavamale).

[vennike]

maakohas lõuna-eestis on välk mitu korda maja lähedale löönud. algul paugutas maja lähedal olevatesse puudesse (ntx algul võttis ühel kasel koore lahti ja peenemad oksad maha ja mõned aastad hiljem võttis ülejäänud tüve maha) ning paar korda teleka antenni. selle tagajärjel lõpetasid töötamise 2 telekat, arvuti, telefonid, külmkapp ja mõned asjad veel. huvitav on see et majast 20m eemal kasvab kõrge kuusk... nagu piksevarras... aga sinna pole kordagi sisse löönud.
mõned aastad tagasi kõndisin õuepeal ringi ja millegi pärast keerasin ennast ümber ja samal hetkel lõi välk vana lauda taha ühte kaske. kärgatus oli ikka tõsiselt tugev/vali... hetkeks lõi kõrvad lukku. müstika oli selle juures see et vanamees oli koos naabriga selle sama vana lauda taga heinamaal aga nemad ei kuulnud ega näinud mingit välku/pauku selle kase juures kuigi olid max. 40m kasest eemal.
nüüd viimane äike võttis poole tüve pealt maha 2 mändi ja ühe suure kase majast natuke eemal. samuti sai välku tunda üks vana paju. räägitakse et juba vanavanaisa oli tahtnud sellest pajust lahti saada ja seetõttu on teda mitu korda lõigutud ja põletatud aga ei miskit... ikka kasvab edasi. kujult on/oli selline, et maapinnast ca 2-3m kõrguseni kasvas jäme tüvi umbes 45kraadise nurga all ja siis keeras 3-4m jupp enamvähem paralleelseks maapinnaga. selle paralleelse osa pealt kasvasid eraldi pikad "rootsud" üles poole ja iga selle "rootsu" otsas moodustusid puhmad. viimane äike lõi selle jämeda tüve (ca. 50cm läbimõõduga) keskelt pooleks nii et puu/põõsa keskele oleks nagu suur vagu tõmmatud... mõlemad pooled on kahele poole laiali vajunud.

kalade jutu peale küsiks et kui nad saavad väiksemat pinget aga siiski ära ei sure siis miks viskavad nad kõhu taeva poole kui auto akult + ja - vette lasta? kõigest 12V ju võrreldes pikse laenguga?

Muudetud: 14-6-07 kell 02:59:57 vennike

[Flash]

üks asi on voolutugevus, teine on pinge.

[Tehnoloog]

Algselt postitas: vennike
.... huvitav on see et majast 20m eemal kasvab kõrge kuusk... nagu piksevarras... aga sinna pole kordagi sisse löönud.
.... kujult on/oli selline, et maapinnast ca 2-3m kõrguseni kasvas jäme tüvi umbes 45kraadise nurga all ja siis keeras ....

kalade jutu peale küsiks et kui nad saavad väiksemat pinget aga siiski ära ei sure siis miks viskavad nad kõhu taeva poole kui auto akult + ja - vette lasta? kõigest 12V ju võrreldes pikse laenguga?

Et miks äike kindlaid puid või kohti "eelistab" ja miks puud imelikult kõveraks kasvavad...
Paistab et selles mängivad üksjagu otsustavat rolli muuhulgas ka "veesooned" maa sees.
Neid "veesooni" (kasutan sellist rahvalikku üldnimetust) liigitavad selle ala spetsialistid
veel mitmete tunnuste järgi ja kutsuvad neid siis erinevate nimetustega
( http://www.google.ee otsingusse kasvõi "Hartmanni võrk").
Vanakooli aednikud teadsid täpselt, milliseid puid kuhu võib istutada. Näiteks õunapuule
pole soone peal kasvada hea, ta püüab sellest eemalduda ja kasvabki kõveraks. Tamm
aga istutatakse lausa veesoonte ristile. Vanad mõisahooned ja pargid on tavaliselt heaks
näiteks, kui asjasse süveneda.
Sama kehtib tolleaegsete arhitektide kohta. Õigesti ehitatud mõisamajas ei läbi ükski
soon ühtki magamistuba (voodit ei saagi väga valesti paigutada), küll aga näiteks võib
lai soon läbida suurt peosaali.
Üht juhtumit uurides (vt. Igor Volke "Ufopäevikud", lk. 254...258) ja biolokatsiooni tehes
avastasin et puiestee ühel poolel olid peaaegu kõik puud välgukahjustusega ja teisel
poolel välgust puutumata. Selgus, et välgutabamustega puud kasvasid soontel (sooned
kulgesid läbi puiestee ühe poole puudest ja teise poole puude vahedest). Lisaks võib
erinevatel puuliikidel erinev elektrijuhtivus olla, et välk teatud puid eelistab...
Ei taha uskuda et kaladele 12V pinget anti. Olen neid vahendeid ja nende skeeme näinud.
Seadmele anti küll 12V autoakult, aga vette läks sellest aparaadist pinget üle 300V.

Muudetud: 14-6-07 kell 16:43:23 Tehnoloog

[vennike]

lasti 12V
seal samas maal läheb jõgi suhteliselt lähedalt läbi ja kohalikud kalamehed olid väikse kummipaadiga keset jõge... kaasas oli 1 autoaku, 2 juhet, 2 aeru, 1 kahv, ja 2 õnge. ma muidugi ei eelda et kogu jõgi voolu all oli aga mingi väike osa paadi ümber kindlasti kuna kalu nad sealt kahvaga välja tõmbasid.

to flash: jah ma tean et tapab amper mitte volt.

Muudetud: 14-6-07 kell 18:14:41 vennike

[Tehnoloog]

Algselt postitas: vennike
lasti 12V ..... kaasas oli 1 autoaku, 2 juhet, 2 aeru, 1 kahv, ja 2 õnge.

Pole juhust olnud elektripüüki pealt näha ja pole tahtnud ka...
Tunnen üht elektripüügiseadmete ehitajat ja mõningaid nende pingemuundite
skeeme olen näinud. Tegu oli mitmesajavoldise impulsspinge generaatoritega.
Saaks ka uurida selle mulle seni teadmata 12V variandi kohta täiendavalt,
(röövpüüdjad on leidlikud) aga see poleks vist enam siinse foorumi teema...

[johny166]

Täna öö sai põuavälku nautida.