Jupiteri kuu - Europa

Tsitaat:Algselt postitas: tymuxas
Aga kui leitaksegi selle jääkilbi alt elukeskond, mis arvate millal meid sellest teavitatakse ?

Elukeskkond selles mõttes, et mingid eluvormid? Suht kohe, arvaks. USA maksumaksja on nõudlik tegelane ja tahab oma raha eest maksimumi saada. Teadlaste edevus ja kuulsusejanu lisaks. Pigem võib prognoosida vastupidist - kindlasti ilmub materjale, kus elu olemasolu väidetakse suht ähmase tõendusmaterjali taustal.

Aga peale selle on huvitav teada, et Europa on tõenäoliselt kõige veerikkam koht meie Päikesesüsteemis. Kui kogu maise ookeani vesi laotada Europa (tahkele) pinnale, kataks ta seda 45 km paksuse kihina, Europa enese ookeani sügavuseks hinnatakse aga 50 ... 100 km. Ookeani katva jääkihi paksuse hinnangud kõiguvad mõnestsajast meetrist kuni mõnekümne kilomeetrini (viimase paksuse korral on jääst läbipuurimine vist küll suht lootusetu üritus ).

Aga võibolla arvatakse, et Me pole valmis selliseid avastusi omaks võtma. Kui palju oleks segadust jms. kui saadakse teada, et kuskil meie Päikesesüsteemis on eluvormid. Sellega kaasneks palju küsimusi. Kuid ma ei saa aru miks otsida hetkel kosmosest "tõde" vms. Kui meie enda Planeet sisaldab veel nii palju vastamata küsimusi ning tekke lugusid ?

Tsitaat:Algselt postitas: tymuxas
Aga võibolla arvatakse, et Me pole valmis selliseid avastusi omaks võtma.

Aga sellisel juhul - milleks üldse sellele raha kulutada ja sinna (Europale siis antud kontekstis) mingeid aparaate saata? Ja kas see, kui Europal (või kus iganes väljaspool Maakera) avastataks mingid algelised eluvormid, paiskaks nii lootusetult segi suu maailmapildi ja käitumismallid, et sellest ühiskonnale mingit ohtu tõuseks? Ma ei räägi siinkohal kõrgintelligentsetest eluvormidest. Üldiselt arvaks aga, et "europlastel" sellisest uurimisest rohkem karta on kui meil.

Tsitaat:Algselt postitas: tymuxas
Kuid ma ei saa aru miks otsida hetkel kosmosest "tõde" vms. Kui meie enda Planeet sisaldab veel nii palju vastamata küsimusi ning tekke lugusid ?

Küsimusi küll, aga just neile me vastuseid kosmosest otsimegi! Mida me siin Maa peal näeme, on asjade hetkeseis - ja seegi antud vaid ühe näite kaudu. Puudub statistika, nagu öeldakse. Võiks tuua sellise võrdluse: vaevalt me oma Päikesest, tema minevikust ja tulevikust nii palju teaksime, kui poleks võrdluseks kõrval miljoneid ja miljardeid teisi (erinev suuruse, vanuse ja ajalooga) tähti. Kuniks elu jääb ainukordseks "imeks", tema tekkelugu aga on kadunud aegade hämarusse, pole teadusel siin just paljut öelda - vaid usk ja spekulatsioonid.

Kunagi kooli ejal sattus mu kätte koopia vanast ürikust,kus oli juttu eelnevast Samuti kirjeldati seal seda,"ET SELLEST SAAB TULEVIKUS UUS PÄIKESE SÜSTEEM" koos selle ümber tiirlevate planeetidega.See juhtub siis, kui meie päike kustub.

(31-12-2003 16:28 )Tutanhamon Kirjutas:  Üks Jupiteri kuudest kannab nimetust Europa. Europa eristub kõigist omasugustest taevakehadest selle poolest, et tema pinda ehib mitme kilomeetri paksune jääkiht. Ootaks arvamus mõningatele aspektidele, küsimustele:
- Kui on, siis kas Europal on praegu elu?

Tore, et selle teema kunagi tegid.
Novaator kirjutab:
Ajakirjas Nature Geoscience ilmunud uurimuses jäljendasid USA Austini Texase ülikooli geofüüsikud Europa ookeanis toimuvat maise maailmamere veeringe mudeli abil, kuid lisasid sinna Europa pöörlemise ja soojusringe kohta teada olevad andmed. Täiustatud mudeli kohaselt peaks taevakeha merepind ekvaatoril ülespoole mulksuma ligikaudu meeter sekundi kohta.

Uurimuse autori Krista Soderlundi sõnul kinnitas simulatsioon, et Jupiteri jäisel kaaslasel on ookean ja see mõjutab taevakeha katvat jääkihti. Mudel annab lootust, et Europa võiks sobida elusolenditele.

Jupiteril on Päikesesüsteemi suurim kuude kollektsioon, praeguseks on avastatud koguni 63 looduslikku satelliiti. Jupiteri satelliidisüsteemis on neli suurt kuud (Galileo kuud) ja hulk väiksemaid taevakehi, mis on planeedist eri kaugusel. Esimesed neli kuud avastas Galileo Galilei 1610. aastal, kasutades oma uut teleskoopi, mis oli üks esimesi, ja leidis ümber planeedi neli väikest valguspunkti.

Avastamisele järgnenud ajal kutsuti kuusid lihtsalt nimedega Jupiter I, II, III ja IV. Alates 19. sajandi keskpaigast kannavad kuud praegusi nimesid, mille pakkus välja Galileo kaasaegne Simon Marius, kes kinnitas, et tegelikult avastas need esimesena just tema. Galileo kuud said nimeks Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto.

http://www.novaator.ee/ET/kosmos/europa_...al_on_elu/

NASA hakkab uurima, kas Europal on märke elutegevusest.

2015. aastaks küsis NASA aga valitsuselt 15 miljonit dollarit, et planeerida Europa missiooni: see on esimene riikliku eelarvega missioon, mille eesmärk on otsida Europalt elu. NASA finantsnõuniku Elizabeth Robinsoni sõnul vajab see ettevõtmine põhjalikku planeerimist, kuna tegu on äärmiselt keerulise missiooniga väga radioaktiivses keskkonnas ning tema hinnangul võib see teoks saada 2020. aastate keskel.

http://www.telegram.ee/maavaline/nasa-ha...tegevusest

Eilne uudis.
Jupiter on meie päikesesüsteemi kõige suurem planeet ja sel on ka siinsetest planeetidest kõige rohkem kuusid ehk selle ümber tiirlevaid looduslikke kaaslasi.

Siiani tundus vaatluste põhjal, et Jupiteril on kuusid 67, aga eile avalikkuse ette jõudnud andmed kergitavad seda numbrit veel 12 võrra ehk 79-le. Üks Kuu on eriti ebatavaline, sest ta on kõigest kilomeetri laiune (Jupiteri kuudest kõige tillem) ja kulutab planeedi ümber tiiru tegemiseks poolteist aastat. Selle orbiit ristub ülalmainitud üheksa kuu omadega, nii et võimalikud on suurel kiirusel kokkupõrked, mis jätaks väiksemast järele ainult tolmu.

Vaatlustulemuste õigsuses veendumine võtab kosmilisi mõõtkavasid arvesse võttes isegi tänapäevaste vahenditega päris kaua aega, nii et aasta eest tehtud avastus muutus avaldamiskõlbulikuks alles nüüd.

http://forte.delfi.ee/news/kosmos/jupite...d=83082353