[Hallucigenia]

Algselt postitas: Hallucigenia
... Mis te arvate - kui varsti leitakse, et primitiivne bioloogiline elu ... Universumis suht tavaline on - kas peaks see teadmine meid rõõmustama või kurvastama? Ise esialgu oma küsimusele ei vasta.

Vastaks siis nüüd - see oleks üks kurvastavamaid teadasaamisi. Miks? Sest kui ühitada see teadmine asjaoluga, et selle primitiivse elu kõrval selliseid meietaolisi või arenenumaid (kosmiliseks sideks ja kosmoselendudeks võimelisi) just eriti märgata pole, siis muudab see suht tõenäoliseks (vähemasti tõenäolisemaks) võimaluse, et meil (ja meietaolistel) mingitel põhjustel siin pikka pidu ei ole. Kusagil teemas sai seda vist juba nimetatud ka. Muidugi - on veel muidki võimlusi nagu huvi kadumine kosmose vastu ja selle asendumine nabavaatlusega, füüsilise eksitentsi kardinaalne muutus jvm. Aga mingis mõttes võib neidki inimkonna lõpuks pidada - või vähemasti tema viimase pooletuhande aasta püüdluste lõpuks.

[paat]

Algselt postitas: Hallucigenia
selliseid meietaolisi või arenenumaid (kosmiliseks sideks ja kosmoselendudeks võimelisi) just eriti märgata pole

Ma kujutan ette, et kindlasti pakub see kellegile meelelahutust, nagu väikesele lapsele, kes sipelgapesa vaatab , sipelgatel on raske ennast sellise pilguga vaadata. Ma ei saa aru, miks me peaksime kurvastama? Vaatame kuidas sipelgad sagivad ja ainuraksed tõmblevad, kõik teed viivad Rooma

[Delicia]

Enda arvamus on see, et Mars on sama mis Maa, ainult väga vana. See nõndanimetatud Super-Maa on siis Marsist noorem. Teisisõnu see Maa kus me praegu elame, saab kõigepealt Super-Maa sarnaseks, ja siis selliseks nagu tänapäeva Mars.
Või siis vastupidi, et nendest hakkavad alles uued Maad tekkima.

[Metafor]

Algselt postitas: Delicia
Enda arvamus on see, et Mars on sama mis Maa, ainult väga vana. See nõndanimetatud Super-Maa on siis Marsist noorem. Teisisõnu see Maa kus me praegu elame, saab kõigepealt Super-Maa sarnaseks, ja siis selliseks nagu tänapäeva Mars.
Või siis vastupidi, et nendest hakkavad alles uued Maad tekkima.

Supermaa all peeti silmas ülisuurt tahket planeeti.

Muudetud: 30-11-07 kell 18:21:17 Metavo

[Ghostfreak]

Kui seal võib olla eluvorme, siis .. miks mitte, võiksid ka ufo'd sealt pärineda ?

[coolymarxy]

Okei olen nõus et ufod elavad seal planeedil aga kuidas nad reisivad siis siia. Kosmoses reisida meeletute kiirustega pead sa lihtsalt end molekulideks lagundama kui tahetakse liikuda valguskiirusel sest kuulsin et kosmos on täis igasugust tolmu ja pahna et kui liikuda valguskiirusel kosmoses siis kui vastu kosmoselaeva peaks 1 väike juuksekarv näiteks tulema siis see purustaks selle aparaadi täielikult.

[bbad]

Gliese 581 c on Päikesesüsteemi-väline planeet, mis tiirleb ümber punase kääbuse nimega Gliese 581, milles oli varem juba avastatud hiidplaneet Gliese 581 b. Gliese 581 c avastamine tõi endaga kaasa Gliese 581 d oletatava avastamise.

Gliese 581 bolomeetriline heledus (kogu kiiratav energia nii nähtava valgusena kui soojuskiirgusena) on 1,3 % ehk 77 korda väiksem Päikese omast. Tema läbimõõt on 29 % Päikese läbimõõdust ja mass u. 31 % Päikese omast. Tähe ja planeedisüsteemi kaugus Päikesest on 20,4 valgusaastat. Et täht on Päikesest palju jahedam, kiirgab ta suhteliselt palju soojuskiirgust ja vähe nähtavat valgust, seegi on punakas. Olles M3 spektriklassi kääbustäht, on Gliese 581 umbes 500 korda tuhmim kui Päike. Ta näiv tähesuurus rohelises lainealas (Johnsoni V-filtris) on 10,56 ligikaudu samasugune on ka tema absoluutne heledus -- 11,6 tähesuurust. Gliese 581 on küll muutlik täht, tähisega HO Lib, kuid ta muutlikkus on väga väike ning jääb vaatlusvigade piirimaile.
Planeedi Gliese 581 c taevas on tema täht ligi neli korda suurem kui Maalt paistev Kuu.

Uurimistulemused näitavad, et Gliese 581 c on süsteemi planeetidest kõige põnevam, sest ta jäävat oma tähesüsteemi nn elamiskõlblikku alasse ehk ökosfääri, milleks peetakse tähte ümbritsevat ala, millel planeedi pinnatemperatuur võimaldab leiduda vedelat vett.

Planeedi avastamisest teatas Stephen Udry juhitud teadlasterühm, kes töötab Genfi observatooriumis ja kasutab vaatlusandmete saamiseks Euroopa Lõunaobservatooriumi instrumente, eelkõige T¹iilis asuvat La Silla observatooriumi teleskoopi koos väga suure mõõtmistäpsusega spektrograafiga HARPS. Planeet avastati tähe spektritest radiaalkiiruse mõõtmiste kaudu -- leiti tähe spektrijoonte väga väikesed perioodilised nihkumised, mida põhjustab tähe ja planeedi tiirlemine ümber ühise masskeskme. Radiaalkiiruste mõõtmistest saab leida vaid massi alampiiri: juhul, kui vaatleja (Maa ja Päike) paiknevad täpselt orbiidi teljel, ei muutu radiaalkiirus üldse, see meetod ei võimalda ka eristada orbiidi tasandi sihis vaadeldud väikese massiga planeeti, suure massiga planeedist, mida vaadeldakse orbiidi telje lähedalt. Planeetide mõõtmete kohta ei anna radiaalkiiruste vaatlused mingit infot.

Gliese 581 c diameeter on oletatavasti ligi viiskümmend protsenti suurem Maa diameetrist ning planeet on Maast ligi viis korda raskem. Arvutatav raskusjõud planeedi pinnal on ilmselt 2,2 korda suurem Maa raskusjõust. Andmed massi kohta on mõnevõrra vaieldavad, sõltudes orbiidi tasandi ja meie vaatesuuna vahelisest nurgast. Mõõtmed on esialgu veel üsnagi oletuslikud ning vajavad kontrollimist, põhinedes esialgu tähe Gliese 581 radiaalkiiruse võngete võrdlemisel teiste süsteemi planeetidega.

Nimetatud meetodil saadud info võib olla ebatäpne ja tuua endaga tulevikus kaasa üllatusi. Võngete võrdlemisel saadud andmetele tuginedes on esialgu kuulutatud avastatuks ka Gliese 581 d, kuid lõplikku kinnitust ei ole saadud. Vaid siis, kui Gliese 581 d tõepoolest eksisteerib, oleks Gliese 581 c mass 5,03 Maa massi. Kui peaks selguma, et veel ühte lisaplaneeti pole ning Gliese 581 süsteemi ääreala koosneb omalaadsest Öpiku-Oorti pilvest, mis mõjutab tähe liikumist, vajaksid ümberhindamist ja -arvutamist mitmed senised väited.

Gliese 581c saab tähelt rohkem soojust, kui Veenus Päikeselt. Seetõttu sõltub ta temperatuur atmosfääritingimustest.

Võimalik, et Gliese 581 c ei pöörle ümber oma telje ning näitab vaid 11 miljoni kilomeetri (e. 0.073 astronoomilise ühiku) kaugusele jääva kääbustähe poole kogu aeg vaid ühte poolkera: 13 päevane tiirlemisperiood viitab, et täht peaks planeedil tugevaid loodeid põhjustama, mis pidurdaksid ta pöörlemist. Seetõttu võivad teadlaste hinnangul planeedi pinna temperatuurierinevused olla äärmuslikud ning võimalik elu saaks eksisteerida ilmselt vaid terminaatoril, kus arvatakse valitsevat 0 ja +40 C kraadi vahele jääv temperatuur. Gliese 581 poole suunatud poolkera võib seevastu olla väga kuum.

Olenevalt sellest, kui tihe on planeedi atmosfäär, võivad Gliese 581 c atmosfääris olla äärmiselt tugevad tuuled, mis puhuvad kuumalt valgustatud poolkeralt pimedale ja külmale ning, jahtudes seal, taas tagasi. Ei saa aga ka lõplikult välistada, et hõreda algatmosfääri korral on see täielikult külmunud olekus planeedi pimedal poolkeral, mis jällegi loob ainsa eelduse elu võimalikkuse kohta planeedil vaid selle terminaatoril. Oletatakse ka, et Gliese 581 c pind on kaetud ookeaniga, mis on vähemalt osaliselt jääs.

Andmeid Gliese 581 c võimalike kaaslaste kohta esialgu veel pole. Tasub aga märkimist, et Päikesesüsteemis pole kaaslasi ei Merkuuril ega Veenusel, ka pole ühegi planeedi kaaslasel omakorda kaaslasi.

Gliese 581 c edasine uurimine on seotud rea alles lahendamisjärgus olevate probleemidega. Tema otsene vaatlemine tähe ning planeedi kujutiste eristamise mõttes on peaaegu võimatu ning seda pole seni veel ka tehtud. Kuigi planeedisüsteemi suhtelise läheduse tõttu võimaldaks planeedi maksimaalne nurkkaugus tähest (u. 11 millikaaresekundit) küllalt hõlpsalt planeedi täpsemat orbiiti (ja seetõttu ka massi!) määrata, on täht ning avastatud planeet praeguste interferomeetrite jaoks kaugelt liiga nõrgad. Jääb vaid üle loota tehnika arengule. Küsimusele, kas Gliese 581 c pinnal võib leiduda elu, ei saa me lähemal ajal kindlat vastust. Parimal juhul suudame määrata, kas planeedil on eluks sobiv atmosfäär ning temperatuurire¾iim.

SETI töörühm on seni suunanud raadioteleskoobid kaks korda Gliese 581 süsteemi suunas, saamata esialgu mitte ühtegi vastusignaali. Gliese 581 c avastamise järel kavatsetakse aga pöörata teleskoop vähemalt veel üks kord sinna.

Muudetud: 28-1-08 kell 06:09:16 bbad

[Tehnoloog]

Kogu seda juttu (+ lisad) saab lugeda siit:
http://et.wikipedia.org/wiki/Gliese_581_c

[Cthepy]

eeem...Esimest korda kuulen sellest. Kui see nii on, siis miks seda uudistes räägitud pole?
Ja üldsegi ma ei saa aru, kust kohast teadlased võtavad, et elu saab olla ainult sellistes tingimustes nagu inimestel?

[Cthepy]

Algselt postitas: coolymarxy
Okei olen nõus et ufod elavad seal planeedil aga kuidas nad reisivad siis siia. Kosmoses reisida meeletute kiirustega pead sa lihtsalt end molekulideks lagundama kui tahetakse liikuda valguskiirusel sest kuulsin et kosmos on täis igasugust tolmu ja pahna et kui liikuda valguskiirusel kosmoses siis kui vastu kosmoselaeva peaks 1 väike juuksekarv näiteks tulema siis see purustaks selle aparaadi täielikult.

Kust see juuksekarv kosmosesse saaks?


Igatahes mina olen kindel, et kusagil mujal on ka elu, sest universum on piisavalt suur selleks.
Ma kuskil ütlesin juba seda, aga veel siis. Ma ei saa aru, miks teadlased arvavad, et elu alguseks peavad samad tigimused olema, mis meie Maal.

[alisoman]

Võimalik, et seetõttu, et mitte-maiseid eluvorme on palju keerukam kujutleda. Mind huvitaks küll hoopis enam mitte-Maa tüüpi elu.
Valguse kiirusega küll niisama lihtsalt ei lenda, kui see üldse võimalik oleks. Täpsem on rääkida kiirusest, mis on valguse kiirusele lähedased (kui välistada suuremad), aga selle juures, kui põrkavad kokku isegi aatomid, molekulidest rääkimata, osakesed muutumatuks küll ei jää! Kokkupõrked selliste kiiruste ja seega energiate juures on täiesti teistsuguse iseloomuga, kui siis, kui kiirused on mingid tühised kümned kilomeetrid sekundis. Sellest on teatavasti juttu tavalises kooli füüsikaõpikus. Nii et nii lihtsalt, ainult osakesteks lagundatuna, probleemi ei lahenda. Iseasi, kui panna osakesed liikuma täielikku vaakumisse...

[Narsiaanlane]

Kas meile teadaolev osa universumist on suur või imepisike osa kõiksusest-lõpmatusest?
Kas "suurest paugust" möödunud aastamiljardid on suur või imetilluke,mõõtmatult lühike aeg võrreldes igavikuga?
Kui suudaks LOOGIKA ABIL (sest muudmoodi ei saa inimene ja jumaladki seda kuidagi tõestada-kontrollida) mõningad Kõiksuse-Lõpmatuse ja Igavikuga seonduvate nähtuste-omaduste-paratamatuste suhtes kokkuleppele jõuda ... Just nende omaduste ignoreerimise tõttu on inimmõtet risustamas kõik ühele suletud süsteemile omased -ismid,müüdid,dogmad,väärarusaamad. Nendest vabanemine puhastaks möttemaailmu üleliigsest ja rõhuvast üksjagu.

[Hallucigenia]

neljapäeval (09.10.2008) saadeti Ukrainas asuva raadiotelekoobi abil (raadiolainetena) tema poole teele 501 fotot, joonist ja teksti. (BBC uudis) Pärale peaks saadetis jõudma aasta 2029 algul. Ja vastust saaks vaadata umbes aastal 2050. Kui see muidugi tuleb. Paljud siinsetest võiksid näha. Kui aastal 2012 külm ära ei võta. Või Kuu pähe ei kuku.

[j2nsy]

imelik, aga noh, kuulen ka esimest korda sellest
Kuigi Laural selline laul nagu 581 C olemas